← Eesti

1-16-37/27

Obsah (9)§ 121§ 266§ 331§ 64§ 68§ 74§ 75§ 66§ 3312

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-37 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Mal

§ 121

, 121 lg 2 p 2,3; 266 lg 2 p 1, 3312 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja G.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4 korral, kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.09.2015, viibib vahi all alates 19.02.2016, Viru Maakohtu 21.05.2015 määrusega kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu kogu kriminaalmenetluse ajaks, vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 250 lg 1, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.E

§ 121

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada G.E

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada G.E

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2 Süüdi tunnistada G.E

§ 331(seitse) kuud vangistust.

2 järgi ja mõista talle karistuseks 7

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista G.E ’i liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 17.-18.09.2015, s.o 2 päeva ja eelvangistus 19.02.2016 – 15.06.2016, s.o 3 (kolm) kuud 28 päeva, kokku 4 (neli) kuud karistusaja hulka. G.E’il kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel G.E-le mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et G.E ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata G.E katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 1,7,8 alusel kohustada G.E katseajal - heastama kuriteoga tekitatud kahju 200 eurot hiljemalt nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; - mitte suhtlema endise abikaasa C Li ja poja K Liga; - osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ning pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise suunitlusega sotsiaalprogrammides. G.E-lemääratud katseaja alguseks lugeda 15.06.2016. Tõkend vahistamine G.E suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt. Välja mõista G.E-lt 200 (kakssada) eurot C Li (arveldusarve xxxx) kasuks varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.E-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12-16, 30324 Kohtla-Järve) kasuks 256,80 (kakssada viiskümmend kuus eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 42,80 eurot) eurot v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdistatava G.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. 3 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1327,20 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada G.E tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1972,20 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 164,35 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700046003 ning selgitus: „G.E , 1-16-37, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUSED G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - 2014.a jaanuarikuu lõpus xxxx korteris tekkinud tüli käigus tõukas abikaasa C Li vastu seina, hoidis naist jõuga kätest kinni ning seejärel tõukas naist rindkerest vastu seina, millega põhjustas C Lile füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o verevalumid mõlema käe õlavartel ja rindkerel ning marrastuse käerandmel; - 02.08.2014 kella 23.00 paiku xxxx asuva xxxx juures lõi esmalt jalaga vastu abikaasa C Li õlal olnud käekotti ning seejärel käega tema poole pööranud C Li vastu kõri, mille tagajärjel naine kukkus maha ega saanud pikka aega hingata. Löömisega põhjustas G.E C Lile füüsilist valu ja tervisekahjustused - pindmise kaelavigastuse (marrastuse kaelal) ja kurgupiirkonna kontusiooni. Seega G.E , kahjustades teise inimese tervist, pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi.

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise: - 18.03.2015 kella 14.15 ajal tiris xxxx asuva xxxx xxxx saalis olnud xxxx poega K Li dressipluusi kapuutsist kinni hoides treppidest alla õue oma autosse, millega põhjustas K Lile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kriimustuse kaelal. Kui juhtunusse sekkus abikaasa C L ja viis K Li oma autosse, võttis G.E C Lil vasakust käevarrest kinni ja tõmbas ta autost välja, raputas naist, võttis käega kuklast kinni ning lükkas siis naise autosse tagasi, millega põhjustas C Lile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o verevalumi vasakul käevarrel; - 11.04.2015 kella 19.00 paiku xxxx tekkinud sõnavahetuse käigus lükkas abikaasa C Li vasakust käevarrest kinni hoides vastu kappi, raputas ning seejärel haaras C Lil käes olnud hobuse valjastest ning lõi nendega naist vastu käsi ja keha, millega põhjustas C Lile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o verevalumid vasakul käsivarrel küünarnuki piirkonnas; 4 - on C Liga kooselu lõppemise järgselt, s.o alates 2014 aasta jaanuar kuni 26.06.2015 kui K Lil ilmnesid psühholoogilise trauma tunnused, pikaajaliselt kasutanud C Li suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on lisaks C Li kehalisele väärkohtlemisele väljendunud ähvardustes C L ära tappa ning pidevas C Li halvustavas ja alavääristavas suhtumises K Li ees. Selline G.E käitumine on kahjustanud K Li tervist, s.o põhjustanud lapsele psühholoogilise trauma, mis väljendub ärevuses, pingetundes ja ennast kahjustavas käitumises ning millest tervenemiseks vajab K L psühholoogilist abi. Seega G.E, kahjustades korduvalt lähisuhtes olevate inimeste tervist, pani toime

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 11.04.2015 kella 20.30 paiku, peale seda kui C L oli xxxx keeldunud G.E-le oma elukoha võtmete andmisest, tungis C Li tahte vastaselt naise elukohta xxxx, kasutades majja pääsemiseks naaber R V käes hoiul olnud maja tagavaravõtmeid. Seega G.E , tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi, pani toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta on korduvalt rikkunud 21.05.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega nr 1-15-4106 tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt oli G.E keelatud läheneda endisele abikaasale C Lile lähemale kui 100 meetrit, sh ka naise ja nende alaealise lapse K Li elukohale aadressil xxxx. Keelatud oli ka omavaheline suhtlemine, sh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu, mis ei puudutanud suhtlemist K Liga. C Liga juhuslikul kohtumisel oli G.E kohustatud naist kõn etamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 m kaugusele. K Liga kohtumiseks pidi G.E teatama C Lile e-posti vahendusel ette 3 korda nädalas toimuvad treeningu ja nädalavahetuste võistluste ajad. C L pidi organiseerima lapse treeningutele ja võistlustele viimise lapse nõusolekul. G.E tutvus määrusega 03.06.

  1. Määrusega tutvumise järgselt on G.E rikkunud ajutist lähenemiskeeldu järgnevalt: - 04.06.2015 sisenes C Li elukohta aadressil xxxx, ajal kui K L oli kodus ning kella 17.36 paiku, kui C L töölt koju jõudis, karjus maja ees autos viibinud C Li peale ning lahkus seejärel; - 06.06.2015 kella 06.15 paiku läks C Li elukoha ukse taha aadressil xxxx, tagus vastu ust kuni K L välja läks ning lahkus seejärel; - 07.06.2015 kella 11.37 paiku läks C Li elumaja ette aadressil xxxx, karjus seal ning lahkus seejärel; - 08.06.2015 kella 16.50 paiku sisenes C Li töökohta, xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui C L oli tööl, karjus naise peale, segades nii naise kui ka naise kaastöötajate tööd; - 26.06.2015 kella 15.30 paiku sisenes C Li elukohta aadressil xxxx, kus sõimas C Li ja tema ema A S; - 27.06.2015 kella 13.05 paiku läks xxxx asuvas xxxx viibinud C Li juurde ning sõimas naist; - 28.06.2015 kella 17.05 paiku läks xxxx toimunud ratsutamisvõistlusi vaadanud C Li juurde ja solvas naist ebatsensuursete sõnadega; - 29.06.2015 päeva ajal sisenes C Li elumaja hoovi aadressil xxxx; - 30.06.2015 päeva ajal sisenes C Li elumaja hoovi aadressil xxxx; - 01.07.2015 päeva ajal sisenes C Li elumaja hoovi aadressil xxxx ning samal päeval kella 12.04 paiku sisenes C Li töökohta, xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui C L oli tööl, kõnetas C Li ning segas naist töötamast; - 02.07.2015 kella 19.45 paiku sisenes C Li elumaja hoovi aadressil xxxx, kus sõimas C Li; - 04.07.2015 kella 09.00-st kuni 18.00-ni lähenes xxxx ratsutamisvõistlustel osalenud C Lile ning kõnetas teda; 5 - 15.07.2015 kell 13.30 sisenes C Li