Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2898 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 2 p-de 2, 3) järgi 2 aasta ning

§ 120

(alates 01.01.2015

§ 120

lg 1) järgi 5 kuu pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti H.S-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati H.S-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 26 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata ja H.S-i kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 2, 21 nimetatud kohustusi.

1. Harju Maakohtu 09.11.2015 määrusega pöörati H.S-ile Harju Maakohtu 14.05.2015 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust täitmisele. H.S-i karistuse kandmise algust loeti alates 29.10.2015 ja karistusaeg lõpeb 02.04.
3. Tartu Vanglast edastati 31.03.2016 Tartu Maakohtule materjalid H.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 06.04.2016 määrusega jäeti Tartu Vanglast esitatud materjalid läbi vaatamata järgmisel põhjusel. 4.1 Harju Maakohtu 09.11.2015 määrusega pöörati H.S-i ärakandmata karistus (1 aasta 5 kuud 4 päeva) täitmisele ja karistusaja alguseks loeti 29.10.
5. Võttes arvesse karistusaja pikkust ja algusaega ning asjaolu, et H.S kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude eest, on temal võimalik taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega 19.04.2016 (

§ 76lg 1 p 1 alusel).

Nimetatud tähtpäeval saab H.S mõistetud karistusajast kantuks 1/3. Kohtul on võimalik läbi vaadata materjalid H.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks

§ 76lg 1 p 2 alusel alles juulis 2016.

4.2 Kohus leidis, et vaatamata

§ 76

lg 1 p-s 1 sätestatud aja peatse saabumise faktile ei ole täidetud eeldused, et kohus saaks hinnata sisuliselt H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

H.S saab 19.04.2016 kantuks 1/3 mõistetud karistusajast (1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust algusega 29.10.2015) (mis on rohkem kui 4 kuud). Samas ei ole H.S andnud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellekohased nõusolekud kinnipeetava isiklikus toimikus puuduvad. Lisaks puudub Tartu Vangla esitatud materjalide kohaselt H.S vabanemisjärgne elukoht. Seega ei ole kriminaalhooldaja saanud kontrollida elukoha sobivust elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks (sealhulgas seaduslikku alust elukoha kasutamiseks, elukohas elavate isikute kirjalikke nõusolekuid elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, elektrienergiaga varustatust ja GSM leviala olemasolu – Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1). Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud eeldused, mis on vajalikud selleks, et elektroonilist järelevalvet kohaldada. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.S, kes taotleb kohtulahendi tühistamist. Kaebaja arvates on tehtud viga seoses tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise tähtaja arvutamisega. Tal on karistusest kantud üle ühe aasta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et Tartu Maakohus jättis põhjendamatult Tartu Vangla poolt 31.03.2016 esitatud materjalid H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks läbi vaatamata. Kolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
3. Käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus H.S-i ärakantud karistuse kestusest, s.o Tartu Maakohtu arvutuste kohaselt on kinnipeetav vanglas viibinud vaid 1/3 talle mõistetud karistusajast ning pool sellest saab kantud alles juulis. Taoline seisukoht on kaasa toonud olukorra, kus kohus hindas süüdimõistetu elektroonilisele valvele allutamise tingimuste täidetust, millega omakorda kaasus vanglast esitatud materjalide läbivaatamata jätmine. Vangistusasutus, saates nimetatud materjalid maakohtule, on aga leidnud, et H.S on talle mõistetud karistusest ära kandnud juba poole, millise positsiooni jaatamine võimaldaks kinnipeetava vabastamist ka ilma elektroonilise valve kohaldamiseta.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla ja esimese kohtuastme seisukohtade erinevuse põhjustanud järgmine asjaolu. 8.1 Vangistusasutus on oma arvutustes lähtunud arusaamast, mille kohaselt arvestatakse kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku tähtaja hulka ka eelvangistuses viibitud aeg. Selliselt toimides on vangla lugenud H.S-i eelvangistusaja 6 kuud 26 päeva ärakantud karistuse kestuse hulka ja leidnud, et alustades kuupäevast 29.10.2015 saab pool karistusajast (s.o 1 aasta vangistust) isikul kantud 03.04.
5. 8.2 Tartu Maakohus seevastu on H.S-i poolt ära kantud karistusaja arvutamisel lähtunud vaid Harju Maakohtu 09.11.2015 määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistusajast 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust, jättes seega täielikult arvestamata kinnipeetava eelvangistusaja. Selliselt lähenedes ongi kohus leidnud, et 1/3 karistusest (

§ 76

lg 1 p 1 nõue) saab H.S kantud 19.04.2016 ja 1/2 vangistusest (

§ 76lg 1 p 2 tingimus) täitub juulis 2016.

9. Ringkonnakohus leiab, et H.S-i ärakantud karistuse kestuse arvutamisel on õige just vangistusasutuse seisukoht. Nimelt on seadusandja

§ 76

lg-tes 1 ja 2 seadnud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse mõistetud karistusest tegelikult ärakantud ajast, mitte aga karistuse kandmise algusest.

§ 76

lg-test 1 ja 2 koostoimes

§ 68

lg-ga 1 saab seega üheselt järeldada, et enne kohtuotsuse tegemist vahi all olnud süüdimõistetu puhul, kes kohtuotsuse kuulutamise järgselt viibib vabaduses, tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku aja hulka arvata ka aeg, mil isik oli eelvangistuses. Vastupidise seisukoha jaatamine tooks paratamatult kaasa süüdimõistetute ebavõrdse kohtlemise (vt ka RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9 jj). 10. Eelmärgitut arvesse võttes asub apellatsioonikohus seega seisukohale, et vangistusasutus esitas H.S-i puudutavad materjalid maakohtule õigesti, s.o kuivõrd kinnipeetav viibis eelvangistuses 6 kuu 26 päeva jooksul ning n-ö jätkas karistuse kandmist 29.10.2015, saabus

§ 76

lg 1 p-s 2 nõutav karistusaeg (s.o pool karistusest ehk 1 aasta vangistust) juba 03.04.2016. Seega oleks kohus pidanud H.S-i osas esitatud materjalid läbi vaatama ning tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimust sisuliselt arutama. Tekkinud minetus toob praeguselt kaasa Tartu Maakohtu 06.04.2016 määruse tühistamise ning kriminaalasja tagasi saatmise esimese astme kohtule arutamiseks samas kohtukoosseisus. Väljaspool praegust vaidlusala olgu öeldud veel niipalju, et kuivõrd

§ 76

lg-tes 1 ja 2 nõutud karistusaeg peab süüdlasel olema kantud kohtulahendi tegemise ajaks, mitte vanglas süüdlase suhtes ennetähtaegse vabastamise menetluse algatamise ajaks, ei oma tähendust vangla poolt materjalide esitamine juba 31.03.

2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse, saadab asja tagasi arutamiseks samas kohtukoosseisus ja rahuldab määruskaebuse. Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau