Obsah (6)

§ 180§ 175§ 318§ 189§ 387§ 179

1-16-3587 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mail 2016, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-3587 (16230200089) Kohtunik Leo Kunman

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2,

§ 175

lg 1 p 3,4 alusel menetluskuluna: • Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 645 eurot. • Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 96 eurot. • joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 38 eurot (proovi markeeringu ja protokolli number 646/15, uuringuakti number 2915T).

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud kogusummas 779 eurot tasuda 6 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 06.12.2015 kl 23.28 juhtis E.I Harjumaal Tallinnas Linnamäe tee 42 juures mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. EKEI 2 1-16-3587 uuringuakti nr 2915T kohaselt oli E.I alkoholisisaldus ühes grammis veres 4,05 mg, laiendmääramatusega +/- 0,07 mg. E.I rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1/ Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. E.I pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav E.I ning tema kaitsja Priit Kala kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et E.I ´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.I kuulub temale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on kaitsjale makstav tasu (

§ 175

lg 1 p 4) 96 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2) 645 eurot ning joobe tuvastamisega tekkinud kulud (

§ 175

lg 1 p 3) summas 38 eurot (tl 30-31).

§ 179

lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

E.I´ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotluse 96 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises (tl 55-56); kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleks E.I´ilt välja mõista kaitsjatasu 96 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 6 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Leo Kunman Kohtunik 3