← Eesti

1-12-3200/4

Obsah (10)§ 199§ 263§ 121§ 64§ 68§ 65§ 69§ 73§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-12-3200 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsj

§ 199

lg 2 p 5, § 121, § 263 p 1, 4 järgi ja süüdistatav Algis Alaver, IK 38904022793, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistuses

§ 263p 1, 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.E süüdistatakse selles, et tema, kavatsusega varastada E.R. kuuluv mobiiltelefon LG GD 880, mida E.R. soovis müüa, ütles S.E 27.jaanuaril 2011.a Tartu linnas E.R. , et nimetatud mobiiltelefoni soovib osta tema tuttav, kes pidi väidetavalt elama Tartu linnas aadressil XXXX ja et selleks tuleb minna antud aadressile, et väidetav ostja saaks mobiiltelefoni näha. Samal õhtul ajavahemikul kell 22.00-23.00 kohtus E.R. S.E ja T.T. Annelinnas, kus E.R. andis mobiiltelefoni LG GD 880 T.T. kätte, kellega koos sõitis S.E Tartu linnas XXX tänav maja 4 juurde ja sai enda kätte T.T. käest mobiiltelefoni väidetavale ostjale näitamiseks ning sisenes korterisse 57 ja jättis T.T. trepikotta ootama. Korteris põgenes S.E akna kaudu koos mobiiltelefoniga. Sellega S.E võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ära võõra vallasasja, s.o E.R. kuuluva mobiiltelefoni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vargusega põhjustas S.E E.R. varalist kahju 315 eurot. Sellega pani S.E toime

§ 199

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Samuti süüdistatakse S.E selles, et tema, 11.septembril 2011.a kella 02.10 paiku Tartu linnas Raatuse 97 asuva ööklubi Illusioon suitsuruumis, kasutas füüsilist vägivalda A.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi A.K. korduvalt kätega pea- ja kehapiirkonda, millise tegevusega põhjustas S.E A.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse: vasaku oimupiirkonna põrutuse. Sellega pani S.E toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. Samuti süüdistatakse S.E selles, et tema: - 03.novembril 2011.a kella 02.30 paiku Tartu linnas Rüütli 18 asuva pubi Möku juures grupis koos Algis Alaveri ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale J.P. , S.K. ja S.S. , mille käigus lõi Algis Alaver J.P. rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kukkus J.P. pikali ning seejärel lõid Algis Alaver ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas S.K. it korduvalt rusikaga peapiirkonda, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas tõukas S.S. pikali ning S.E lõi korduvalt J.P. rusikatega, kuid J.P. õnnestus ta löögid tõrjuda, millise tegevusega põhjustasid Algis Alaver, S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning S.S. füüsilist valu. - 03.novembril 2011.a kella 03.00 paiku Tartu linnas Lai 30 asuva pubi Zavood juures grupis koos Algis Alaveri ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale J.P. ja S.K. e, mille käigus lõid J.P. ja S.K. it korduvalt rusikatega peapiirkonda ning S.E lõi J.P. ka jalaga jalgade piirkonda, millise tegevusega põhjustasid Algis Alaver, S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu. Sellega pani S.E toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Algis Alaveri süüdistatakse selles, et tema: - 03.novembril 2011.a kella 02.30 paiku Tartu linnas Rüütli 18 asuva pubi Möku juures grupis koos S.E ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale J.P. , S.K. ja S.S. , mille käigus lõi Algis Alaver J.P. rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kukkus J.P. pikali ning seejärel lõid Algis Alaver ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas S.K. it korduvalt rusikaga peapiirkonda, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas tõukas S.S. pikali ning S.E lõi korduvalt J.P. rusikatega, kuid J.P. õnnestus ta löögid tõrjuda, millise tegevusega põhjustasid Algis Alaver, S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning S.S. füüsilist valu. - 03.novembril 2011.a kella 03.00 paiku Tartu linnas Lai 30 asuva pubi Zavood juures grupis koos S.E ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale J.P. ja S.K. e, mille käigus lõid J.P. ja S.K. it korduvalt rusikatega peapiirkonda ning S.E lõi J.P. ka jalaga jalgade piirkonda, millise tegevusega põhjustasid Algis Alaver, S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu. Sellega pani Algis Alaver toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistusete liigis ja määras. Süüdistatavale S.E-le nõuab prokurör kohtus karistuseks

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust ja

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista S.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.E eelvangistuses viibitud aeg 30.novembrist 2011.a-04.aprillini 2012.a, s.o 4 kuud ja 6 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.E-le 29.jaanuari 2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-1232 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu vangistust, võrra ning mõista S.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendada S.E-le mõistetud 10 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 648 tundi (600+48 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatavale Algis Alaverile nõuab prokurör kohtus

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Algis Alaver ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.E tuleb süüdi tunnistada

§ 121

, § 199 lg 2 p 5 ja § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Algis Alaver tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1, 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju osas on S.E suhtes tsiviilhagi esitanud kannatanu E.R. summas 315 eurot, millist nõuet S.E ka tunnistab ja on nõus tsiviilhagi tasuma. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna S.E on kannatanu tsiviilhagi tunnistanud ning on nõus seda tasuma, siis tuleb tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuludena kuulub S.E-lt ja Algis Alaverilt mõlemalt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.E

§ 121järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.E

§ 199lg 2 p 5 järgi ja mõista karistuseks viis

(5)kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.E

§ 263p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista S.E-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks üks

(1)aasta kaks
(2)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.E poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.novembrist 2011.a kuni 04.aprillini 2012. a, s.o neli

(4)kuud kuus
(6)päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üheksa
(9)kuud kakskümmend neli
(24)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada S.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.jaanuari 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1232 temale mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o ühe

(1)kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kümme
(10)kuud kakskümmend neli
(24)päeva vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendada S.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada nelikümmend kaheksa

(648)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab S.E järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas –

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata S.E kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Vangla (asuk. Tartu, Kalevi 1) S.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista S.E-lt kannatanu E.R. (IK 39201232789, arveldusarve nr: 221036785262 Swebank) kasuks välja kolmsada viisteist

(315)eurot. Süüdi tunnistada Algis Alaver

§ 263p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Algis Alaver ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakata Algis Alaveri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Algis Alaveri suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista S.E-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis

(435)eurot ja kaitsjatasu kakssada üksteist
(211)eurot 03 senti. KrMS § 180 alusel välja mõista Algis Alaverilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis
(435)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend seitse
(57)eurot 60 senti. Määrata, et S.E ja Algis Alaveril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue
(6)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.