lg 4/ ning olukorras, kus reguleerimata ülekäiguraja ees pärisuunavööndis on kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, jääma samuti seisma /
lg 5/; enne reguleerimata ülekäigurajale väljasõitmist olema tähelepanelikum, hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist vähekaitstud liiklejatele /
lg 2; § 33 lg 1; § 35 lg 1/; kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal ilmastikutingimustega /talvine hämar aeg/, tee seisundiga /talvine libe tee/ ning kõikide muude liiklusoludega /võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse 2 nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal /
N.Z jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, kuigi teisel sõidurajal olid peatunud mootorsõidukid jalakäijatele tee andmiseks, vaid sõitis ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada vasakult paremale sõiduteed ületavale lapseealisele jalakäijale Valentin Županov’ile, kes sai sõidukilt löögi ning paiskus asfaldile pikali, saades rasked tervisekahjustused. N.Z rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid:
lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/;
lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/;
lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/;
lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/;
lg 5 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat/;
lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. N.Z pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU LAAD JA SUURUS Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. TÕENDID Ütlused: -Kannatanu esindaja Dina Zhupanova ütlused /t.l. 43-45/ - liiklusõnnetuses kannatada saanud lapse ema, kelle ütlused tõendavad, kuidas ta sai teada pojaga toimunud liiklusõnnetusest; millised olid tema poja kannatused ja vigastused; kohtumist süüdistatavaga; süüdistatava käitumist; -Tunnistaja Viktor Repin’i ütlused /t.l. 47-49/ - liiklusõnnetust pealt näinud inimene, kelle ütlused tõendavad, kus ja millal toimus liiklusõnnetus; millised olid teeolud ja ilmastikuolud; milline oli 3 liiklusõnnetuse tekkemehhanism; kes oli kannatanu; milline oli kannatanu seisund sündmuskohal; kuidas käitus süüdistatav; -Tunnistaja Aleksandr Melnik’u ütlused /t.l. 50-51/ - liiklusõnnetust pealt näinud inimene, kelle ütlused tõendavad, kus ja millal toimus liiklusõnnetus; millised olid teeolud ja ilmastikuolud; milline oli liiklusõnnetuse tekkemehhanism; kes oli kannatanu; milline oli kannatanu seisund sündmuskohal; kuidas käitus süüdistatav; -Tunnistaja Aleksei Kaadze ütlused /t.l. 52-54/ - liiklusõnnetust pealt näinud inimene, kelle ütlused tõendavad, kus ja millal toimus liiklusõnnetus; millised olid teeolud ja ilmastikuolud; milline oli liiklusõnnetuse tekkemehhanism; kes oli kannatanu; milline oli kannatanu seisund sündmuskohal; kuidas käitus süüdistatav; -Kahtlustatava N.Z-i ütlused /t.l. 56-57/ - tõendab, et süüdistatav juhtis liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukit; mootorsõiduki andmeid; teadmist, et ta läheneb ülekäigurajale; liiklusõnnetuse tekkemehhanismi; ilmastikuandmeid; tee andmeid; liiklusõnnetuse toimumise kohta ja aega; Dokumendid: -Liiklusõnnetuse akt nr 2753 /t.l. 3/ - tõendab, kus ja millal liiklusõnnetus toimus; millise mootorsõidukiga liiklusõnnetus juhtus; kes juhtis liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukit; millised olid ilma- ja teeolud; kannatanu andmeid; lubatud suurimat sõidukiirust; -Juhiloa andmed /t.l. 59/ - tõendab, et süüdistataval on olemas juhtimisõigus; -Mootorsõiduki andmed /t.l. 59/ - tõendab liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki andmeid ja kuuluvust; Menetlustoimingute protokollid: -Sündmuskoha vaatlusprotokoll /t.l. 5/ koos skeemi /t.l. 4/ ja fototabeliga /t.l 6-25/ - tõendab sündmuskoha tehiolusid s.h. liiklusõnnetuse toimumise kohta, sündmuskoha märgistust, ilmastikuandmeid; tee seisundi andmeid; teeolusid; liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmeid ja asukohta õnnetusejärgselt; sündmuskohal tehtud mõõtmisi, jälgi sündmuskohal; liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kahjustusi; lubatud sõidukiirust; -Sõiduki vaatlusprotokoll /t.l. 26-27/ - tõendab liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki tehnilist seisukorda õnnetusejärgselt; Ekspertiisiaktid: -Isiku ekspertiisiakt nr 15E-PõI0020 /t.l. 33-35/ - tõendab kannatanu tervisekahjustusi; tervisekahjustuste raskusastet ning nende seost liiklusõnnetusega. Iseloomustav materjal: -karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on N.Z kriminaalkorras karistamata ning tal puuduvad kehtivad väärteokaristused (tl 58); - teatis keskmise päevasissetuleku kohta (tl 60). SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID Prokurör teeb ettepaneku karistada süüdistatavat N.Z KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 220 päevamäära (päevamäära suurus on 6.90 eurot, kuna tegu on toime pandud enne 2015 seaduse muudatust) s.o 1518 eurot, mis kuulub KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasumisele igakuiste võrdsete 126.50 euroste osadena 1 aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist 4 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS § 423 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab N.Z-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. N.Z on varem kriminaalkorras karistamata, samuti puuduvad kehtivad väärteokaristused. Seega on ta oma käitumisega siiani näidanud, et tegemist on seaduskuuleka kodanikuga. Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. N.Z on kindel elu- ja töökoht. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt oli N.Z-i poolt deklareeritud tulu 2013.a. 5062 eurot. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav töötab, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o summas 1518,00 eurot, mis kuulub tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna süüdistataval tuleb tasuda ka rahaline karistus, mistõttu võib kõikide rahaliste kohustuste korraga täitmine osutuda raskendatuks. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.