MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati V.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2014.a – 26.04.2014.a, 11.07.2014.a – 12.07.2014.a ja 15.07.2014.a – 16.07.2014.a, s.o 6 (kuus) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 7 (seitse) 2 kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 24.07.2013.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, seisuga 09.03.2015.a – 10 kuud ja 15 päeva vangistuse – võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks V.J loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 09.03.2015.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kõik kuriteod on varavastased ja seotud majandusliku kasu saamisega. Varem on isik toime pannud kuriteo seoses vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151,
Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, riigikeele A2 taseme õppes, kunstiringis ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Varem osales isik vangla tööhõives majandustöödel koristajana, kuid alates 25.05.2015 on ta tootmistööl. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav elas enne vangistust elukaaslasega oma korteris aadressil xxxx. Elukaaslane on kriminaalse taustaga. Hetkel on korter antud üürile. Enne seda elas isik koos vanematega aadressil xxxx ning ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda samale aadressile. Tegemist on 3-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema L I. Korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Isik omandas Narva Kutseõppekeskuses keskerihariduse elektriku erialal. Enne vangistust oli isik registreeritud töötuna Töötu kassas, tehes juhutöid. Viimane töökoht oli xxxx umbes 5 kuud. Ametlikult ei ole isik kunagi töötanud. Sissetulek koosnes töövõimetuspensionist, kuid majanduslikult toetasid ka vanemad. Kinnipeetav pani kuritegusid toime süstemaatiliselt materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx, mille juht P O kinnitas, et ettevõte on valmis võtma isiku tööle lihttöölise ametikohale töötasuga miinimumpalga ulatuses. K raha andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 1557,60 eurot ning vabanemisfondis on 151,47 eurot. Suhted perekonna ja vanematega on head ning toetavad. Lapsi kinnipeetaval ei ole. Kuriteod on sooritatud koos elukaaslasega, kes viibib praegu Lätis kinnipidamisasutuses. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega koos kinnipeetav narkootikume tarvitas. Isik nõustus sellega, et ta on mõjutatav ja puuduliku enesekehtestamise oskusega. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskeeriv. Isik on varem kuritarvitanud alkoholi ning alkoholijoobes on esinenud vägivaldset käitumist (karistatud avalikus kohas kaklemise eest). Suurem osa kuritegudest on isik sooritanud alkoholijoobeseisundis. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav fentanüüli süstimise teel. Isik on viibinud metadooni asendusravil. Kinnipeetavale oli määratud kohustus mitte tarvitada narkootikume katseajal, kuid ta rikkus seda kohustust ja jätkas narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav viibib vangistuses Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, olles motiveeritud sõltuvusest vabanema. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele, millele viitab varavastaste süütegude arv. Isik elas põhimõttel „üks päev korraga“. Kinnipeetaval puuduvad tulevikueesmärgid. Vangistuses on isik läbinud vestlusi nii psühholoogi kui ka kriminaalhooldu sametnikuga, mis on aidanud tal oma mõtteid ja käitumist muuta. Isik on väljakujunenud kriminaalse käitumisviisiga, 3 ametnike suhtes neutraalne. Oht on kinnipeetava puhul kõige tõenäolisem kui ta jätkab joovastavate ainete tarbimist ning tal puudub raha. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 88% (kõrge risk) ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49% (keskmine risk). Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla 1 ettepaneku kohustada V.J-i täitma
Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku määrata 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõr gustiku moodustavad xxxx ema L I, isa S I ja noorem õde E I (sündinud xxxx). Xxxx elavad lähedastest ka kinnipeetava noorem vend E I, samuti elab oma perega vanem õde J I. Vanemad suhtlevad kinnipeetavaga telefonitsi. Kinnipeetava ema on arvamusel, et suhtlusringkond, kes võiks V.J-ile negatiivset mõju avaldada, elab xxxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav ema sõnul vahel xxxx, vahel aga viibis xxxx. Enne vangistust oli kinnipeetavale määratud töövõimetuspension. Kriminaalhooldusele on V.J-i määratud 4-l korral. Katseaegade jooksul pani ta toime uue kuriteo, rikkus katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohustada isikut täitma
Elektroonilise valve tähtaja pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. V.J ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Vestluses psühholoogiga mõistis ta, et kõik tema probleemid said alguse narkootikumide tarvitamisest. Ta ei olnud kunagi varem osalenud sotsiaalprogrammides ega uskunud, et need programmid ja psühholoog võivad teda aidata, kuid pärast programmide läbimist ja psühholoogi vastuvõttu ta mõistis, et on olemas inimesed, kes soovivad teda aidata. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa V.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 17.08.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla V.J-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et V.J-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda ja viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumide tarvitamisega (sõltuvus, isik viibis metadooni asendusravil), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 88% (kõrge risk) ja 49% (keskmine risk). Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa 4 järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 24.07.2013 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid ning rikkudes talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 29.08.2014 kohtumäärusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2014 kohtumäärusega) rahuldati kriminaalhooldaja (juba kolmas) erakorraline ettekanne ning pöörati V.J-ile eelmainitud kohtuotsusega mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna V.J on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kinnipeetavat, kes on korduvalt ja pika ajavahemiku kestel toime pannud erinevaid tahtlikke kuritegusid ning pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud kindlat soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende vara kaitseks, tuleb V.J jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur V.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.J ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Toimepandud kuriteod on valdavalt varavastased, kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk, soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Käesoleval ajal kannab isik Harju Maakohtu 09.03.2015 otsusega
lg 2 p 7,9 järgi mõistetud liitkaristust kuritegude eest, mis on toime pandud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.07.2013 otsusega
lg 2 p 7,9 järgi määratud katseajal, sealjuures väärib märkimist, et nimetatud otsusega mõistetud karistus oli Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.08.2014 määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele pööratud. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vanglakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega koos ta tarvitas narkootikume. Kinnipeetav viibib vangistuses Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Ta on viibinud ka metadooni asendusravil. Isikule oli määratud kohustus mitte 5 tarvitada narkootikume katseajal, kuid ta rikkus kohustust ning jätkas narkootikumide tarvitamist. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 88%, mis on kõrge risk ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%, mis on keskmine risk. Viru Vangla ei toeta V.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole kindel, et elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riske maandada, kuna isik on ka varasemalt korduvalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.J-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, riigikeele A2 taseme õppes, kunstiringis ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetav on osalenud ja osaleb tööhõives. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.