lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 8 kuud vangistust. R.H-le mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati R.H süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. R.H-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 10 päeva vangistust.
a. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.
Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2015. a otsusega suurendati
a otsusega mõistetud 1-aastast vangistust Harju Maakohtu 17.09.2014. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra. R.H-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 5 päeva vangistust.
R.H ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.12.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused R.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et R.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna R.H ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on
järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Sellesisulist seisukohta kinnitab ka see, et süüdimõistetutele mõistetud karistused kuuluvad ärakandmisele reeglina tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad nende tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega, kuna R.H on avaldanud soovi vangistusest ennetähtaegselt mitte vabaneda ja kanda talle mõistetud karistus lõpuni, ei pea kohus vajalikuks hinnata ja käsitleda teisi
Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.