lg 1 alusel teatab maakohus O.V-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
Kui süüdimõistetu O.V ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
S § 121 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 24,50 eurot), s.o summas 3920 (kolm tuhat üheksasada kakskümmend) eurot. Määrata J.A-le KarS § 66 lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 3920 (kolm tuhat üheksasada kakskümmend) eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul 326 (kolmesaja kahekümne kuue) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „J.A, kriminaalasja nr 1-12-4368, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: DVD plaadid (4 tk) videosalvestustega ning DVD plaat ekspertiisist (1EIV0022) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada kannatanu esindaja Oleg Nišajevi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot ning mõista nimetatud summa välja süüdistatavatelt võrdsetes osades. Ülejäänud osas, s.o summas 4020 (neli tuhat kakskümmend) eurot, jätta kannatanu esindaja taotlus rahuldamata. Mõista O.V-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot 16 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, ekspertiiside kulud summas 61 (kuuskümmend üks) eurot, kannatanu Xxx lepingulise esindaja kulud summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. 2 1-12-4368
Süüdistatav O.V on seadnud tunnistaja usaldusväärsuse kahtluse alla seonduvalt sellega, et tunnistaja on varasemalt olnud kahtlustatav narkootikumidega seonduva kuriteo toimepanemises. Kohtu hinnangul ei ole isiku staatus kahtlustatavana või isiku varasem karistatus iseenesest asjaoluks, mis annaks alust kahelda isiku ütlustes. Karistatus ei tähenda, et isik valetab, seda enam, kui ütlusi antakse asjas, kus isik ise ei ole süüdistatav. Ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks peab olema siiski tuvastatud mingi konkreetne fakt, mis näitab, et need ei pruugi olla tõepärased. Lisaks ei saa antud juhul tähelepanuta jätta ka seda, et kuigi tunnistaja on olnud kahtlustatava staatuses, siis tema suhtes on menetlus lõpetatud, kuna puuduvad tõendid, et ta oleks kuriteo toime pannud. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et ei O.V viidatud asjaolu ega ka muud käesolevas asjas kogutud andmed ei anna alust arvata, et tunnistaja ei ole usaldusväärne. 3.1.5 Ka tunnistaja Xxx on andnud ütlusi, mis toetavad suures osas kannatanute ütlusi. Kuid ütlustes olevate vastuolude tõttu ei saa kohus neid tõendina arvestada. Tunnistaja selgitas, et ta töötas kõnealusel ööl baaris Avenue turvamehena. Xxx ja Xxxid viibisid sel ööl baaris. Nägi baaris ka Xxxt ja süüdistatavaid. O.V ja Xxx vahel tekkis konflikt. Nägi, et nad läksid välja ning läks kaasa ja küsis mis juhtus. Nad ütlesid, et kõik on korras. Saatis 10 1-12-4368 O.V tema istmele. Läks Xxx juurde ning nägi, et nende poole lendab noormees. Hüppas laua peale ja üritas lüüa, ilmselt jalaga. Ta tahtis lüüa aga tunnistaja katkestas tema tegevuse. Nad kukkusid temaga tugitoolile ja sel ajal tuli Sveta. Ta ei näinud, kas süüdistatava löök tabas Xxxt. Samuti nägi, kuidas süüdistatav lõi Xxxt jalaga kõhu piirkonda. Sel hetkel, kui ta nägi, et süüdistatav lööb Xxxt ja Xxxt, oli ta ise garderoobi juures. Kutsuti välja turvamehed ja politsei. Sel ajal kui ta O.V kinni hoidis ütles Xxx, et O.V lõi teda ja ta kirjutab avalduse, et jõuda asja selgusele. Pärast baarist lahkumist tuli J.A baari tagasi asjadele järele, ta võttis telefoni ja veel midagi. Tunnistaja on oma ütluste käigus andnud erinevaid selgitusi, kus ta viibis hetkel, kui O.V hüppas lauale ja püüdis Xxxt jalaga lüüa. Ühel hetkel on ta väitnud, et oli sel ajal Xxx juures ning ta takistas O.V tegevust, ta ei näinud kas löök tabas Xxxt, kuid nägi kuidas süüdistatav lõi Xxxt. Hiljem on ta öelnud, et sel hetkel kui ta nägi, et süüdistatav lööb kannatanuid, oli ta ise hoopis garderoobi juures. Kuigi sündmuskoha skeemi kohaselt asub garderoob suhteliselt lähedal lauale, kus konflikt aset leidis, on tunnistaja ütlustes siiski oluline vastuolu – nimelt garderoobi juures olles ei saanud ta kuidagi süüdistatava tegevust takistada. Samuti on tunnistaja ütlused olnud ebajärjekindlad osas, kas ta nägi Xxx löömist või mitte. Kuivõrd sündmuse tehiolusid arvestades on tegemist nö kesksete küsimustega, siis on ebatõenäoline, et tunnistaja ei mäleta täpselt, kus ta ise löömise hetkel viibis ja kas ta nägi lööki või mitte, seda enam, et konflikti lahendamine oli otseselt tunnistaja töökohustuseks. Nimetatu ja ka tunnistaja käitumine kohtus, millest oli näha ilmselgelt kõhklusi ja ebakindlust ütluste andmisel, kinnitavad, et tunnistaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, mistõttu tuleb need tõendite kogumist välja arvata. 3.1.6 Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi, et tutvus Andreiga aasta tagasi ühise tuttava Xxx Xxxi kaudu. Tutvusid 23.
Tegemist oli vahetult pärast sündmusi toimunud vestlusega ning kannatanu oli sel hetkel ilmselgelt veel tajutu mõju all, mistõttu on tunnistaja ütlused tema poolt kuuldu kohta tõendiks
Tunnistaja ütlused kinnitavad Xxx ütlusi, et O.V lõi Xxxt ja tõukas teda ning et ta rääkis sellest ka kohal käinud politseinikele. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et Xxx avaldas koheselt pärast toimunud, et teda ja Xxxt löödi ning et ta soovib selle kohta kirjutada politseisse avaldust. See kummutab süüdistatavate poolt pakutud versiooni, et avalduste kirjutamine otsustati alles järgmisel päeval so 30.01.2011 toimunud kannatanute kohtumisel. Nimetatud väite ekslikkust kinnitab ka tõik, et sündmuskohale kutsuti politsei just Xxx nõudmisel. Seega kavatsus esitada kaebus süüdistatava tegevuse kohta, oli tal koheselt pärast sündmusi. Tunnistaja näol on tegemist isikuga, kes ei ole kummagi konflikti osapoolega otseselt seotud. Kuigi kannatanu kasutab ettevõtte teenuseid, kus tunnistaja töötab, ei ole ta siiski tunnistaja vahetu tööanxxxa ning sattus baari juhuslikult, olles sel ajal valves. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud mingeid andmeid, mis annaks alust arvata, et tunnistajal võiks olla vähimgi motiiv ebaõigete ütluste andmiseks, seega puudub kohtul põhjus kahelda tunnistaja Xxxi ütlustes tõepärasuses. 3.1.9 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et ööl vastu 29.01.2011 teostas ta koos Xxxiga avaliku korra kontrolli jälgimist olles patrullpolitseinikud. Kui möödusid Avenue baarist, siis nägid, et G4S turvamees lehvitas neile käega, mis tähendas, et ta vajab abi. Peatusid ja neile selgitati, et baaris asuvad ebakained noormehed, kes rikuvad avalikku korda. Baaris nägid, et neile tuli vastu O.V. Läksid edasi ja nägid, et diivanil istub J.A ja tema kõrval istub Xxx. Esialgu ei pööranud tähelepanu, kas Xxxl oli mingeid vigastusi, kuna alguses oli vaja tuvastada isikud, kes rikkusid avalikku korda. Selleks palus ta naisterahvast, nagu hiljem selgus see oli Xxx, minna vaiksemasse kohta. Ta läks temaga kööki, seal ta avaldas, et noormehed, kes istuvad diivanil ja kellele ta osutab, et nad lahkuksid kuna rikuvad korda. Ütles, et inimesed on liiga palju alkoholi tarvitanud, ei reageeri märkustele ja ta osutas nendele. Rääkisid Xxxga kahekesi, mõne aja möödudes tuli kohale ka Xxx ise. Tunnistaja palus J.A ja Xxxl püsti tõusta ning lahkuda. Visuaalselt oli näha, et nad on purjus, aga tundus, et nad suhtlesid omavahel nagu nad oleks sõbrad. Nad istusid lähestikku, žestikuleerides kätega suhtlesid. O.V oli sel ajal ruumis ja liikus kogu aeg. Ta oli kindlasti alkoholijoobes ja natuke ärritunud. Xxxl ta pea piirkonnas kehavigastusi ei näinud. Baaris mingeid menetlusdokumente ei vormistatud, kuna omanik soovis ainult, et inimesed oleksid eemaldatud baarist. Talle oli selgitatud õigus esitada avaldus. Xxxle baaris mingeid korraldusi ei antud, esitati ainult palve lahkuda. Xxxle ei öeldud baaris, et ta on kinnipeetav ja käsi raudu ei pandud. 13 1-12-4368 Kannatanu Xxx ning tunnistajate Xxxi ning Xxxi ütlustest järeldub, et Xxx vestles sündmuskohale tulnud politseiametnikest just Xxxiga ning selgitas talle toimunut. Nii Xxx kui Xxx kinnitavad, et politseiametnikule räägiti ka O.V poolt kannatanute löömisest, kuid Xxxi väitel oli juttu vaid avaliku korra rikkumisest ning löömisest kannatanu ei rääkinud. Seega on Xxxi ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega. Asjaolu, et kõnealuse vastuolu kõrvaldamisel tuleb kõrvale jätta just Xxxi ütlused, kinnitavad tunnistaja Xxxi ütlused, millest nähtub, et turvatöötaja selgitas juba neid peatades (st enne baari sisenemist), et baaris toimus rüselus. Seega oli Xxx baaris olles igal juhul teadlik, et väidetavalt on aset leidnud vägivalla kasutamine. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuigi tema enda sõnul avaldasid talle nii Xxx kui Xxx, et toimunud on vähemalt avaliku korra rikkumine so KarS §-s 262 sätestatud väärtegu, ei alustatud kohapeal menetlust, kuna kannatanu soovis ainult, et rikkujad oleks baarist eemaldatud ning kannatanule selgitati avalduse esitamise õigust. Politseiametnikuna pidi tunnistaja olema teadlik kehtivast legaliteedi põhimõttest, mis kohustab menetlejat alustama süüteo tunnuste ilmnemisel väärteo- või kriminaalmenetlust sõltumata kannatanu avaldusest. Mingeid objektiivseid takistusi menetluse alustamiseks tal ei olnud. Asjaolu, et menetlust kohapeal ei alustatud ega tuvastatud ka võimalikke baaris viibinud tunnistajate isikuid (mis väidetava avaliku korra rikkumise tunnuste esinemise hindamise seisukohalt on teatavasti üks olulisemaid tõendiallikaid) viitab, et politseiametnik hoidus mingil põhjusel eemale menetluse kohustuslikkuse põhimõtte rakendamiseks ning püüdis vältida menetluse alustamist. Üheks kohustuse eiramise põhjuseks võib-olla asjaolu, et võimalikud rikkujad, kellele baaris osundati, olid tunnistaja kolleegid, politseiametnikud, ning püüti vältida nende suhtes menetluse alustamist. Seda oletust kinnitab ka tõik, et kui O.V teatas, et teda löödi ning ta soovib kirjutada selle kohta avalduse, siis lähtuvalt Xxxi ütlustest alustati menetlustoimingutega koheselt st otsustati toimetada nii Xxx kui ka O.V politseijaoskonda Xxx isiku tuvastamiseks ja O.V kannatanuna ülekuulamiseks. 3.1.10 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et töötas 29.01.2011 Ida prefektuuri Narva politseijaokonnas inspektorina. Paarimees oli Xxx. Sõitsid mööda baarist Avenue ning neid peatati ja paluti abi. Seal oli mingi rüselus. Kohtas baaris turvameest, J.A ja O.V, Xxxt. Vestles J.A, O.V ja Xxxga. Kõik olid elevil. Ei oska öelda kes mida ütles, toimus rüselus Xxx ja O.V vahel. Kõik olid alkoholijoobes. O.V oli erutatud, ütles, et teda löödi. Millal ta lööjale osutas, ei mäleta. Kuna O.V ütles, et teda löödi ning osutas inimesele, tahtis kirjutada avaldust, siis tahtsid toimetada need kõik jaoskonda. O.V istus juba bussis ja kohale tuli veel üks ekipaaž. Peale seda Xxx ütles, et tal on vaja võtta omad asjad garderoobist, läksid koos tema asju võtma, võttis asjad. Tuli baaridaam ja ütles, et Xxxl on tasumata alkoholiarve. Seal laua peal oli 2 telefoni, üks valges kotis. Baaridaam võttis telefonid, küsis kas need on Xxx telefonid. Xxx võttis telefonid. Daam viis teda arvet maksma, maksis ja baaridaam viis teda tagauksest välja ja pani ukse tunnistaja nina ees kinni. Õues oli Xxxle antud korraldus, et tuleb sõita politseijaoskonda isiku tuvastamiseks. Ta oli niivõrd purjus, ütles vaid, et tema nimi on Vadim ja muid andmeid ei tahtnud öelda. Baaris ei avaldanud keegi, et O.V on kedagi löönud. Tunnistaja ütlused, et neid peatati baari Avenue juures, kinnitavad Xxxi antud ütlusi, et baari saabudes rääkis Xxx talle löömisest ning soovist esitada politseile avaldus, mistõttu läks ta välja politseid kutsuma ning väljudes nägi baarist politseiautot möödumas ja palus neilt abi. Sealjuures abi ei palutud mitte üksnes avaliku korra rikkumise pärast vaid „rüseluse“ pärast, mis tähendab, et toimunud oli vägivalla kasutamine. 14 1-12-4368 Tunnistaja sõnul ei avaldanud baaris keegi, et O.V on kedagi löönud. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kannatanud, Xxx või keegi kolmas oleks seda just Xxxile avaldanud, siis puudub ka põhjus tunnistaja vastavaid ütlusi kahtluse alla seada. 3.1.11 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et töötas 29.01.2011 Narva politseijaoskonnas konstaablina. Paarimees oli Xxx. Möödusid öösel baarist Avenue, nägid seal patrullautot, kus olid Xxx ja Xxx. Peatusid ja Xxx selgitas, et baaris toimus kaklus. Xxx ütles, et keegi tundmatu lõi O.V vastu nägu. Baari sisenedes nägi O.V saalis. O.V seletas, et see härra ( ) lõi teda vastu nägu. Rääkis baaris veel turvameestega ja Xxx oli garderoobi juures ning kas tema ise või Xxx tegid talle ettepaneku minna nende autosse, et sõita jaoskonda asjaolude väljaselgitamiseks. Xxx juurde tuli administraator, ütles, et tal on tasumata arve. Ta avas ukse ja lasi Xxx uksest välja ja pani nende ees ukse kinni. Xxx ega keegi teine töötajatest või turvameestest ei rääkinud neile baaris juhtunust midagi. Xxx peeti kinni Puškini 45 ühiselamu lähedal. Ta kõndis mööda tänavat. Kinnipidamisel surusid Xxx käed selja taha ja panid raudu. Seoses kinnipidamisega ei olnud Xxxl verd ega kehavigastusi. Seega tunnistaja Xxxi sõnul ei rääkinud ei Xxx ega keegi teine töötajatest või turvameestest talle baaris juhtunust midagi. Kuivõrd asjas ei nähtu, et keegi nimetatud isikutest oleks Xxxile rääkinud O.V poolt kannatanute löömisest, siis puudub ka põhjus tunnistaja vastavaid ütlusi kahtluse alla seada. 3.1.12 Süüdistatava J.A ütlustest nähtub, et ta oli ööl vastu 29.01.2011 koos O.V-ga baaris Avenue. Kannatanut nägi ta baaris pärast seda, mis juhtus, enne ei pööranud temale tähelepanu. Käisid Alekseiga tualetis, mis asub kaubanduskeskuse kompleksis, päris kaugel. Naastes käisid tantsupõranda äärel, vaatasid saalis ringi ja hakkasid oma laua poole minema. Ei oska täpselt öelda, kas jõudsid lauda või see oli poolel teel. Tema kõndis ees ja Aleksei tema taga. Kui vaatas taha, nägi, et Aleksei juurde tuli inimene, kes oli temast pikem ja kehaehituse poolest mitte kõhn. Nad jäid seisma, peatusid ja vahetasid paar fraasi, aga millest, seda süüdistatav ei kuulnud. Küsis Alekseilt, kas kõik on korras ja läks oma laua juurde. Seejärel nägi, et Aleksei suundus koos selle inimesega fuajee poole. Eeluurimisel rääkis J.A, et . (Vastuolu selgitamiseks ütles J.A, et nii kirjutas uurija. Uurijaga olid neil probleemid, sest ta kogu aeg püüdis kirjutada vastupidi.) Turvamees tuli talle ütlema, et Alekseid peksti ja peksja tuli baari tagasi ja on praegu baaris. Turvamees osutas selle laua peale, kus Xxx istus, tol hetkel teda ei teadnud. Istus üksi. Läks tema laua juurde ja istus laua taha. Rääkis Xxxga, kuna tahtis teada konflikti põhjust. Konkreetselt küsis Xxxlt, kas see konflikt puudutab mingit neiut, kes oli baaris või oli mingi muu põhjus. Oli näha, et Xxx on meelestatud päris agressiivselt, tema meelest ei saanud ta aru, miks ta tema juurde istus ja seda küsis ning saatis süüdistatava pikalt ebatsensuursete sõnadega. Alekseid nägi ta uuesti, kui ta liikus nende poole. Ta tuli kiire sammuga nende juurde ja näitas näpuga selle inimese poole, kes teda peksis. Aleksei ütles, et teda tuleb kinni pidada ja ei ole mõtet temaga rääkida. Ta sai aru, et Aleksei püüdis olla kolmnurga positsioonis. Aleksei hüppas üle laua ja kukkus maha. Koos temaga kukkus Xxx. Mingit lööki või kaklust ei olnud. Ta tõusis koos Xxxga püsti ning hoidis Xxx käest kinni, et ta ei teeks midagi. Aleksei läks tagasi, kust ta tuli, nurgadiivani ja seina juures seisva laua vahel ja läks fuajee poole. Kui Aleksei läks fuajeesse, Xxx järgnes talle. Nende vahel toimus fuajee ja saali vahel 15 1-12-4368 sõnavahetus, Xxx teatas, et ei hakka seda kannatama, et nad peksavad tema kliente tema baaris ning nõudis nende lahkumist. Sõnavahetusest võttis osa ka baaris töötanud turvameexxx sõimas ka teda. Ta rääkis, et ta ei tule oma töökohustustega toime, ta võib ta vallandada. Eeluurimisel ta rääkis, et „ Kohale tulid ka vormiriietuses turvamehed ja politsei. Kohal oli Xxx ja Xxx, see on eraldi ekipaaž, nad tulid esimestena. Lühikese aja pärast tulid veel 2 politseinikku - Xxx ja Xxx. Osapooled eraldati teineteisest, et ei jätkuks sõnavahetus, eesmärgil selgitada välja, mis baaris juhtus. Ta ei saa seda väita, ta ei näinud seda, aga üks politseinik, täpselt ei mäleta kes, rääkis Xxxga. Ristküsitluse käigus avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt erinevad süüdistatava poolt kohtus antud ütlused eeluurimisel räägitust. Süüdistatav ise selgitas erinevusi asjaoluga, et uurija on eeluurimisel tema ütlused valesti kirja pannud, uurija püüdis pidevalt kirjutada