4-17-2955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2017.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-2955 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Teet Olvik Kaebuse esitaja O.M (ik XXX ) Kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaat Andres Simson (Advokaadibüroo Simson Straus, e-post: andres.simson@svslegal.ee, tel 5110071) RESOLUTSIOON O.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime O.M 02.05.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2670,17,001748 määratud lisakaristuse tühistamiseks. Juhindudes LS § 227; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135 kohus otsustas Esitatud kaebus jätta rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime O.M 02.05.2017.a otsus väärteoasjas nr 2670,17,001748 karistuse, sh lisakaristuse, osas muutmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 16.08.2017.a. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa 1
(5)4-17-2955 kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele t utvumiseks kättesaadav alates 06.09.2017.a. Asjaolud 14.04 .2017.a koostati väärteoprotokoll nr AB1443831 selle kohta, et kell 15.37 on xxx 50 km/h alas mõõdetud Porsche Cayenne reg. märgiga xxx, mida juhis O.M, kiiruseks 85 +/-7/km/h. Sellega ületas O.M suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime O.M 02.05.2017.a otsusega väärteoasjas 2670,17,001748 määrati O.M-ile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s. o 200 eurot, ning lisakaristusena kohaldati LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. 25.05.2017.a eitas O.M kaitsja eelmärgitud väärteootsusele kaebuse. Kaebuses taotletakse lisakaristuse tühistamist. 08.06.2017.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldam ata. Kohtuväline menetleja märgib, et kuna tegemist oli samalaadse korduvrikkumisega, siis oli lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Samuti eelmise rikkumise eest määratud trahv tasuti alles 02.06.2017.a, kuigi tasumise tähtaeg oli 11.03.2017.a. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 -40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on liikuvast sõidukist vastassuunas lii kuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus, kui mõõtja sõi dab 41-60 km/h ja vastassuunas sõitev sõiduk 81 -100 km/h, 7 km/h. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab , et LS § 227 lg- s 2 sätestatud väärteo toimepanemine O.M poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 14.04.2017.a väärteoprotokolli nr AB1443831, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning muude väärteomenetluses kogutud tõenditega. 14.04.2017.a v äärteoprotokollist nr AB1443831 nähtub, et kell 15.37 on xxx 50 km/h alas mõõdetud Porsche Cayenne reg. märgiga xxx, mida juhis O.M , kiiruseks 85 +/-7/km/h. Sellega ületas O.M suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 14.04.2017.a kell 15.37 mõõdeti O.M juhitud sõid uki kiiruseks 50 km/h alas mitte vähem kui 78 km/h. Lisaks on väärteomenetluses patrullpolitseinik Aleksander Treial kinnitanud, et 14.04.2017.a kell 15.37 sõitis politsei autole xxx vastu Pors che Cayenne reg. märgiga xxx, mille kiiruseks näitas kiirusmõõtur 85 km/h. Nimetatud Porsche juhiks osutus kinnipidamisel O.M. Ka ei ole O.M ise kaebuses vaidlustanud väärteo toime panemist, vaid üksnes lisakaristust. 2
(5)4-17-2955 Samuti märkis O.M väärteoprotokolli koostamisel, et kahetseb tegu ehk tunnistas toime pandud rikkumist. Seega menetlusalune isik ka ise tunnistab, et on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 14.04.2017.a kell 15.37 ületas kaebuse esitaja xxx suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Eeltooduga on täidetud LS § 227 lg- s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist O.M poolt LS § 227 lg -s 2 sätestatud väärteo toime panemine. Karistusest Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 2 järgi 200-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. LS § 227 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning LS § 227 lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, milline karistus on sanktsiooni keskmises määras. Rahatrahvi määramisel on arvestanud sellega, et isikul on üks kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. O.M-ile on LS § 227 lg 2 järgi 24.02.2017 .a otsusega määratud rahatrahv 39 trahviühikut, s.o 156 eurot. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et O.M puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et O.M süüd tuleb keskmisest pidada siiski suuremaks, kuna tegemist on korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vähem kui kaks kuud. Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik O.M mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. O.M on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Seega ei ole ilmselgelt varasem karistus isikut mõjutanud hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3 -1-1-70-16, p 9). O.M-ile varasema rikkumise eest määratud karistus on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on O.M karistatud PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 24.02.2017.a otsusega LS § 227 lg 2 alusel väärteoasjas nr 2670, 17,000936 rahatrahviga 39 trahviühikut, s.o 156 eurot. Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas O.M taas 14.04.2017.a kiirust. Seega ei ole O.M eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Seega leiab kohus, et kuna esines kergendava asjaoluna kahetus, siis kohtuvälise menetleja poolt mõistetud 50 trahviühiku ehk 200 euro suurune rahatrahv on igati põhjendatud ning vastavuses 3
(5)4-17-2955 isiku süü suuruse ning karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt O.M-ile määratud karistus 50 trahviühikut ehk 200 eurot vastab O.M süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisaks kohaldati O.M-ile LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et karistus peab olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Käesoleval juhul oli tegemist samalaadse rikkumisega vähem kui kaks kuud pärast eelmist rikkumist. Nimetatu tähendab, et varasemalt määratud rahatrahv ei avaldanud isiku käitumisele mitte mingit mõju ning O.M pani lühikese aja pärast toime uue samalaadse rikkumise. Seda enam, et karistuse määramise hetkel oli varem määratud rahatrahv tasumata ning see tasuti alles 02.06.2017.a. K a siinkohal tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et sellises olukorras üksnes taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad vahendid (rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja raskemaid mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab O .M-ile rohkem mõju kui ainult rahatrahv, sest varem määratud rahatrahv i jättis O.M lihtsalt tasumata ning tasus selle alles si is, kui oli 02.05.2017.a väärteootsusele esitanud kohtule kaebuse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult rahatrahvi määramine mõju ei avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Ainult rahatrahvi määramine ei ole O.M puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuväline menetleja kohaldas täiendavat mõjutusvahendit lisakaristuse näol. Kaebuse esitaja kaitsja on kaebuses märkinud, et O .M vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööalaselt, samuti perekonnaelu korraldamisel. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus lisakaristuse tühistamiseks. Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse ja rahalised vahendid. Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kaheks kuuks kohaldatud juh timisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Lisakaristust on kohaldatud keskmises määras. Kohus leiab, et määratud lisakaristus vastab O.M süü suurusele ning üld - ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, samuti jäetakse esitatud kaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et O.M on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ja lisakaristus vastab isiku süü suurusele. Seega jätab kohus O.M kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime O.M 02.05.2017.a otsu se väärteoasjas nr 2670,17,001748 muutmata. 4
(5)4-17-2955 (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5
(5)