Obsah (5)

§ 384§ 427§ 432§ 1561§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 21. detsember 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10380 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaid

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 22.12.
2. a otsusega tunnistati H.O süüdi KarS 199 lg 2 p 4 ja p 7 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.03.
3. a otsusega H.O-le mõistetud karistuse 6 aastat ja 2 kuud vangistust ning mõistis liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud vangistust. Viru Maakohtu 21.04.
4. a määrusega vähendati H.O-le Viru Maakohtu 22.12.
5. a otsusega mõistetud karistust 2 kuu võrra ning loeti lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust.
6. Viru Maakohtu 10.04.
7. a määrusega vabastati H.O Viru Maakohtu 22.12.
8. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.04.
9. a, millest esimesed 6 kuud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus määras H.O katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustas teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alludaa kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Täiendavalt kohustas kohus H.O täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 , 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi: 1) katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 4) mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 6) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Viru Maakohtu 06.05.
10. a määrusega kergendati H.O-le käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 7 alusel pandud lisakohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, määrates selle asemel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
11. 11.11.
12. a esitas Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik M. Peterson kohtule H.O kohta erakorralise ettekande, milles taotles H.O-le kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt on hooldusalune H.O rikkunud korduvalt kohustust alluda elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametniku teatel lahkus H.O 30.05.
13. a kodust ettenähtud ajast 1 tunni võrra varem, 11.09.
14. a lahkus kodust liikumiskeelu ajal kell 23.57 ning saabus 11.09.
15. a kell 00.03, 25.09.
16. a saabus koju kell 13.14 ning lahkus kell 13.16, 27.09.
17. a saabus koju kell 20.59 ning lahkus kodust kell 21.01, saabudes uuesti koju kell 23.14 ja lahkus kell 23.14 ning 07.10.
18. a saabus koju kell 15.
19. Lisaks eelnimetatud rikkumistele on H.O ajavahemikul 01.09.
20. a-19.10.
21. a suhelnud telefoni teel kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega suhtlemiseks tal kriminaalhooldusametniku luba puudus. H.O telefoninumbrile on helistanud 28.09.2015.a Viru Vangla kinnipeetav M.H. , kõne kestvus 733 sekundit. Lisaks on helistanud mitmed Viru Vangla kinnipeetavad telefoninumbrile XXX , mida vangla andmetel võib kasutada H.O. Antud numbrile on helistanud ka H.O kunagine kambrikaaslane A.K. (ajavahemikul 01.09.2015-19.10.
22. a on helistanud 13-l korral) ja kunagine osakonnakaaslane N.B. (ajavahemikul 01.09.2015-19.10.
23. a on helistanud 4-l korral). Sellise käitumisega on H.O rikkunud temale kohtuotsusega pandud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.
24. Viru Maakohus otsustas 23.11.
25. a määrusega pöörata H.O-le Viru Maakohtu 22.12.
26. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele. 2 Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega ning süüdimõistetu selgitustega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et H.O rikkus temale kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Peale selle rikkus H.O korduvalt KarS § 75 lg 2 p 9 alusel määratud kohustust alluda elektroonilisele järelevalvele. Arvestades rikkumisi, ei saa H.O käitumist katseajal ja suhtumist kontrollnõuete täitmisse hinnata positiivselt. H.O ei ole vaatamata korduvatele kirjalikele hoiatustele ning kriminaalhooldusaluse isiku õiguste ja kohustuste korduvale tutvustamisele suutnud