vastupidi. Süüdistatav on politseiametnikuna väga hästi teadlik, millised on tema õigused ning kriminaalmenetluses ettenähtud kaebemenetlused. Asjas ei nähtu, et J.A oleks jätnud allkirjastamata koostatud ülekuulamise protokolli või esitanud uurija tegevuse peale kaebusi. Seetõttu puudub kohtul ka põhjus kahelda, et kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamise protokollis kajastuvad ütlused on kirjutatud süüdistatava sõnade kohaselt, mis omakorda tähendab, et kohus ei loe süüdistatava selgitusi ütluste lahknemise kohta veenvateks ning asub seisukohale, et süüdistatav on menetluse käigus andnud vastuolulisi ütlusi. Sealjuures ei ole tegemist vastuoludega ebaoluliste detailide osas vaid süüdistuse seisukohalt olulistes asjaoludes. Lisaks sellele esineb süüdistatava poolt kohtus antud ütlustes väiteid, mille tõepärasus on äärmiselt küsitav. Nimelt, J.A ütlustest järeldub, et ajal, mil ta Xxxga laua taga rääkis ja O.V hüppas üle laua, Xxx istus laua taga. Samas on süüdistatav öelnud, et Aleksei hüppas üle laua ja kukkus maha, koos temaga kukkus Xxx. Arvestades, et Xxx istus O.V lähenemise hetkel laua ääres oleval diivanil (seda kinnitavad ka kannatanud, tunnistajad Xxx ja Xxx), siis ei saanud ta sealt kuidagi koos O.V-ga maha kukkuda. Maha kukkumine võiks tulla kõne alla juhul, kui ta oleks püsti seisnud või istunud näiteks toolil, mis võib tõukamisel kergesti ümber minna, kuid antud juhul on kannatanute ja tunnistajate ütlustega tuvastatud, et Xxx istus seina ääres paikneval diivanil (vt skeem 1 kd, tl 9), mis ei saanud O.V kukkumise tagajärjel kuidagi ümber minna ning kannatanu koos sellega maha kukkuda. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt puudub kohtul veendumus, et süüdistatava J.A ütlused on täies ulatuses tõepärased, mistõttu tuleb need ebausaldusväärse tõendina tõendite kogumist välja jätta. 3.1.13 Süüdistatav O.V andis kohtus ütlusi, et ööl vastu 29.01.2011 oli ta esimest korda koos J.A-ga baaris Avenue. Baaris oli umbes 15-20 inimest. Kannatanut märkas ta baaris siis, kui tulid tualetist tagasi ja läksid laua juurde. Andrei kõndis ees. Kannatanu näitas talle käe žestiga fuajee poole ning ta läks tema järel. Läksid välja, seisid üksteise vastas ning kannatanu lõi teda. Ta jõudis kummarduda ja löök tabas kaela. Kohe sai veel ühe löögi, mis tabas alalõuga. Enne seda Xxxga mingit juttu ei olnud. Läks baari tagasi, läks kiire sammuga mööda baari, sinna kus asub WC ruum. Siis pööras tagasi ja nägi, et Xxx istub koos J.A-ga eraldi seisva laua taga. Rohkem laua taga kedagi polnud. Otsis Xxxt eesmärgiga välja selgitada mis oli konflikti mõte ja pidada ta kinni. Baaris mängis ka muusika. Ta läks 16 1-12-4368 kiire sammuga laua poole ja jõudes laua juurde hõikas Andreile, et ta peaks ta kinni. Käežestiga näitas Xxxle. Andrei tegi üllatunud näo ja sellest tegi järelduse, et ta ei saanud aru. Lähenes lauale ja üritas kiire sammuga lauast üle hüpata laua teisele poolele. Ja vist jalatsi kontsaga komistas ja kukkus. Xxx üritas diivanilt püsti tõusta, võttis poksi asendi. Üritas teda käega mitmel korral lüüa ja tundus, et löök tabas jalga. See on kinnipidamisel tavaline taktika, kui inimene peetakse kinni kahe poolt. Kui ta asunuks liikuma ümber laua, siis Xxxl oleks aega, et asuda kaitseasendisse. Kui püsti tõusis, ei olnud laua juures rohkem kedagi, peale tema, J.A ja Xxx. Ta küsis Xxxlt, et mille eest ta teda lõi. Ta ütles midagi solvavat, täpselt ei mäleta. Kuna oli arusaadav et neil ei õnnestu teda kinni võtta, kuna ta võttis kaitseasendit, siis läks fuajeesse. Fuajees asuvas garderoobis oli jope koos telefoniga. Kui ta läks saalist välja fuajeesse, siis tema teed tõkestas turvamees, kes küsis mis juhtus. Ta vastas, et teda peksti ja tahab võtta jopetaskust telefoni. Sel hetkel baarist fuajeesse tuli Xxx, kes karjus tema ja turvamehe peale. Ta karjus „mida te siin teete, ma vallandan teid kõiki ja et tal on palju sidemeid Narva linnavalitsuses“. 4-5 minuti pärast tulid turvamehed, 4-5 meest. Tuli ka politsei, sest ta käis peale. Alguses üks ekipaaž – Xxx ja Xxx, mõne aja pärast tuli teine ekipaaž – Xxx ja Xxx. Algul rääkis Xxxiga, pärast Xxxiga. Kirjeldas olukorda, et teda löödi. Kirjeldas meest ja näitas baari. Asjas ei ole küsimust selles, et viibides baaris Avenue läksid kannatanu Xxx ja süüdistatav O.V mingil hetkel vastastikkusel kokkuleppel saalist välja, et lahendada tekkinud erimeelsust või konflikti. Arvestades sündmuste konteksti pidid mõlemad pooled aduma, et taolisel viisil konflikti lahendamisele asumine päädib suure tõenäosusega vastastikuse füüsilise vägivalla kasutamisega. Poolte selgitused erinevad osas, kelle initsiatiivil konflikt tekkis ja kes tegi ettepaneku minna seda välja lahendama. Samas ei oma see küsimus käesoleva asja lahendamisel otsest tähtsust. Nimetatud sündmuse osas on läbiviidud eraldiseisev kriminaalmenetlus, mis on tänaseks päevaks lõpetatud (2 kd, tl 14-17). Antud asjas omab tähtsust fakt, et vastastikkusel kokkuleppel mindi saalist välja konflikti lahendama ning sellele esmasele konfliktile järgnenud sündmused. Politseiametnikuna pidi süüdistatav väga hästi mõistma, et minnes töövälisel ajal isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti eelkirjeldatud viisil lahendama, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt on tegemist teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad osapooled on arvestanud enda tervise kahjustamise võimalusega ning annavad teadlikult ja vabatahtlikult loa õigushüve kahjustamiseks (vt nt 3-1-1-60-09). Ning taolises situatsioonis teiselt osapoole poolt valu tekitanud löögi sooritamise näol ei ole tõenäoliselt tegemist kuriteo tunnustele vastava teoga, mis annaks alust isikut kinni pidada. Nimetatut arvestades ei ole usutav süüdistatava versioon, et ta püüdis hüpata üle kannatanu ees oleva laua eesmärgiga pidada Xxx kinni seoses väljas toimunud intsidendiga. Võttes arvesse eelnenud konflikti kulgu ning asjaolu, et Xxx naasis ise vabatahtlikult tagasi baari saali, istus rahulikult laua taha, ei näidanud üles mingit agressiivsust ega ohustanud kedagi, siis süüdistatava versioonis nimetatud viisil isiku kinnipidamine olnuks ilmselge ülereageerimine. Tegemist ei olnud ohtliku isikuga, kelle kinnipidamiseks tulnuks rakendada meetmeid, mis häirivad kogu baari tööd ja ohustavad teiste isikute vara. Võttes arvesse, et baaris oli olemas turvamees ning süüdistataval oli võimalik välja kutsuda ka politsei, siis ei saaks taolist kinnipidamist kuidagi õigustatuks pidada. Et üle laua hüppamine ja sel viisil Xxxle lähenemine ei olnud kantud soovist isik kinni pidada, näitab ka valitud lähenemise viis ise. Kui süüdistatava eesmärk oli isiku kinnipidamine, siis pidi üle laua hüppamise eesmärk olema jõuda Xxx lähedusse laua ja diivani vahele olekus, mis võimaldaks koheselt asuda teise isiku suhtes sunnimeetmeid rakendama. Sündmuskoha skeemilt (1 kd, tl 9) nähtuvalt on kõnealuse laua mõõtmed 17 1-12-4368 150x200cm. Seega võimalus, et keegi suudab sealt üle hüpata (olles sealjuures alkoholi tarvitanud) ilma, et sellega kaasneks oluline risk kukkuda, on äärmiselt väike. Kui Xxxle lähenemise eesmärk olnuks tõepoolest tema kinni pidamine, oleks kogenud politseiametnik valinud ilmselt taktika, mille õnnestumise tõenäosus olnuks suurem. Süüdistatava versiooni muudab ebausutavaks ka süüdistatava enda ütlused: kui ta püsti tõusis, küsis ta Xxxlt, et mille eest ta teda lõi. Xxx ütles midagi solvavat, täpselt ei mäleta. Kuna oli arusaadav et neil ei õnnestu teda kinni võtta, kuna Xxx võttis kaitseasendi, siis ta läks fuajeesse. Kui süüdistatav tõepoolest pidanuks Xxxt niivõrd ohtlikuks, et otsustas ta koheselt J.A abiga kinni pidada, siis ainuüksi asjaolu, et Xxx võttis kaitsepositsiooni, ei oleks pidanud panema süüdistatavat oma plaanist loobuma. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades ei pea kohus usutavaks süüdistatava versiooni toimunust ning kuivõrd O.V ütlustes esineb ka vastuolusid (vt p 3.2.15) jätab kohus O.V ütlused tõendite kogumist välja. 3.1.14 Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav ei hüpanud lauale eesmärgiga pidada Xxx kinni. Tema tegevusel pidi olema mõni muu eesmärk. Asjaolu, et süüdistatav kõnealusel laual oli, kinnitavad kõik ülalmainitud kannatanud ja tunnistajad. Samuti kinnitavad tunnistajate ja kannatanute ütlused, et O.V hüppas lauale koheselt, kui ta naases pärast eelkirjeldatud konflikti saali ning nägi, kus Xxx istub. Arvestades eelnevat sündmuste käiku, mille tagajärjel O.V oli ilmselgelt ärritunud, asjaolu, et süüdistatav hüppas lauale, mille ääres Xxx istus ning liikus üle laua Xxx suunas, on põhjust arvata, et süüdistatava taoline käitumine oli ajendatud soovist kannatanut rünnata. Kui süüdistatav soovinuks varasemat konflikti rahumeelselt lahendada, puudunuks vajadus avalikus kohas lauale ronimiseks ning seeläbi kogu baari töö häirimiseks. Taoline tegutsemisviis kinnitab kannatanu Xxx ütlusi, et laual seistes O.V lõi teda jalaga pea piirkonda, tabades löögi tõrjumiseks pea juurde tõstetud kätt ja pead ning tekitas sellega kannatanule valu. Kannatanu vastavaid ütlusi kinnitavad ka kannatanu Xxx ütlused, et ta nägi, et O.V tõstis laual seistes parema jala, et Xxxt lüüa, kuid ei näinud O.V selja tagant mis juhtus. Samuti tunnistaja Xxx ütlused, et O.V jooksis ja hüppas laua peale ja tundus, et üritab Xxxt lüüa, täpselt ei mäleta, aga vist jalaga. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt O.V hüppas laua peale ja proovis lüüa Xxxt parema jalaga vastu nägu. Xxx püüdis löökidest kõrvale põigata, kaitses end kätega. Ta lõi pea suunas, aga kas löök tabas, ei näinud, kuna Xxx kaitses end. Kõik toimus kiiresti. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav O.V, viibides 29.01.2011 kella 01.30 paiku Narvas, Rakvere tn maja nr 71 asuvas klubis Avenue, hüppas laua peale ning jooksu pealt lähenedes laua taga istuvale Xxxile lõi kängitsetud jalaga Xxxt pea piirkonda, tekitades Xxxle füüsilist valu. Löögi sooritamise viis näitab, et tegemist oli teadliku ja eesmärgipärase tegevusega. Kannatanu löömiseks kannatanu ees olevale lauale hüppamine ja seejärel kannatanu löömine viitavad üheselt, et süüdistatav oli juba lauale minnes seadnud endale eesmärgiks Xxx ründamise ja valu tekitamise ning seega oli kannatanu löömine pandud toime kavatsetult. Süüdistatava tegevuses on seega tuvastatud KarS § 121 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine so kavatsetult teise inimese löömine. 3.1.15 Kohtu hinnangul on kannatanute ja tunnistajate Xxx, Xxxi ja Xxxi ütlustega tõendatud O.V poolt ka kannatanu Xxx löömine. 18 1-12-4368 Xxx ise on öelnud, et lähenes laudade ja tugitoolide vahele, ütles O.V-le, et ta lõpetaks. O.V ei vastanud midagi. Lihtsalt lõi teda vasaku jalaga rindu, ühe korra. Löögi ajal seisis O.V laua peal küljega tema poole ning tema oli näoga O.V poole. Löök oli tugev. Ta tõusis isegi õhku ja kukkus maha. Ta sai sellest kukkumisest põrutused selja piirkonda. Neid ütlusi kinnitavad Xxx ütlused, mille kohaselt nende juurde tuli Xxx, et konflikti lahendada ja proovis O.V takistada. Xxx ütles O.V-le, et „noormees, minge laualt ära“. O.V pööras tema poole ja lõi teda ühe korra jalaga. Xxx kukkus peale lööki seljale. Samuti kinnitab tunnistaja Xxx, et nägi, kuidas süüdistatav tema abikaasat lõi. Tunnistaja Xxx on öelnud, et kui O.V oli laua peal, jooksis sinna juurde Xxx, kes proovis laua pealt teda maha saada. Ta ei näinud Xxx löömist, kuid nägi teda põrandale kukkumas. Oluliseks tõendiks antud episoodis on tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt avaldas kannatanu Xxx talle koheselt pärast intsidenti so mitte enam kui viis minutit pärast löömist ( arvestades, et turvatöötajad saabusid sündmuskohale kolme minuti jooksul), et süüdistatav lõi teda. Nii nagu punktis 3.1.8 märgitud, puudub alus tunnistaja vastavates ütlustes kahelda ning tegemist on lubatava tõendiga. Ei ole tuvastatud, et Xxxil oleks mingi motiiv anda süüdistatava suhtes valeütlusi. Arvestades, et Xxx saabus sündmuskohale vahetult pärast konflikti ning tema sõnul olid sel hetkel nii Xxx kui ka süüdistatav ärritunud olekus, siis ei ole ka põhjust arvata Xxx võis talle sel hetkel avaldada sündmuste kohta ebaõigeid andmeid. Kuigi teostatud isiku ekspertiis (1 kd, tl 57-60) ja eksperdi poolt kohtus antud selgitused ei võimalda üheselt väita, et Xxxl tuvastatud tervisekahjustused olid tekitatud 29.01.2011 kella 01.30 ajal, siis samas see ka ei välista, et vigastused olid tekitatud just sel ajal. Kuivõrd asjas ei ole tuvastatud, et kannatanu võis need vigastused saada mõnel muul ajal, siis koostoimes kannatanute ja tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ekspertiisiaktis kirjeldatud tervisekahjustus tekkis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas süüdistatava löögi tagajärjel. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud, et eelnimetatud ajal, baaris Avenue, O.V, olles laua peal, lõi jalaga Xxxt rinna piirkonda, mille tulemusel viimane kukkus seljaga vastu põrandat ning tekitas seeläbi kannatanule Xxxle rindkere pehmete kudede põrutuse, so lühiajalise tervisekahjustuse. Ka siinkohal tuleb märkida, et arvestades löögi iseloomu – so laual seistes laua kõrval seisva isiku löömine jõuga, mis põhjustab isiku kukkumise – oli ilmselgelt tegemist tahtliku tegevusega. Tehiolusid arvestades, ei olnud Xxx löömine süüdistatava jaoks tõenäoliselt kavatsetud tegevus, kuid lüües teist inimest jalaga ning rakendades sealjuures jõudu, mis põhjustab inimese kukkumise, sai süüdistatav väga hästi aru, et tegemist on löömisega ja teise inimese tervise kahjustamisega, mis tähendab, et see oli pandud toime vähemalt otsese tahtlusega. Kõike ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et O.V tegevuses on tuvastatud KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine – tahtlikult teise inimese löömine ja tervise kahjustamine. 3.1.16 Kohtumenetluses isikute ülekuulamisel tõusetus korduvalt küsimus, mil viisil sattus süüdistatava J.A telefon Xxxi üleriiete taskusse. Arvestades aga, et nimetatud intsidendi osas on prokuratuur teinud otsustuse kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks (2 kd, tl 13) ning seda otsust ei ole tühistatud, siis kohus ei pea vajalikuks seda küsimust ka käesolevas asjas käsitleda. Vastava intsidendi asjaolud ei oma esitatud süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt tähtsust. 19 1-12-4368 3.2 Süüdistuse teise punkti osas ei ole vaidlust selles, et kannatanu Xxx toimetati 29.01.2011 pärast klubis Avenue toimunud sündmusi Narva politseijaoskonda, asukohaga Vabaduse 5. Samuti puudub vaidlus selles, et Xxxga samal ajal läksid politseijaoskonda ka süüdistatavad. Neid asjaolusid kinnitavad nii kannatanu, tunnistajad, süüdistatavad, kannatanu suhtes koostatud erinevad protokollid ning videosalvestised. 3.2.1 Kannatanu Xxx on seonduvalt politseijaoskonnas toimunuga andnud ütlusi, et kinnipidamisel talle kehavigastusi ei tekitatud. Politseisse toimetati ta politseivärvides Škodaga. Politseiautos oli veel kolm politseiametniku. Ta ei saanud aru, miks teda sinna viidi. Jaoskonnas läksid nad hallist mööda, pöörasid paremale, vasakult oli uks – läbivaatuse ruum. Sisenesid selle ukse kaudu – tema ees olid kambrid ja vasakult oli läbiotsimisruum. Ruum oli esimesel korrusel. Seal teda otsiti läbi. Võeti käerauad ära, öeldi et võtaks taskutest asjad, võttis ja avastas, et taskus on võõras telefon. Ütles kohe politseitöötajale, et telefon ei ole tema oma. Tuvastati joovet ja teda vaadati üle. Osaliselt võttis riided ära, ülerõivad võttis ära. Sealjuures mingeid vigastusi tal ei avastatud. Ta nägi politseijaoskonnas mõlemat süüdistatavat. O.V käis kabinetis, kus teda otsiti läbi. J.A samuti. Kui J.A leidis telefoni, siis sõimas teda ja mitu korda püüdis lüüa. O.V tuli sisse, läks välja, ropendas ja ähvardas. Läbivaatusruumis oli 10-15 minutit. Selle aja jooksul nägi süüdistatavaid koridoris. Uks oli lahti ja neid oli näha. Peale seda ruumi viidi ta kambrisse, mis asub vasakul pool, kambrisse nr 1. Kui teda viidi ruumist kambrisse nr 1, nägi ta süüdistatavaid koridoris, nad rääkisid omavahel. Ruum, kuhu teda paigutati, ei olnud suur. 1x1 meeter, võib olla natuke suurem. Seistes võiks sinna mahtuda võib olla 6 inimest. Ruum oli pime. Kui teda paigutati kambrisse, kuulis kuidas pandi uks kinni ja pandi riivi. Lühikese aja pärast, võib-olla minuti pärast, tehti uks lahti ja ta nägi, et süüdistatavad seisid läve taga. Esimesena tuli sisse J.A ja teisena tuli sisse O.V. J.A lõi teda esimesena rusikaga vastu kõhtu. Ta ei olnud jõudnud isegi astmelt püsti tõusta. Peale seda O.V lõi teda rusikaga kõhtu. Süüdistatavad seisid püsti ja tema oli kummargil näoga