lg 2 p 7 järgi ja Priit Aarike süüdistuses
lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3, s.o 1 aasta 4 kuu vangistust võrra ja mõisteti T.B-le karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
oktoobri 2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 2 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati Priit Aarikest, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Maakohus rahuldas T.K. tsiviilhagi ja mõistis VÕS § 65 lg 2, § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt T.B-lt ja P. Aarikeselt T.K. kasuks välja 1883 eurot 53 senti. Maakohus arutas T.B-le esitatud süüdistust selles, et tema grupis koos P. Aarikesega tungis 27.12.2010 kella 02.25 ajal Tartus Küüni 7 asuva Kaubahalli juures kallale T.K., kes 2 lükati pikali lumehange. Seejärel nõuti kannatanu käest suitsu. Kui selgus, et kannatanul suitsu ei ole, lõi P. Aarike ühe korra jalaga lumehanges lamavat T. K. näo piirkonda. Seejärel tõusis T. K. püsti ja T.B lõi T. K. ühe korra käega keha piirkonda, mille tagajärjel kukkus T.K. uuesti pikali. Siis võttis T.B T.K. käes olnud rahakotist 600 krooni sularaha. Kallaletungiga põhjustasid T.B ja P. Aarike T. K. tervisekahjustuse – ninaluude murru – ja tekitasid materiaalset kahju 650 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise essmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, pani T.B toime
28.04.2011 kohtuistungil esitas kannatanu T. K. täiendava tsiviilhagi summas 1883.53 eurot. Süüdistatav T.B tunnistas oma süüd kannatanu löömises, kuid ei tunnistanud oma süüd kannatanu rahakotist raha võtmises, esitatud tsiviilhagi tunnistas. Maakohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis, leidis, et T.B süüdistus
Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldas maakohus, et süüdistatava käitumine oli kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis on toime pandud grupiviisiliselt, s.o
Tunnistajate P.A. ja O.S. ja kannatanu T.K. ütlustega leidis tõendamist, et süüdistatavad kasutasid vägivalda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja tundis füüsilist valu. Kehalise jõu kasutamine, kannatanu peksmine jalgade ja kätega oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, kavatsusega saada kannatanult suitsu ja hiljem raha. Pärast kannatanu T.K. löömist võttis süüdistatav T.B kannatanult raha. Kuna kannatanu kartis vägivalla kordumist, andis ta rahakoti T.B kätte. Seega kasutas T.B asja äravõtmiseks füüsilist vägivalda, mis on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks. Maakohus märkis, et kuigi P. Aarike kannatanult rahakotti ei võtnud, oli süüdistatavate tegu siiski ühine ja nad vastutavad kaastäideviijatena. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, asus seisukohale, et T.B suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse vangistusega, arvestades, et teda on varem korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub maakohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. T.B näol ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Maakohus ei tuvastanud T.B karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 3 Süüdistatav T.B esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kuriteo
järgi ümber kvalifitseerida ja arvestades
Veel palub süüdistatav vabastada end menetluskulude tasumisest. T.B ei nõustu maakohtu otsusega talle süüks arvatava kuriteo kvalifikatsiooni osas, samuti kohtu väitega, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. T.B on seisukohal, et kuriteo kvalifikatsiooni osas tugines maakohus ainult kannatanu ja kuriteo kaasosalise ütlustele, ignoreerides nende ütlustega vastuolus olevaid fakte. Süüdistatav leiab, et kannatanu ütlused olid tugevasti liialdatud. Kannatanu väitis, et tal valutasid käed ja ta ei saanud tööriistu seadistada, mistõttu kaotas päris palju oma rahalisest sissetulekust. Samuti rikkus veri kõik tema riided, sh kingad, ja ta pidi uued asjad ostma. Süüdistatav leiab, et kannatanu väited on alusetud, sest riided ei olnud rikutud, vaid natuke määrdunud ja need oleks pestes puhtaks saanud. Samuti ei saanud kannatanu käed valutada süüdistatavate süül, kuna kumbki neist ei puudutanud tema käsi. Kannatanu lihtsalt kasutas olukorda ära ja otsustas vale abil hea rahasumma teenida. Oma väidetes tugineb süüdistatav kriminaalasja materjalide hulgas olevale videosalvestisele, millest on selgelt näha, mitu lööki ja millistesse keha piirkondadesse tehti. See salvestis on süüdistatava