karistust kanda vabaduses nõuetekohaselt ning järgida temale kohtu määratud tingimustele vastavalt. Kohus jagab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus H.O suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei täida talle määratud kohustusi. Seega ei ole H.O asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Kohus leiab, et H.O katseaja pikendamine või lisakohustuse määramine ei ole otstarbekas, sest isik ei suuda täita temale määratud kohustusi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud KarS § 76 lg 7 alusel pöörata H.O kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
27. Süüdimõistetu H.O kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev esitas Viru Maakohtu 23.11.
28. a määruse peale määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta karistus täitmisele pööramata või alternatiivselt allutada süüdimõistetu elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. Kaitsja leiab, et asja lahendamisel on rikutud H.O kaitseõigust, millega on rikutud menetlusõigusnorme ning mistõttu on erakorralise ettekande menetlemine õigustühine ja ebaseaduslik. Nimelt on jäetud kohtuistungi protokolli kandmata asjaolu, et H.O taotles istungi edasilükkamist, kuna tema kaitsja Polištšev ei saanud istungile tulla. Kohus ka helistas kaitsjale, kes kinnitas, et antud asjast oli juttu olnud. Paraku aga kohus ei võimaldanud H.O-le kaitsjat, ei Polištševi ega andnud aega ka kellegi teise leidmiseks. Kohus peab küsima kas isik soovib kaitsjat. Kohus küsis, aga jättis nii küsimise kui järgneva protokolli kandmata. Kaitsja leiab ka, et kohtumäärus H.O karistuse täitmisele pööramise kohta on ühekülgne ja motiveerimata. Samuti on kohus küsimuse lahendamisel põhjendamatult jätnud arvesse võtmata H.O enda selgitused rikkumiste kohta. Puutuvalt suhtlemisse kriminaalkorras karistatud isikutega, juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et H.O ise ei ole ühegi sellise isikuga suhelnud. Temale on helistanud vanglast onu M.T. , vend M.P. , nüüdse nimega H. Sugulastega on aga süüdimõistetul lubatud suhelda. Peale selle, mis puutub telefoninumbrisse XXX, siis ei ole esitatud tõendeid nagu oleks sellel numbril vastanud H.O . Korteris elab peale tema veel üheksa inimest. Enda numbrit H.O ei ole ja helistanud on ta vend J.M. numbrile. Kaitsja märgib, et ükski kriminaalhooldusalune ei saa välistada asjaolu, et talle võidakse vanglast helistada ja antud juhul on teinud seda sugulased. Takistada ju H.O temale helistamist kuidagi ei saa ja kodusele numbrile helistades võib ükskõik kes pereliikmetest sellele vastata. Ükski rikkumine, kui see üldse toimunud on, ei olnud tahtlik. Puutuvalt elektroonilise valve rikkumistesse, siis tunnistab H.O ainult ühte rikkumist, kui ta kellaajad sassi ajas 30.05.
29. a. Ülejäänud rikkumistest on näha, et tegemist on minutiliste rikkumistega, milline on ilmselgelt aparatuuri viga. On üldteada, et elektroonilise valve aparaadid annavad tihti ebaõiget infot ja on väga tundlikud. Kuna korteris elab palju inimesi, siis võidi ka kogemata aparatuuri vastu minna. H.O on alati valveametnikule helistanud, kui ta on varem koju jõudnud. 3 Kokkuvõttes ei ole kriminaalhooldusametnik esitanud ühtegi paikapidavat tõendit selle kohta, et H.O on tahtlikult kohustusi rikkunud. Kriminaalhooldusametnik on käitunud mitte isikut resotsialiseerivalt vaid on tegutsenud eesmärgiga tingimata saata H.O tagasi vanglasse. Samas on ju KarS § 76 järgi võimalus kasutada veelkordselt elektroonilist valvet. Kuna riigi poliitika on suunatud isikute taasühiskonnastamisele, siis tuleks ka anda neile võimalus elada vabaduses, mitte kohe tagasi vanglasse saata. H.O omab töö- ja elukohta ning soovib veelkordselt alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, Viru Maakohtu 23.11.
31. a määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et esineb alus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb selles osas rahuldada. 6.
32. Maakohus on 23.11.
33. a määrusega lahendanud