nende poole. Ta kaldus veel rohkem ettepoole ja nad hakkasid teda jalgadega lööma, mõlemad. Kui ta kukkus, nad läksid ukse läve juurde ja jätkasid jalgadega peksmist. See oli intensiivne ja kestis alla minuti. Enne kui ta kukkus jõuti teha 4-6 lööki. Ta kukkus toetudes põlvedele ja küünarnukkidele. Seejärel lõid kaks inimest teda jalgadega vasakusse kehaossa. Löögid olid korrapäratud ja tabasid peamiselt vasakut poolt. J.A seisis tema näole lähedamal, O.V seisis jalgadele lähedamal. Siis kui löödi jalgadega, üks löök tabas ka pead. Löömise ajal ta karjus ja tundis väga tugevat füüsilist valu. Siis mäletab, et uks läks kinni, avas silmad ja nägi, et uks oli kinni. Võib olla mõnel hetkel kaotas teadvuse. Süüdistatavate kambrist lahkumise hetke ei mäleta. Pärast löömist nina jooksis verd, väga tugevalt, kogu rindkere ja keha valutas ja nina valutas ka. Kambrist viidi teda arestimajja, vahepeal viibis ka läbivaatusruumis, kus talle tagastati asjad. Ütles politseitöötajale, et teda löödi, politseinik koostas protokolli, kuhu ta kirjutas, et politseinikud peksid teda. Ninal olid nähtavad vigastused. Seejärel viidi arestimajja. Seal otsiti teda läbi, võeti paljaks. Sellele politseinikule, kes võttis teda arestimajja vastu, ta ütles, et politseinikud peksid teda. Politseinik koostas selle peale mingi protokolli. Arestimajast vabastati teda umbes kl 16.20. Samal päeval ta läks Narva haigla vastuvõtupunkti seoses sellega, et kogu rindkere ja nina valutasid. Sinikad olid kohe näha, aga iga päevaga muutusid nad ilmsemaks. Kui ta käis ekspertiisis, siis ilmnesid nad ka vöö piirkonnas. Punktis 3.1.1 toodud põhjendustel puudub kohtul alus kahelda eeltoodud kannatanu ütluste usaldusväärsuses. 20 1-12-4368 Kannatanu ütlusi toetavad ka politseijaoskonnas vormistatud protokollid, kuivõrd ütlused on kooskõlas protokollides märgitud toimingute – joobe kontrollimine, kainenemisele toimetamine, läbiotsimine arestimajas ning kinnipidamise protokolli tutvustamine ja allkirjastamine – teostamise käiguga. Samuti haakuvad kannatanu ütlused politseijaoskonna kaamerate salvestistelt nähtuvate sündmuste arengutega – nt kuidas teda toimetati politseijaoskonda, kes viibisid läbiotsimisruumis ning milliseid toiminguid seal teostati. Kaamera nr 3 salvestuselt on näha, et temaga ühel ajal saabusid politseijaoskonda koos teiste politseinikega ka süüdistatavad. Läbiotsimisruumi kaamera salvestiselt (kaamera nr 10) on näha, et ajal, mil tema suhtes teostati toiminguid viibisid aegajalt ruumis sees ka süüdistatavad ning J.A viibis pidevalt ruumi ukse lävel. Pärast seda, kui kannatanu taskust võeti välja telefon, on näha, et J.A võtab selle enda kätte, vaatleb ja paneb lauale. Mõne hetke pärast üritab J.A kannatanut lüüa (kaamera nr 10 kl 02.14 – 02.16). 29.01.2011 koostatud isiku kainenema toimetamise protokollist on näha, et kell 6.20 toimunud vabastamisel märkis kannatanu protokolli omakäeliselt, et politseinikud peksid teda. 29.01.2011 kell 06.30 koostatud läbiotsimise protokollist nähtub, et Xxxi kaebas protokolli koostanud ametnikule, et tal on roietes valu ning protokolli koostaja tuvastas tal ninal marrastuse. Seega umbes neli tundi pärast väidetavat peksmist, teavitas kannatanu teda kainenemiskambrist vabastanud ja läbiotsimist teostanud politseitöötajatele talle tekitatud kehavigastustest ning vähemalt ninal olnud vigastused olid ka nähtavad. Sealjuures kogu nimetatud ajavahemiku oli kannatanu kainenemiskambris ning tal puudus võimalus suhelda kõrvaliste isikutega, mistõttu ei saanud selleks hetkeks keegi teine tema ütlusi mõjutada ega tekitada talle ka kehavigastusi, mis olid läbiotsimise ajal olemas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis, mis protokollis märgitu kohaselt koostati 29.01.2011 kell 3.00, on märgitud, et kannatanul kehavigastusi ei olnud. Tunnistajana ütlusi andnud protokolli koostaja Xxx on aga öelnud, et ta koostas protokolli küll kell 03.00, kuid kirjutas selle märke ilma, et ta oleks tegelikkuses ise kannatanut näinud. Märkus oli tehtud teiste protokollide põhjal. Seega ei tõenda kõnealune protokoll kannatanul 29.01.2011 kell 03.00 ei kehavigastuste olemasolu ega ka nende puudumist, kuna protokolli koostaja ise kannatanuga ei kohtunud. Kannatanu ütlustega haakub ka isikuekspertiisiaktis nr 18 toodud järeldused ja SA Narva Haigla patsiendikaart (1kd, tl 48-52). Ekspertarvamuse kohaselt olid kannatanul kohtuarstliku läbivaatuse ja 29.01.2011 haiglasse pöördumise ajal järgmised vigastused: ninaluude murd, verevalumid näol, vasakul pool rindkerel ja niudeluu vasakul tiival. Vigastused tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et korduvatest löökidest rusika ja kängitsetud jalaga kannatanu ütlustes märgitud ajal ja asjaoludel. Sellised vigastused põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat (8-10 päeva). Arvestades vigastuste iseloomu ja paiknemist järeldab ekspert, et kannatanu sai mitte vähem kui viis lööki (1 ninaseljale, 3 vasakule poole rindkerele ja 1 vasakule poole niudepiirkonda). Ekspertiisi aktis antud arvamust kinnitas ekspert ka kohtuistungil. Eksperdi sõnul ei saa üheselt välistada ega kinnitada, et vigastused tekitati just kannatanu nimetatud kellaajal, taoliste vigastuste pinnalt ei ole võimalik nende tekkimise aega nii täpselt määratleda. Aktis kirjeldatud vigastuste paiknemine ning võimalikud tekkemehhanism haakub kannatanu ütlustega ning kinnitab seega veelkord kannatanu ütluste usaldusväärsust. 3.2.2 Politseijaoskonnas viibinud tunnistaja Xxxi ütlusi ei saa kohus punktis 3.1.9 nimetatud põhjustel antud juhul tõendite kogumis arvestada, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal ka kajastada. 21 1-12-4368 3.2.3 Tunnistaja Xxx andis seoses politseijaoskonnas toimunuga ütlusi, et ta suundus Xxxga Narva politseijaoskonda. Xxx viidi kabinetti nr 100, kus kontrolliti alkoholijoove, vaadati läbi. Ta oli ise ka seal ruumis, koos Xxxi ja Xxxiga. Tunnistaja koostas kainenemisele toimetamise protokolli. Ta nägi jaoskonnas O.V ja J.A, nägi neid nii valveosakonnas kui ka koridoris. Nad astusid läbi ka kabinetist nr 100. Tunnistaja juuresolekul teostasid Xxx ja Xxx Xxx läbivaatust, tuvastasid, et kehavigastused tal puuduvad. Talle esitati ka sellekohane küsimus. Peale läbivaatust Xxx ja Xxx viisid Xxx kambrisse nr 1 kainenemisele, tema jäi kainenemisele toimetamise protokolli koostama. Kabineti uks oli kinni. Ta ei kuulnud midagi. Süüdistatavad olid elevil, esiteks oli alkoholimõju, teiseks O.V sai peksa. Nad rääkisid valjusti, oli tunda alkoholi lõhna. Tunnistaja Xxxi ütlused haakuvad sündmuste käigu osas nii turvakaamerate salvestistega kui ka kannatanu poolt antud ütlustega ning kinnitavad seega kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused, et kui Xxx tuli politseijaoskonda, siis tal mingeid nähtavaid kehavigastusi ei olnud ning süüdistatavad olid politseijaoskonnas viibides elevil. 3.2.4 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et ta viibis politseijaoskonnas ruumis, kus teostati Xxx suhtes menetlustoiminguid - joobeseisundi tuvastamine, läbivaatus, äravõetud asjade hoiule andmine. Süüdistatavad olid kõrval ruumis, üks neist oli koridoris, teine kõrval ruumis, nad seisid ja vestlesid omavahel ning vahetasid paar fraasi ka kannatanuga. Ta viis koos Xxxiga pärast Xxx kambrisse nr 1 kainenemisele. Xxx pani ukse kinni, riivi. O.V ja J.A olid koridoris, mida mööda Xxxt viidi. Seejärel läks ta tagasi ruumi nr 100, kus olid Xxx ja Xxx ja sulges ukse. Süüdistatavad olid koridoris samas kohas, ei oska täpselt öelda. Kambri juurest oli kuulda vestlust, aga mis toimus ta ei näinud. O.V ja J.A vahel toimus jutt ja Xxx rääkis midagi ukse kaudu. Mida nad rääkisid, ta ei kuulnud. Ta oli ruumis nr 100 ja vestlus toimus kõrval ruumis. Xxx häält oli kuulda kambrist. See toimub umbes kolm minutit pärast Xxx kambrisse panekut. Ukse avamist ta ei kuulnud. Kui väljus 02.24.17 nägi, et seal viibisid O.V ja J.A ja veel keegi, võib olla Xxx. Pärast läks ta O.V traumapunkti viima. Ka tunnistaja Xxxi ütlused haakuvad sündmuste käigu osas kannatanu ütlustega. Samuti kinnitavad need, et ajal mil Xxx viidi kainenemiskambrisse, viibisid süüdistatavad läbivaatusruumi ja kambri vahelises ruumis, mis sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud skeemi kohaselt on suhteliselt väike ning seega mõne hetkega läbitav. Mõlemad süüdistatavad jäid sellesse koridori ka pärast seda, kui süüdistatav oli kambrisse pandud ning kambri juurest kostus süüdistatavate ja kannatanu vahelist juttu. Tunnistaja ütlustest nähtub ka asjaolu, et pärast Xxx kambrisse paigutamist suleti uks üksnes riiviga ning seega oli võimalik ust väljastpoolt avada ilma võtmeteta. 