p.1, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
J. eelvangistuses viibitud aeg 14.07.2010 – 16.07.2010, s.o. kokku 3 (kolm) päeva ja lõplikult kuulub V. J.L ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1
lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata V. J. suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.2 alusel välja mõista V. J.LT tsiviilhagi katteks x x (isikukood xxx, elukoht xxx, a/a nr.xxx xxx ) kasuks 44 (nelikümmend neli) eurot 04 senti. V. J. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõend – metalltoru, mis asub kriminaalasja materjalide juures – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt V. J.LE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot (s.h. ettevalmistus 96 eurot, kokkuleppemenetlus 32 eurot, esinemine kohtuistungil 32 eurot, käibemaks 32 eurot). Välja mõista V. J.LT Kriminaalmenetl use seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse sead ustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsja le (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu summas 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot 08 senti ja ekspertiisitasu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot 99 senti Eesti Vabariigi kanda. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot 45 senti tuleb V. J.L tasuda ära 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha ja mene tluskulud tuleb V. J.L tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 02.02.2012. Süüdistus V. J. on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta läks22.06.2010 kell 17.00 xxx kuuluvasse kauplusse xxx (asukohaga xxx linn) ning küsis müügisaalis müüja xx xx tuletikke. K ui müüja keeras tema poole külje ja hakkas riiulilt tuletikke võtma, lõi V. J. teda käes oleva metalltoruga mitu korda vastu pead ja kui xx xxx püüdis käega pead katta, tabas üks löökid est teda vastu kätt. Peale seda jooksis V. J. kauplusest välja. Sellega tekitas V. J. xxx xx põrutushaava peapiirkonnas, mis põhjustas lühiajalise tervisekahjustuse ning parema käe IV kämblaluu murru, mis põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse. Seega avalikus kohas, toidupoes, teise inimese põhjuseta tervise kahjustamisega, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, rikkus V. J. kannatanu xxx xxx rahu. Lisaks sellele rikkus V. J. toidupoe töökorraldust, mille tõttu ei saanud inimesed kasutada kaupluse teenust ja sel päeval oli kaupluse töö katkestatud, kuna kaupluse põrandal, lettidel, kassaaparaadil oli veri ja kaupluse omanik tegeles selle puhastamisega. Seega rikkus V. J. avalikku korda. Oma tegevusega pani V. J. toime rahu ja avaliku korra rikkumise, vägivallaga, relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. KarS §263 p.1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Ringkon naprokurör Olga Dorogan, süüdistatav V. J. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga sõlmisid 30.01.2012 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör nõuab kohtus süüdistatavale KarS §263 p.1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust, mille hulka tuleb arvata 3 eelvangistuse päeva ja vangistus 11 kuud 27 päeva tuleb KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Kannatanu xxx xxx tsiviilhagi summas 4 4,04 eurot kuulub rahuldamisele. Asitõend – metalltoru – kuulub hävitamisele. Süüdistatavalt kuuluvad kriminaalmenetluse kuludena väljamõistmisele sundraha ja toimiku paljundamise kulu. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja ekspertiisimaksumus tuleb jätta riigi kanda. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Olga Dorogan jäi maakohtu istun gil kokkuleppe juurde, palus V. J. KarS §263 p.1, 3 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. 3 Süüdistatav V. J. jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil varemsõlmitud kokkulepet ja palus see kinnitada. Kaitsja palus väljamõistmisele kuuluvate kriminaalmenetluse kulude tasumine võimaldada ühe aasta jooksul. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. V. J.le on esitatud süüdistus selles, et ta tekitas avalikus kohas, toidupoes, teise inimese põhjuseta tervise kahjustamise, mis oli toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, samuti selles, et ta rikkus toidupoe töökorraldust, mille tõttu ei saanud inimesed sel päeval kaupluse teenust kasutada. Kriminaalasja materjalides asuvast patsiendikaardist nr.R304203 nähtub, et xxx xxx saabus SA Ida-Viru Keskhaiglasse kiirabiga 22.06.2010 kell 17.34 seoses töötraumaga patsient oli saanud löögi pähe ja tal oli 6 cm pikkune haav. Samuti oli patsiendil tuvastatud parema käe II ja IV metakarpaalluude murd. Vastavalt isiku 09.11.2010 ekspertiisiaktile nr.62 esinesid xx xxx kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel põrutushaav peapiirkonnas ning parema käe IV kämblaluu murd. Viga stused olid tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 22.06.2010 löökidest metallist toruga vastu pead ja paremat labakätt. Loetletud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad: põrutushaav peapiirkonnas põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat; parema labakäe IV kämblaluu murd põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (keskmiselt 30 – 45 päeva). Tunnistajate xx xx - xx ja xx xx ütlustest nähtub, et 22.06.2010 peale kella 16 jooksis kauplusest xx välja V. J., tal oli käes metalltoru. Kaupluse müüjal oli pea verine ja ta ütles, et talle tungiti kallale. Kannatanu xxx juhatuse liikme xx xx ütlustest nähtub, et peale 22.06.2010 juhtumist, kui kiirabi xx xxx ära oli viinud, oli kaupluse töö sel päeval katkestatud, kuna kaupluse põrandal, lettidel ja kassaaparaadil oli veri, kaup oli riiulitelt laiali pillutud. Sellel päeval kaupluse enam ei töötanud. Maakohus leiab, et V. J. tuleb KarS §263 p.1, 3 järgi süüdi tunnistada. KarS §263 näeb karistusena ett e rahalise karistuse või ku ni viieaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas 4 otstarbekas ja võimalik. Asja materjalide kohaselt süüdistatav ei tööta ja mingit reg ulaarset sissetulekut ei oma, kuna on kutseõppeasutuse õpilane. Lisaks arvestab maakohus ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 1 aasta vangistust – ja leiab, et nimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo raskusele, asjaoludele ja süüdistatava isikule. KarS §68 lg.1 alusel tuleb süüdistatavale mõistetud karistuse hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg – 14.07.2010 – 16.07.2010, s.o. 3 päeva. Maakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud karistuse täitmisele pööramata jätmine KarS §73 lg.1, 3 kohaldamisega katseajaga 3 aastat. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt lahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eeltoodud sätete alusel on põhjendatud xx xx esitatud tsiviilhagi summas 44,04 eurot. Tsiviilhagi summas kuulub kannatanu kasuks väljamõistmisele süüdistatavalt. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on asitõendina metalltoru. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduvaga selles osas, et kohtuotsuse jõustumisel kuulub asitõend hävitamisele. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §263 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub V. J.lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 435 eurot. Lisaks sellele kuulub V. J.lt väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtulikus menetluses summas 192 eurot ja KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Arvestades seda, et süüdistatav on käesoleval ajal kutseõppeasutuse III kursuse õpilane, kellel endal puudub regulaarne legaalne sissetulek, on põhjendatud k okkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulude – kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 126,08 eurot ja ekspertiisitasu summas 61,99 eurot – jätmine Eesti Vabariigi kanda. Samal põhjendusel peab maakohus võimalikuks väljamõistmisele kuuluvate 5 kriminaalmenetluse kulude tasumise võimaldamise 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav V. J. kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 30.01.2012 tingkonnap rokurör Olga Dorogani, s üüdistatav V. J. ja tema kaitsja vandeadvok aat Kaido Kooga poolt sõlmitud kokkuleppe. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.