§ 427

alusel kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuse ning on kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel otsustanud H.O-le Viru Maakohtu 22.12.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa KarS § 76 lg 7 alusel pöörata täitmisele, põhjusel, et süüdimõistetu ei ole täitnud talle pandud kohustusi ja ei ole allunud elektroonilisele valvele. 6.
2. Kriminaalkolleegium leiab, et põhjendatud ei ole määruskaebuse väide selle kohta, et asja lahendamisel on rikutud süüdimõistetu kaitseõigust.

§ 432

lg 3 näeb ette, et sama seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud sama seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Tulenevalt

§ 432

lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt

§-s 427 järgi kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisel kohustuslik ning kaitsja kutsutakse kohtusse vaid süüdimõistetu taotlusel. Maakohtus 23.11.2015. a asja arutamiseks peetud kohtuistungi protokollist (tl 140-141) ei nähtu, et süüdimõistetu H.O oleks taotlenud kaitsja osavõttu. Määruskaebuses toodud kaitsja väide, et tegelikult H.O taotles asja edasilükkamist ja temale kaitsja võimaldamist, kuid seda ei protokollitud, on paljasõnalised.

§ 1561

lg-de 1, 3 ja 4 alusel oli süüdimõistetul õigus saada kohtuistungi protokolli koopia ja kohtuistungi helisalvestamise korral kohtuistungi helisalvestis ning nendega tutvuda. Tulenevalt

§-st 158 oli süüdimõistetul kolme päeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Antud juhul ei ole süüdimõistetu taotlenud protokolli parandamist, seega on põhjendamatu tugineda protokolli puudustele alles nüüd määruskaebemenetluses. Kuna antud menetluses ei olnud kaitsja osavõtt kohustuslik ja ei ole tõendatud, et süüdimõistetu oleks kaitsja osavõttu taotlenud, siis ei saa ka maakohtule ette heita kaitseõiguse rikkumist. 6.

1. Alates 01.01.
2. a kehtiv KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Võrreldes enne 01.01.
3. a kehtinud regulatsiooniga, on täitmiskohtunikul kehtiva KarS § 76 lg 7 kohaldamisel ulatuslikum otsustusruum. Kui enne 01.01.
4. a kehtinud KarS § 76 lg 7 järgi võis kohus süüdlase rikkumise korral pöörata vangistuse täitmisele, siis kehtiva KarS § 76 lg 7 kohaselt tuleb kohtul süüdlase poolt kontrollnõuete rikkumise või elektroonilisele valvele mitteallumise tuvastamisel, alternatiivselt karistuse täitmisele pööramisele, kaaluda ka leebemaid meetmeid, nt määrata KarS § 75 lg 2 järgi täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni. 4 Kuigi KarS § 76 lg 7 järgi lahendatav küsimus on kohtu kaalutlusotsus, ei vabasta see kohut põhjendamiskohustusest. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema lahendist jälgitav ning kohus peab tehtud otsustust põhjendama. Esmalt tuleb kohtul tuvastada kontrollnõuete rikkumine või elektroonilisele valvele mitteallumine ning seejärel, hinnates rikkumise raskust ning arvestades ka süüdimõistetu suhtumist, otsustada proportsionaalne tagajärg, s.o kas täiendavate kohustuste määramine, käitumiskontrolli aja pikendamine või karistuse täitmisele pööramine. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et antud juhul ei ole maakohus karistuse täitmisele pööramist piisavalt põhjendanud. Täitmiskohtunik ei ole andnud sisuliselt mingit hinnangut rikkumise raskusele ning ei ole põhjendanud, miks ei ole rikkumise tagajärjena võimalik kohaldada leebemaid meetmeid kui karistuse täitmisele pööramine. Kohtumääruse põhjendustes on vaid märgitud, et katseaja pikendamine või lisakohustuste määramine ei ole otstarbekas, mis on aga põhistamiseks ilmselgelt ebapiisav. Kriminaalkolleegium leiab aga, et maakohtu määruses sisalduvad põhistusvead ei ole käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses.