3.2.5 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et ta oli 29.01.2011 patrullteenistuses Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas. Viibis sel ajal Narva politseiosakonnas. Ta nägi kannatanut läbivaatlusruumis ja kui teda viidi osakonda läbi sissepääsu. Süüdistatavad käisid perioodiliselt valveosakonnas, olid 3 meetri kaugusel läbivaatusruumist. Kui kannatanu toodi jaoskonda, ei näinud tal kehavigastusi. Süüdistatavatest oli J.A rahulikum, O.V oli erutatud. Kuulis juttu kõrgendatul toonil ja 02.24.45 läks kontrollima. Kui kohale jõudis, oli kamber nr 1 avatud, kambris oli Xxx, kambri ees seisis J.A. Nad rääkisid kõva häälega, tõukasid, kuna isikud viibisid lähedal. Xxx oli kambris nr 1 läve taga, J.A oli läve ees. Nende 22 1-12-4368 vahel oli umbes10 cm. Xxxiga koos viisid J.A kambrist koridori. J.A oli erutud, ei tahtnud minna. Nägi ainult kannatanu siluetti, valgustust seal peaaegu ei ole. Verd ja kehavigastusi ei olnud võimalik näha, ruumis oli pime. Ta ei mäleta, et oleks O.V sel ajal seal näinud. Tunnistaja ütlustest ja ülevaatusruumi kaamera salvestisest nähtuvalt oli enne kella 02.24.45 kambri juurest kuulda kõrgendatud toonil vestlust. Kõrvutades neid ütlusi Xxxi ütlustega tuleb järeldada, et tegemist oli süüdistatavate ja kannatanu vahelise vestlusega. Xxxi ütlustest nähtuvalt oli kambri uks mõni hetk pärast kella 02.24.45 avatud ning ukse juures oli J.O.V ütlustest ja läbivaatusruumi kaamera salvestistest tulenevalt olid umbes pool minutit enne, so kell 02.24.17, kambri juures mõlemad süüdistatavad. Politseijaoskonna fuajees ja välisukse juures olevate salvestiste kohaselt lahkus O.V majast 02.26. Seega kannatanu, Xxxi ja Xxxi ütlustest ning kaamerate salvestistest järeldub, et mõlemad süüdistatavad viibisid pärast Xxx paigutamist kainenemiskambrisse kell 02.22.17 (Xxx viidi sel hetkel läbivaatusruumist välja) kambri juures. Politseiametnikud, kes Xxx kambrisse paigutasid lahkusid kambrite juurest ning läksid sinna mõne minuti pärast tagasi, kuna kuulsid lärmi. Sel hetkel oli kambri uks lahti ning kambri juures viibisid mõlemad süüdistatavad. Kohe pärast töökohustusi täitnud politseiametnike sekkumist lahkus O.V majast koos Xxxiga traumapunkti. Xxxi ütlustest nähtuvalt oli J.A sel hetkel erutatud ega tahtnud kambri juurest lahkuda, tema koos Xxxiga viis ta sealt ära. 3.2.6 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et 29.01.2011.a öösel töötas ta Narva politseijaoskonnas, majajuhina. Nägi tol öösel süüdistatavaid politseijaoskonnas ja kuulis neid kõrgendatud toonil rääkimas. Millest räägiti, seda ta ei mäleta. Öösel ta viis kambrist nr 1 inimese tualetti. Verd sellel inimesel ei näinud, näol oli väike kriimustus. Vahemaa kambri ja tualeti vahel on umbes 3 meetrit, see on halvasti valgustatud, seal on hämar. Täpsemalt ei oska vigastust kirjeldada. Ta viis isiku tualetti koos Xxxiga. Kuivõrd kannatanu ning teiste tunnistajate ütlustest nähtub, et kõnealusel ajal viibis kambris nr 1 kannatanu Xxx, siis tunnistaja ütlustest järeldub, et kui ta öösel viis mingil hetkel kannatanu kambrist tualetti, siis oli kannatanu ninal näha kriimustust. Kuigi ütlustest ei selgu, mis ajal see täpselt oli, siis arvestades eelnevalt käsitletud tõenditega tuvastatud sündmuste käiku, pidi see toimuma pärast kella 02.26 ning enne kannatanu kambrist vabastamist. Mis omakorda kinnitab, et ninal olnud vigastus pidi tekkima pärast tema viimist kainenemiskambrisse ning enne kui teda öösel tualetti viidi. 3.2.7 Tunnistaja Nadežda Andrejeva andis ütlusi, et ta oli 29.01.2011.a valveuurija Narva politseijaoskonnas. 29.01.2011.a pärast keskööd teda kutsuti jaoskonda, seoses sellega, et saabus info selle kohta, et toimus rünnak politseinikule. Esialgne info oli selline, et Xxxi peksis restoranis Avenue O.V läbi. Kinnipeetu asus juba politseijaoskonnas, O.V oli tema saabumise ajal traumapunktis. Kannatanut ennast ta ei näinud, ta oli paigutatud juba kambrisse. Seoses Xxxga koostas ta oma töökabinetis kahtlustatava kinnipidamisprotokolli
Kandis sisse ID kaardi alusel tema isiklikud andmed, faabula. Mis puudutab riideid, tervislikku seisundit - need andmed võttis kainenemisele toimetamise protokollist. Kui saabus jaoskonda, kuulis kinnipidamise kambrite piirkonnast lärmi, kisa ja koputamist vastu kambri metallist ust. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et naisuurijaga tema öösel ei suhelnud. Samuti asjaolu, et Xxx kinnipidamise protokollis olev märge – kehavigastused puuduvad – ei ole tehtud mitte Xxx visuaalse vaatluse vaid teistes, varem koostatud 23 1-12-4368 dokumentides kajastatu pinnalt. Kaamera nr 3 salvestiselt nähtuvalt saabus tunnistaja majja kell 02.31 ning tunnistaja ütluste kohaselt kostus sel ajal kambrite piirkonnast lärmi. Ta arvas, et see on Xxx, kuid samas ei saa seda kinnitada, kuna ta ise seal ei käinud ega tea ka kas sel ajal viibis seal peale Xxx veel keegi või mitte. 3.2.8 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et töötas 29.01.2011 patrullis. Mäletab, et viis mingisuguse inimese hommikul arestimajja, aga visuaalselt ei mäleta. Ka nime järgi ei mäleta. Ta ei mäleta mida ta avaldas, aga nägi kainenemisprotokollis seda kirjet, kus oli tema käekirjaga kirjutatud, et teda peksti läbi. Kuna ta käitus rahulikult ja adekvaatselt, siis ei jäänud meelde. Kui ta oleks tugevalt läbipekstud siis jääks meelde. Tavaliselt, kui inimene kainenemiselt tuleb, siis küsitakse kas inimesel on pretensioone. Kui on, siis tehakse märge protokolli. Ta tutvustas hommikul kannatanule kahtlustatavana kinnipidamise protokolli. Kohtus ütles tunnistaja, et verd ja kehavigastusi ta kannatanul ei näinud. Prokuröri palvel avaldatud eeluurimisel antud ütlustes on tunnistaja öelnud, et Tunnistaja märgib, et eeluurimisel antud ütlused on õiged, mäletas siis paremini. Arvestades, et kohtus ütluste andmise ajaks oli sündmustest möödunud ligikaudu kaks aastat, siis on kohtu hinnangul tunnistaja põhjendus ütluste lahknevuse osas usutav ja arvestatav ning kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused kannatanu ninal oleva marrastuse kohta haakuvad 29.01.2011 kell 06.30 koostatud kannatanu läbiotsimise protokollis märgituga. Nimetatud protokolli kohaselt osales ka tunnistaja kannatanu läbiotsimisel (1 kd, tl 31-32). 3.2.9 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et töötas 29.01.2011 valvetöötajana, arestimajas. Võttis sel päeval arestimajja vastu Xxxi, kes toodi tema juurde, politseinik Xxxi poolt. Xxxl oli marrastus näol, nina juures, muid kehavigastusi ei avastanud. Rohkem vigastusi ei näinud, võib olla ta osutas kohale, kus valutas. Ta rääkis, et tal on valud roiete piirkonnas, osutas selja peale. Märkis avastatud kehavigastuse läbiotsimisprotokollis. Xxxu ütlused haakuvad kannatanu ja tunnistaja Xxxi ütlustega ning eelnimetatud läbiotsimisprotokolliga. Protokolli kohaselt oli selle koostajaks tunnistaja Xxx. Seega kinnitavad nii tunnistaja Xxxi kui ka Xxxu ütlused kannatanu ütluste usaldusväärsust ja sealjuures ka kannatanu väiteid talle kehavigastuste tekitamise kohta ning asjaolu, et ninal olev vigastus oli koheselt nähtav. Lisaks Xxxule ja Xxxile kinnitavad kannatanu ninal oleva vigastuse olemasolu juba enne tema paigutamist arestimajja ka tunnistaja Xxx. 3.2.10 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et töötab politseis alates 1994.a. 29.01.2011 oli ta valves operatiivgrupis kl 08.00-20.00 koos Xxxiga. Sai materjalid eelmiselt operatiivgrupilt, nende seas oli ka üks kriminaalasi, mis oli algatatud O.V avalduse alusel seoses sellega, et talle oli tekitatud kehalised vigastused. Selles asjas oli vaja üle kuulata Xxx. Kuna enne ülekuulamist on vaja välja selgitada, kas isik vajab kaitsjat, siis läks arestimajja küsima. Vestlesid Xxxga eraldi toas, kuhu teda tõi arestimaja töötaja. Kui Xxx tuli sinna ruumi, siis oli ta väga nördinud sellepärast mis toimus eelmisel päeval. Ütles, et tal on kahju ja on nõus olla kahtlustatav. Keeldus kaitsja osalemisest. Ta ei näinud Xxxl mingeid kehavigastusi