arvates ümberlükkamatu tõend selle kohta, et kannatanu ilmselgelt liialdas oma ütlustes. Ilmselgelt liialdatud ütlused peaksid süüdistatava hinnangul kohtu panema kahtlema ka selles, kas kannatanu rääkis raha kohta tõtt. Süüdistatav leiab, et ka kuriteo kaasosalise P. Aarikese ütlused ei ole usaldusväärsed, sest talle oli kasulik rääkida seda, mida uurija soovis kuulda, et tema suhtes kohaldataks elukohast lahkumise keeldu ja et tal oleks selle tagajärjel võimalik tugineda süüd kergendava asjaoluna uurimisele kaasaaitamisele. T.B leiab, et kõigile on selge, et uurija peab koguma tõendeid kahtlustatava teo kvalifitseerimiseks ja mida vähem tööd ja lühem aeg tulemuse saavutamiseks kulub, seda parem uurijale. Nagu näitab praktika, on uurijate seas väga levinud meetod ühe kuriteo kaasosalise mõjutamine. Kaasosalise ütlused selle kohta, et T.B midagi rahakotist võttis, olid seega vajalikud uurijale ja kasulikud kaasosalisele. T.B on seisukohal, et tema süü osas on olemas kahtlused, mida ei ole kriminaalmenetluse käigus kõrvaldatud ja mida ei mainita kohtuotsuses. T.B jaoks on arusaamatu, miks asja materjalide juures puudub tema läbiotsimise protokoll ja tema kinnipidamisel leitud esemete nimekiri, samal ajal kui taoline protokoll on olemas kaasosalise kohta ja lisatud toimikusse. Kui selline protokoll eksisteeriks, oleks tõendatud, et T.B juurest 600 krooni ei leitud. T.B märgib, et videosalvestiselt on näha, kuidas sündmuskohale saabus politsei ja T.B jäi sündmuskohale ega üritanud põgeneda või süütõenditest vabaneda. Asjaolu, et süütõendeid T.B juurest ei leitud ja haihtuda nad ei saanud tekitab kahtlusi kannatanu ja kuriteo kaasosalise ütlustes ja kuriteo kvalifitseerimises
Maakohtu järeldust, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et nähes rahakotis raha, ei hakanud T.B seda ära võtma, vaid tagastas rahakoti kannatanule, peab T.B põhjendamatuks, märkides, et sellisel juhul ei tohiks karistusseadustik sisaldada süüteokatsest loobumist käsitlevaid sätteid. Kuivõrd sellised sätted siiski seaduses sisalduvad, peetakse loobumist lõpetamata kuriteokatsest eluliselt usutavaks. T.B juhib taas kohtu tähelepanu videosalvestisele, millest on näha, kuidas T.B lahkus sündmuskohalt, lõpetamata talle süüks pandavat kuritegu. Ta märgib, et ei olekski tagasi pöördunud, kui kannatanu poleks talle midagi eesti keeles öelnud. Kuna kannatanu oli ka purjus, siis võttis T.B öeldut solvanguna ja läks tagasi, et asja selgust tuua. T.B hakkas kannatanuga vestlema, mille käigus lõi kannatanut keha piirkonda. Kannatanu kukkus lumehange ja tal kukkus rahakott taskust välja. T.B võttis selle üles ja tagastas kannatanule, võtmata sealt midagi. Sellega demonstreeris T.B talle, et tal pole kannatanult midagi tarvis. Seejärel T.B isegi sõbralikult embas kannatanut õlgadest, vabandas kannatanu ees ja kannatanu andis talle andeks, kuid hiljem käitus taktitult. Süüdistatav arvab, et kohus kvalifitseeris kuriteo valesti, kuna puuduvad otsesed tõendid tema 4 süü kohta
järgi kvalifitseeritud kuriteos ja kriminaalasjas on palju kahtlusi, mida menetluse käigus ei ole kõrvaldatud. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tuleb kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüs tõlgendada tema kasuks. T.B ei nõustu maakohtuga, et tema süüd kergendavad asjaolud puuduvad. Ta märgib, et kuriteo sooritamise hetkel olid tal väga rasked isiklikud asjaolud. Pärast pikaajalist vangistust ei tahtnud keegi teda tööle võtta ja kõik katsed tööd leida ebaõnnestusid. Süüdistataval polnud kusagil elada ja sotsiaalosakond vastas tema palvele saada abi elamispinna leidmisel keeldumisega, tuues põhjuseks, et see ei ole võimalik. T.B puudusid elatusvahendid, lisaks oli talv ja õues oli külm. Kõik need on T.B arvates rasked isiklikud asjaolud, mis võivad ükskõik keda tõugata kuriteo sooritamisele. Ta lisab, et hüvitas vabatahtlikult kannatanule tekitatud kahju ega vaidlustanud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, mida vabatahtlikult hüvitab. Vastavalt
Sissetuleku ja elukoha puudumise tõttu ei ole T.B nõus temalt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisega. Kuna ükski tööandja ei taha endist vangi tööle võtta, puuduvad T.B vahendid kulude tasumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud T.B-le
lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vaidlustatud otsusest jälgitavalt, milliste tõendite alusel maakohus on T.B süüdi tunnistanud. Nagu maakohtul ei ole ka ringkonnakohtul põhjust kahelda kannatanu, tunnistajate ja kaassüüdistatava ütluste usaldusväärsuses kuna neid kinnitab omakorda asitõendi vaatlusprotokoll. Nii on kannatanu T.K. kinnitanud, et
Erinevalt T.B-st leiab ringkonnakohus, et P. Aarikese ülatoodud ütlused olid talle hoopiski kahjulikud, sest raskendasid tema olukorda. P. Aarikese ja teiste kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes esitati talle süüdistus ja ta mõisteti süüdi ju raskemat karistust ettenägeva kuriteo toimepanemises. Ülaltoodule tuginedes puudub ringkonnakohtul alus kahelda T.K. ja P. Aarikese kokkulangevate ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu jaoks suurendab T.K. ja P. Aarikese ütluste usaldusväärsust veelgi asitõendite vaatlusprotokoll. Nimetatud protokollist nähtuvalt võtab lumes lamav meesterahvas (T.K. ) pärast tema suhtes vägivalla tarvitamist midagi tagataskust ja annab selle lühemat kasvu meesterahvale (T.B ). Ese kukub maha ja lühemat kasvu meesterahvas võtab selle ülesse. Hoiab seda mõnda aega enda käes ja annab selle lumes lamavale mehele tagasi. Seega kinnitab nimetatud objektiivne tõend T.K. ja P. Aarikese ütlusi T.B poolt kannatanule kuulunud raha äravõtmise kohta. T.B väide nagu puuduks kriminaalasja juures tema kinnipidamisel temalt leitud esemete nimekiri on alusetu. T.B on kahtlustatavana kinni peetud
lg 1 p 2 näeb ühe karistust kergendava asjaoluna ette kahju vabatahtlikku hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kahju vabatahtliku hüvitamise arvestamine karistust kergendava asjaoluna eeldab eelkõige seda, et süüdlane on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud ja seda kasvõi osaliselt. Ringkonnakohtu istungil teatas prokurör, et kannatanu T.K. võttis temaga ühendust ning kinnitas, et 2/3 tema kasuks väljamõistetud tsiviilhagist on talle pärast maakohtu otsust hüvitatud. 7 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole aga T.B kannatanule tekitatud ja tema kasuks väljamõistetud kahjust midagi hüvitanud. Ainuüksi asjaolu, et T.B ei ole kannatanu poolt kohtule esitatud tsiviilhagile vastu vaielnud ja on seda tunnistanud ja see, et kaassüüdistatav on pärast kohtuotsust kannatanule osaliselt hüvitanud süüdistatavate poolt tekitatud kahju, ei anna ringkonnakohtu arvates veel alust lugeda seda kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks T.B poolt
lg 1 p 2 mõttes.
lg 1 p 4 näeb karistust kergendava asjaoluna ette kuriteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul tähendab sotsiaalsetest ja majanduslikest asjaoludest tingitud olukorda või seisundit, mis mõjutas isikut süütegu toime panema. Apellatsioonis esitatud väidete kohaselt ei olnud T.B-ltööd, sest keegi ei soovinud teda tööle võtta. Tal puudus elamispind, sest sotsiaalosakond keeldus seda talle eraldamast. Ka puudusid tal elatusvahendid. Isegi kui nõustuda T.B ülaltoodud paljasõnaliste väidetega, ei anna nimetatud asjaolud ringkonnakohtu arvates veel alust arvestada nimetatud asjaolude esinemist kuriteo toimepanemiseks raske isikliku olukorra tõttu, sest taolises olukorras viibivaid isikuid peale T.B on ühiskonnas teisigi. Ringkonnakohtu arvates ei ole aktsepteeritav olukord kus töö-või elukoha kaotanud ja elatusvahenditeta isik oleks õigustatud toime panema kuriteo. Pealegi jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas lootis T.B oma töö- ja elukoha probleeme lahendada kella 2.25 ajal Tartu Kaubamaja ees T.K. lt raha röövides. Samuti on mõistetamatu, et kuigi T.B väidete kohaselt puudusid tal elatusvahendid, pani ta kuriteo ometi toime alkoholijoobes, millise saavutamiseks vajas ta kahtlemata raha. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus T.B vabastamiseks kohtukulude tasumisest. KarMS § 180 lg 1 nähtuvalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtukulud süüdimõistetu. Nimetatud paragrahvi 3 lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetul ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. T.B on käesolevaks hetkeks 34 aastane, seega noor ning töövõimeline isik. Ka puuduvad süüdistataval terviseprobleemid, mis takistaksid tal omamast sissetulekuid. Ringkonnakohus leiab, arvestades T.B iga ja tema töövõimelisust on süüdistataval võimalus pärast vangistusest vabanemist leida endale töökoht ning tasuda saadud sissetulekutest temalt väljamõistetud kohtukulud. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 8 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.