Kriminaalkolleegiumil on võimalik endal rikkumine kõrvaldada ja puudub vajadus saata asja maakohtule uueks arutamiseks. 6.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et H.O on rikkunud temale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta ning KarS § 75 lg 2 p 9 alusel määratud kohustust alluda elektroonilisele järelevalvele. Viru Vangla vastusest järelepärimisele (tl 114) nähtub, et telefoninumbrile XXX, mida H.O sai kasutada, on helistanud 28.09.
2. a Viru Vangla kinnipeetav M.H. . Lisaks on helistanud mitmed Viru Vangla kinnipeetavad H.O kodusele telefoninumbrile XXX , sh H.O kunagine kambrikaaslane A.K. (ajavahemikul 01.09.2015-19.10.
3. a 13-l korral) ja kunagine osakonnakaaslane N.B. (ajavahemikul 01.09.2015-19.10.
4. a 4-l korral). Kriminaalkolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et H.O on ajavahemikul 01.09.
5. a - 19.10.
6. a suhelnud telefoni teel kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega suhtlemiseks tal kriminaalhooldusametniku luba puudus. H.O on kohtus andnud selgitusi, et telefoninumber XXX kuulub tema vennale ja ta ei eita, et kasutas telefoni ka ise seda ja muu hulgas suhtles ka kriminaalkorras karistatud isikutega, kes on tema sugulased ja töökaaslased. Pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust ei ole ta nimetatud telefoni kasutanud. H.O teatel on kodune telefoninumber XXX , millele vanglast helistati, kõigi pereliikmete kasutuses ning enamasti helistatigi tema emale ja vennale, kes on ka kriminaalkorras karistatud. H.O tunnistas, et ta on ka ise kõnedele vastanud ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhelnud, kuid tema väitel on ta sellist suhtlust püüdnud vältida. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule H.O elektroonilise valve ajakava ja elektroonilise jälgimisseadme teavituse väljavõtted, millest nähtub, et elektroonilise jälgimisseadme poolt H.O koju saabumise ja sealt lahkumise ajad erinevad elektroonilise valve ajakava järgsetest saabumise ja lahkumise aegadest. Tõendid kinnitavad, et H.O lahkus 30.05.
7. a kodust ettenähtud ajast 1 tunni võrra varem, 11.09.
8. a lahkus kodust liikumiskeelu ajal kell 23.57 ning saabus 11.09.
9. a kell 00.03, 25.09.
10. a saabus koju kell 13.14 ning lahkus kell 13.16, 27.09.
11. a saabus koju kell 20.59 ning lahkus kodust kell 21.01, saabudes uuesti koju kell 23.14 ja lahkus kell 23.14 ning 07.10.
12. a saabus koju kell 15.
13. H.O on tunnistanud, et 07.10.
14. a saabus ta koju varasemalt seoses halva enesetundega. Sellest ta kriminaalhooldajat ei teavitanud, helistas vanglaametnikule ja selgitas, et ta on kodus. Ülejäänud rikkumistele ei osanud H.O mõistlikke selgitusi anda. H.O väitel ei ole ta ajakava rikkunud ja tegemist võib olla tegemist elektroonilise jälgimisseadme veaga, mis on tingitud aparatuuri tundlikkusest. H.O seletas ka, et ajakava kohaselt oli tal lubatud käia tööl XXX OÜ-s kella 23.00-ni. Nädalavahetustel on aga mõnikord olnud vaja kauem tööl olla. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtu poolt määratud kohustuste ja elektroonilise valve nõuete rikkumist süüdimõistetu poolt ei saa lugeda kuidagi aktsepteeritavaks ning rikkumistele peab 5 järgnema KarS § 76 lg-s 7 sätestatud tagajärg. Arvestades aga antud juhul tuvastatud rikkumiste raskust ja iseloomu, ei ole need kriminaalkolleegiumi hinnangul sellised, mis tooks kaasa KarS § 76 lg-s 7 sätestatud kõige raskema tagajärje ehk karistuse täitmisele pööramise. Rikkumised ei viita H.O tahtlusele vaid pigem hooletusele. Esitatud asjaoludest ei nähtu H.O enda initsiatiiv kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiseks ning ta on lubanud edaspidi sellisest suhtlusest hoiduda. Samuti on elektroonilise valve ajakava rikkumised väga lühiajalised. H.O on saabunud töölt koju ettenähtud ajast varem, puuduvad tõendid selle kohta, et isik oleks viibinud keelatud ajal väljaspool kodu või töökohta. Rikkumistest ei saa järeldada ohtu, et H.O võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kriminaalkolleegium leiab, et arvestades H.O rikkumiste raskust, on võimalik kohaldada KarS § 76 lg-s 7 ettenähtud leebemat meedet ja määrata H.O-le täiendavalt kohustus alluda elektroonilisele valvele nagu seda määruskaebuses taotletakse ja milleks H.O on andnud ka oma nõusoleku. H.O on täiendav võimalus näidata, et ta suudab karistust kanda vabaduses ja täita nõuetekohaselt katseajaks määratud käitumiskontrolli ja elektroonilise valve nõudeid. 6.
15. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse H.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta ja teeb uue määruse, millega kohustab H.O KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud. Tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Mati Kartau