avatud kehaosadel. Mingeid etteheiteid või taotlusi tal politsei suhtes ei olnud. Ülekuulamisel Xxx seletas, et ööl vastu 29.01.2011 oli ta väga purjus ja ei mäleta toimunut. Xxx rääkis, et tal on väga kahju mis juhtus ja ütles, et ta mäletab et oli kaklus. Ütles, et ei saa toimunut kirjeldada, kuna öösel oli ta väga purjus. Ütles, et saab kahtlustusest aru, tunnistab süüd ja kahetseb. Enne Xxxga vestlemist tutvus materjalidega, ei mäleta 24 1-12-4368 millised konkreetsed materjalid olid selles asjas. Isiku kainenemisele toimetamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise protokolli, kinnipeetava läbiotsimise protokolli kohta ütles tunnistaja, et võib olla nägi neid. 3.2.11 Tunnistaja Xxx a ndis ütlusi, et töötab politseis alates 1990.a. 29.01.2011 oli valves. Ta viis Xxx arestimajast uurija juurde ülekuulamisele. Enne ülekuulamist suhtles temaga isiklikult. Xxxt kahtlustati seoses kaklusega baaris, kus ta tekitas O.V-le kehavigastusi. Xxx tundis end süüdiolevat ja otsis võimalusi vabandada kannatanu ees. Ta tunnistas üles kõik, mis ta korda saatis ja kahetses. Ta ütles ,et tahaks vabandada mõlema noormehe ees, nimesid ta ei nimetanud. Mitte mingeid nähtavaid vigastusi/kriimustusi Xxx näol, kätel ei olnud. Kohtueelses menetluses kuulas teda üle Xxx, kes trükkis protokolli välja ja andis allkirjastamiseks. Selles protokollis oli teadlikult või juhuslikult tehtud ebatäpsus et ta nagu ei märganud vigastusi. Ta palus see koht ära parandada ja kirjutada sinna et tal ei olnud vigastusi, kuna ta ei ole pime ja ta nägi, et vigastusi ei olnud. Seega tunnistajate Xxx ja Xxxi ütlused 29.01.2011 kannatanu ninal olnud vigastuse nähtavuse kohta on vastuolus kannatanu ja tunnistajate Xxxu, Xxxi ja Xxxi ütlustega. Välistatud on võimalus, et kannatanu ninal hommikul kl 06.30 nähtaval olnud vigastus oli lõunaks so ajaks, mil ta suhtles Xxx ja Xxxiga, juba paranenud. Antud situatsioonis on kohtu hinnangul usutavad pigem Xxxu, Xxxi ja Xxxi ütlused, kuivõrd neil isikutel puudub igasugune motiiv anda kannatanu huvides valeütlusi. Lisaks sellele on Xxx ja Xxx koheselt so 29.01.2011 hommikul märkinud oma tähelepaneku üles ka läbiotsimise protokolli. Samas Xxxl ja Xxxil võib olla soov kaitsta oma kolleege ja ka enda tegevust. Viimast kinnitab nende käitumine 29.01.2011 toimingute teostamisel ning kannatanu viimine süüdistatavate juurde vabandama. Situatsioonis, kus Xxx oli neile avaldanud, et ta ei mäleta kõiki öiseid sündmusi ega tea miks kaklus tekkis, siis pidanuks mõlemad tunnistajad mõistma, et Xxx ei saa siiralt oma süüd tunnistada ega kahetseda, kuna oma sõnade kohaselt ta ei mäleta mida tegi. Kui mõlemad menetlejad tegid oma tööd korrektselt st tutvusid ka Xxx suhtes juba varasemalt koostatud dokumentidega, ei saanud neile jääda märkamata, et kahes protokollis on märgitud, et kannatanu väitel on politseiametnikud tekitanud talle kehavigastusi. Taoline asjaolu pidanuks aga sundima menetlejaid alustama kannatanu vastavate väidete alusel menetlust või siis vähemalt kannatanut nende protokollis märgitud asjaolude kohta küsitlema. Arvestades, et vaatamata kolleegide poolt süüteo toime panemise kahtlusele tunnistajad midagi ette ei võtnud, on põhjust arvata, et nad püüdsid vältida oma kaastöötajate suhtes menetluse alustamist ning samal põhjusel on ka öeldud, et nad ei näinud kannatanul mingeid vigastusi. Lisaks sellele on tunnistaja Xxx möönnud, et ta on süüdistatavatega sõbralikes suhetes ning suhtlevad ka väljaspool tööd, kuid vaatamata selle ta ei taandanud end asja menetlusest, kuna ta oli sel hetkel valves ning teise menetleja tööle kutsumine oleks olnud liialt ressursse nõudev. Kõigi eelnimetatud asjaolude tõttu ei saa kohus tunnistajate Xxx ja Xxxi ütlusi tõendite kogumis arvestada. 3.2.12 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et töötab Narva politseijaoskonna kriminaaltalituse rühmavanemana. 31.01.2011 võttis vastu kriminaalasja, mis oli algatatud seoses sellega, et O.V-le oli tekitatud kehavigastused baaris Avenue. Tekitaja oli talle tundmatu isik. (Osutab Xxxle) Ta oli kinnipeetud ja ülekuulatud. Ta ise Xxxt üle ei kuulanud, see oli puhkepäevadel, valves oli operatiivgrupp ja asi läks uurijalt uurijale. Esmaspäeval anti see 25 1-12-4368 kriminaalasi tema operatiivgrupile üle. Esmaspäeval oli operatiivgrupi koosolek, kus käsitleti nädalavahetusel toimunud sündmusi. Kuna nädalavahetusel oli palju asju, siis koosolek oli pikk, lõppes kl 9.30 paiku ja kl 10.00 paiku tuli tema juurde Xxx ja ütles, et uurib asja Xxx avalduse alusel. Ta tutvus materjalidega - kannatanu ülekuulamise protokoll, isiku joobeseisundi tuvastamise protokoll, kainenemisele toimetamise protokoll ja kinnipidamise protokoll ja ülekuulamine. Asi oli tema menetluses viis tööpäeva. Neljapäeval või reedel helistas prokuratuurist Anneli Pärt, kes ütles, et talle saabus avaldus Xxxlt selle kohta, et ta ei usalda oma asja uurimist Narva politseile ja palus edastada asi talle. Xxxt näeb kohtus esimest korda. Kohtu hinnangul ei oma tunnistaja ütlused antud asjas tõenduslikku väärtust, kuivõrd ei sisalda andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta. 3.2.13 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et 29.01.2011 sündmustest baaris Avenue teab seda, et tekkis konflikt, kus osalesid tema sõbrad ja keegi veel. Esmakordselt kuulis seda O.V käest. Vahetult pärast sündmusi helistas talle Xxx, kes küsis O.V või J.A telefoni või öelda nendele edasi, et nad tuleks baari Avenue lahendama konfliktolukorda. Selgitas, et tal palus helistada baari omanik, perenaine. Ütles, et konflikti võib lahendada, kui nad kohale tulevad või nende peale kirjutatakse avaldus. See oli jaanuari lõpu kuupäevadele. Sel ajal kui Xxx, helistas olid nad koos J.A-ga tunnistaja kodus. Samal päeval kui Xxx helistas, tol päeval tulid O.V ja J.A tema juurde ja pärast O.V lahkus. O.V rääkis, mis toimus baaris. Kohtu hinnangul ei oma Xxxi ütlused tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsust. Baaris ja politseijaoskonnas toimunu kohta omab ta teavet üksnes teiste isikute vahendusel ja kuna puuduvad erandid, mis võimaldaks neid tõendusteabena arvestada, siis
Samuti on teise isiku vahendusel saadud teadmine, et Xxxel palus helistada just baari perenaine. Samas märgib kohus, et ka kannatanud ise kinnitavad, et Xxx üritas süüdistatavatega kontakti saada. Kas ja mil viisil see toimus, ei oma kohtu arvates antud asjas tähtsust. 3.2.14 Süüdistatav J.A andis selle sündmusega seonduvalt ütlusi, et nad läksid politseijaoskonda, sest Aleksei teadis, et ta kavatseb kirjutada avaldust. Vahetult enne neid viidi jaoskonda kinnipeetu. Ta ei mäleta, et keegi politseinikest oleks talle baaris öelnud, et O.V läks traumapunkti, kuid teab, et öösel ta soovis sinna minna. Süüdistatava mälu värskendamiseks avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli J.A öelnud, et „ Süüdistatava sõnul vist nii oligi. Tavalise praktika järgi, viiakse kinnipeetav ülevaatusruumi. Xxx oli tema vaateväljas, jätkas ebatsensuursete sõnadega pikalt saatmist. O.V oli kuskil seal kõrval. Xxx viidi edasi kainenemiskambrisse. Tema oli kambri kõrval ja püüdis läbi ukse Xxxga vestelda. Ei mäleta, kus O.V sel ajal oli, ei jälginud teda. Kuna Xxx ei vastanud tema küsimustele, kuidas telefon sattus tema kätte ning solvas teda, siis sel eesmärgil hoidis Xxxt kogu aeg vaateväljas, et esitada talle neid küsimusi. Mingitel asjaoludel kambriuks avanes, sel ajal oli tema Xxxle kõige lähedamal, ei löönud teda, vaid seisis tee peal, et vältida Xxx kambrist pääsemist. Kuna ta asus päris lähedal ja rikkus isikuliku ruumi, puudutas teda ilma füüsilise jõuta käega tagasi kambrisse, et ta ei saaks kambrist pääseda. Sel hetkel tulid politseinikud. Lööke ei olnud, tõukasid üksteist. 26 1-12-4368 Ukse avanemist selgitas süüdistatav asjaoluga, et kui kõvasti peksta seda ust, siis riiv, mis asub ukse peal, hakkab ise lahti minema. On olnud juhtumeid, kus inimesed ise oma tegevusega vabanesid kambrist. Xxx peksis enne ukse avanemist korduvalt vastu ust. Kui Xxx 29.01.2011 päeval nende kabinetti toodi, siis ta Xxx näol vigastusi ei näinud, aga ainiti ei vaadanud. Ülekuulamisruumi videot kommenteerides ütles süüdistatav, et momendil, millal Xxx juurest oli avastatud tema telefon, ta vehkis telefoniga Xxx näo ees, sikutas teda riietest, selleks, et ta pööraks tähelepanu. Punktis 3.1.12 nimetatud põhjustel ei saa kohus käsitleda süüdistatava ütluseid usaldusväärse tõendina. Täiendavalt märgib kohus, et ristküsitlusel avaldatud eeluurimisel antud ütlustest, mille juurde süüdistatav jäi ka pärast nende avaldamist, järeldub, et süüdistatavad lahkusid baarist eraldi - O.V läks traumapunkti ning seejärel küsisid politseinikud temalt, kas ta tuleb nendega koos jaoskonda, et seal Alekseid oodata. Need ütlused haakuvad O.V poolt eeluurimisel antud ütlustega „Mina istusin teise ekipaaži autosse, kus olid Xxx ja Xxx. Sama ekipaaž (Xxx ja Xxx) viis mu kohe Narva haiglasse ja ma läksin politseijaoskonda tagasi 2.53-2.55“ ning vastastamisel antud ütlustega, et ta ei läinud politseijaoskonda, et kohe peale baari ta läks traumapunkti (vt 3.2.15). Siit nähtub, et süüdistatavad on eeluurimisel andnud sarnaseid ütlusi baarist lahkumise ning politseijaoskonda minemise ja seal viibimise asjaolude kohta. Samas on need ütlused aga vastuolus kõikide teiste asjas kogutud tõenditega (kannatanu ja tunnistajate ütlused ning politseijaoskonna videokaamerate salvestused). Sealjuures kohtumenetluses põhjendas O.V nimetatud vastuolu uurija poolt toimepandud rikkumistega st et uurija pani tema ütlused valesti kirja. Oma sõnul olnud ta uurijale öelnud, et nad pidid algul minema traumapunkti, kuid teel olles tuli Xxxile teade, et isik on kinni peetud ning Xxx otsustas minna politseijaoskonda. Vaatamata O.V selgitustele (mida kohus ei pea põhjendatuks) jääb üles ikkagi vastuolu selles, kas süüdistatavad lahkusid baarist koos või mitte. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt läksid süüdistatavad politseijaoskonda ühe autoga st koos. Sündmuskohale tuli kaks politseiautot. Neist ühega toimetati jaoskonda kannatanu ning teisega süüdistatavad. Eelnimetatud asjaolusid arvestades, on kohtul tekkinud veendumus, et enne eeluurimisel ütluste andmist on süüdistatavad oma ütlused kooskõlastanud, kui pärast toimiku materjalidega tutvumist selgus, et nende poolt antud ütlused on vastuolus teiste tõenditega, siis asuti kohtus oma ütlusi mugandama vastavalt teiste asjas kogutud tõenditega ning ületamatuid vastuolusid on põhjendatud uurija poolt ütluste ebaõige üleskirjutamisega. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatavate näol on tegemist kogenud politseiametnikega, kes on väga hästi kursis kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kahtlustatavate õiguste ning nende menetluslike garantiidega sh õigusega mitte allkirjastada ebaõigesti koostatud protokolli, siis ei pea kohus neid põhjendusi veenvaks. Asjaolu, et ütlused on koostatud ikkagi süüdistatavate sõnade kohaselt kinnitab ka O.V enda poolt kirjutatud ja prokuratuuri saadetud taotlus, milles ta kirjutab, et oli kuni 02.50 Narva Haigla traumapunktis ning ta viibis seal umbes 40 minutit ega saanud seega viibida politseijaoskonnas kahtlustuses märgitud ajal (2 kd tl 29). Seega on O.V kinnitanud oma avalduses kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on vastuolus kohtus antud ütlustega ja samuti teiste tõenditega. Samuti ei pea kohus veenvaks süüdistatava selgitusi, mil viisil avanes kainenemiskambri uks. Isegi kui uskuda võimalust, et ukse riiv võib avaneda, kui ust seestpoolt kõvasti peksta, siis vaatamata sellele ei pea kohus seda antud juhul tõenäoliseks. Eelkõige seetõttu, et ajavahemik kannatanu kambrisse paigutamisest kuni teiste politseitöötajate poolt avatud ukse avastamiseni, oli üksnes mõned minutit. Ei ole usutav, et niivõrd massiivset ust ja selle riivi 27 1-12-4368 on võimalik nii lühikese aja jooksul nn ukse lõgistamise teel seestpoolt avada. Kui see oleks nii lihtne, siis ilmselgelt ei unustaks ka politseiametnikud ukse võtmega kinnikeeramist, kuna taolisi „avanemisi“ juhtuks pidevalt. Et tegemist on paljasõnalise väitega, mida ei ole võimalik teiste tõenditega kinnitada, näitab ka see, et kuigi süüdistatav küsitles kohtuistungil aktiivselt tunnistajaid, ei ole ta ühegi tunnistaja käest küsinud, kas ukse sel viisil avanemine on võimalik või taotlenud mõne taolise tõendi uurimist. 3.2.15 Süüdistatav O.V andis ütlusi, et ei oska öelda, kui kaua ta politseijaoskonnas oli, võib olla 15 minutit või kauem. Ta nõudis, et teda viidaks kiiremas korras haiglasse. Pea ringles ja oli iiveldus. Arvab, et tal oli kerge ajupõrutus kuna haiglas anti midagi nuusutada. See olek oli talutav, aga kõndimisel oli tunda valu oimupiirkonnas, oli tunda survet oimupiirkonnas. Pea ringles ja kõnnak ei olnud tugev. Kiirabi kutsumiseks ei olnud vajadust, kuigi oksendamisrefleks ja pearinglus esinesid, ei olnud sellist seisundit, et lamades haiglasse viia. Ta oli võimeline seisma, suhtlema ja küsimustele vastama. Ülekuulamise ruumi sisenes ta võib olla ühel korral, mitu korda käis juhtimiskeskuses, et paluda enda haiglasse viimist. Kambri nr 1 juures ta ei käinud ja vägivalda Xxx suhtes ei kasutanud. Teda ei huvitanud see isik, tal oli vaja saada arstiabi. Ta ei näinud, et kellelgi oli selle kambri juures Xxxga konflikt. Samuti ei oska täpselt öelda, kas kuulis midagi, kuid talle tundub, et kuulis mingit kisa. 29.01.2011 päeval nägi Xxxt, kui Xxx tõi Xxx nende kabinetti. Ta ütles ka, et Xxx soovib vabandada ja ta otsustas kuulata. Xxx palus andeks, et ta ei mäleta midagi, et tal hakkas midagi. Ta palus Xxxl rääkida baari omanikuga pärast seda, kui tal ei õnnestunud võtta Xxxiga ühendust telefoni teel. Küsis Xxxlt, kas ta tunneb baari omanikku, ta ütles jah, siis küsis Xxxlt, kas ta saab seda probleemi lahendada. Ta ütles, et üritab. Süüdistatav peab silmas seda, et baaris võis olla katkiseid nõusid. Kohtus andis süüdistatav ütlusi, et läks Xxxi autosse. Narva politseijaoskonda läks koos Xxxi ja J.A-ga. Aga alguses ei sõitnud mitte politseisse, vaid haigla vastuvõttu. Prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt on O.V eeluurimisel öelnud, et „saabus politseitoimkond Xxx ja Xxx. Mina istusin teise ekipaaži autosse, kus olid Xxx ja Xxx. Sama ekipaaž (Xxx ja Xxx) viis mu kohe Narva haiglasse ja ma läksin politseijaoskonda tagasi 2.53-2.55“. Ja vastastamisel rääkis, et „ma ei läinud politseijaoskonda, kohe peale baari läks traumapunkti“. Süüdistatav selgitab vastuolu osas, mis puudutab küsimust, kelle autoga ta läks politseijaoskonda sellega, et ilmselt uurija pani valesti kirja, kuna ta ilmselt valdas vene keelt halvasti. Teist vastuolu, mis seisneb selles, et enne rääkis, et läks kohe traumapunkti, kohtus aga rääkis, et algul sõitis jaoskonda, selgitas süüdistatav järgnevalt: „Meie sõitsime algul traumapunkti, aga teel saabus raadioteade, et isik peeti kinni. Xxx võttis vastu otsuse sõita jaoskonda. Kui ma tulin ülekuulamisele uurija juurde, uurijal olid küsimused valmis. Oli kahtlustuse faabula valmis. Mulle esitati kahtlustus. Mina sain teada, et mina peksin Xxx läbi. Palusin näidata kasvõi mingeid tõendeid, kuna räägiti videosalvestistest. Videod ei olnud mulle esitatud. Sel ajal pidas Xxx kellegagi nõu telefoni teel. Arvan, et see oli xx. Tema eposti aadressilt saadeti taotlus ekspertiisi määramisest. Proua xxx ei olnud kogenud uurija ja teda kasutati ülekuulamise teksti ülekirjutamiseks. Alguses ta ütles, et tema klaviatuur ei ole häälestatud vene keeles trükkimiseks. Kordas küsimusi. Teda ei huvitanud mis toimus baaris. Teda huvitas vaid see, kas ma lõin baaris Xxxt, Xxxt. Kas ma lõin Xxxt umbes kl 2.20, kui olin kinnipidamiskambrite läheduses Narva politseijaoskonnas. Kõigile küsimustele vastasin eitavalt. Teda ei huvitanud minu vastused, ta ei kavatsenud neid kirja panna. Mina käisin 28 1-12-4368 peale, et ta paneks sisse. Pärast palusin, et oleks videosalvestus vastastamisel, aga taotlus jäeti rahuldamata. Vastastamisel juhtus seaduse rikkumine. Mulle ei olnud teatatud eesmärki, osalejate rolli. Kannatanud ei olnud hoiatatud valeütluste andmise eest, minule ei olnud loetud minu kohustused ja õigused. Ülekuulamisel uurija hüppas ühest küsimusest teisele ja kirjutas erinevatele lehtedele. Pärast seda kui kaitsja juhtis uurija tähelepane sellele, et kannatanu on hoiatatud valeütluste andmise eest, ta ei pannud seda protokolli. Osa repliikidest jäid fikseerimata. Pärast seda kirjutasin nendest rikkumistest prokuratuuri…. Kirjutasin protokollile alla ja tutvusin sellega….. Ma ei kanna käekella ja ei oska öelda kus ma viibisin kl 2.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.