töökohta xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui C L oli tööl, viskas C Li töölauale maksekviitungid, väites, et tal võib neid vaja minna ning lahkus seejärel; - 31.07.2015, olles saanud teada, et C L osaleb xxxx juures toimuval ratsupäeval, sõitis samuti xxxx ja lähenes C Lile kella 21.00 paiku ning sõimas naist; - 27.08.2015 kella 09.49 ja 10.53 paiku sisenes C Li töökohta, xxxx kontorisse aadressil xxxx ajal, kui C L oli tööl ning kõnetas naist; - 27.08.2015 kella 19.57 paiku lähenes xxxx juures ratsutamistreeningul viibinud C Lile, kõnetas ning solvas naist; - 04.09.2015 kella 17.12 paiku läks C Li elukoha ukse taha aadressil xxxx, kus karjus C Li peale; - 08.09.2015 kella 15.56 paiku sisenes C Li töökohta, xxxx kontorisse aadressil xxxx, kui C L oli tööl ning sõimas C Li; - 09.09.2015 kella 13.48 paiku sisenes C Li töökohta, xxxx kontorisse aadressil xxxx, kui C L oli tööl ning sõimas C Li; - 13.09.2015 lähenes xxxx toimunud ratsutamistreeningul osalenud C Lile ning kõnetas naist. - 16.09.2015 kella 08.04 paiku läks C Li elukoha ukse taha aadressil xxxx, karjus seal ning tagus vastu rõdu ust; - 06.11.2015 kella 20.00 paiku sisenes koos K Liga C Li elukohta aadressil xxxx, tuues põhjenduseks soovi C Liga rääkida, kuid peale seda, kui C L oli palunud tal lahkuda, tema seda ei teinud ja viibis C Li elukohas kuni kella 23.57-ni. - ajavahemikus 03.06.2015 kell 23.46 kuni 29.09.2015 on pidevalt suhelnud C Liga telefoni, elektronposti, FacebookMessengeri ja iMessage vahendusel alaealisesse poega K Li mittepuutuvatel teemadel, kasutades suhtlemiseks enda meilikontot, enda ja poja K Li mobiiltelefoni ning poja Facebooki kontot. Ajavahemikus 04.06.2015 kuni 29.09.2015 on G.E endale kuuluvalt telefonilt abonentnumbriga xxxx C Li telefonile abonentnumbriga xxxx teinud kõnesid ja saatnud SMS -e kokku 191-l korral, teinud kõnesid C Li töötelefonile numbriga xxxx kokku 50 korral ning saatnud
  2. ja 20.09.2015 C Lile mitu häiriva sisuga e-kirja; - 05.12.2015.a kella 12.10 ajal sisenes C Li elukoha hoovi aadressil xxxx, võttis kõrvalhoonest C Li jalgratta ning lahkus seejärel; - 15.01.2016.a kella 12.00 - 13.00 käskis pojal viia koer C Li töökohta xxxx ning ootas ise sel ajal maja juures autos; - 23.01.2016.a kella 14.35 ajal sõitis C Li elukoha juurde aadressil xxxx, kus peatas auto maja juures tänaval, sõimas autoroolis olles hoovis viibinud C Li ja lahkus seejärel; - alates 12.11.2015.a, ajal kui K L on alaliselt elanud G.E juures, on võtnud igapäevaselt ühendust C Liga telefoni, elektronposti ja FacebookMessengeri vahendusel, sh alaealisesse poega K Li mittepuutuvatel teemadel, kasutades suhtlemiseks nii endale kuuluvat mobiiltelefoni kui ka oma poja K Li kasutuses olevat mobiiltelefoni ning poja Facebook Messengeri kontot ja e-posti. Kokku on G.E ajavahemikul 20.11.2015.a kuni 08.02.2016.a endale kuuluvalt mobiiltelefonilt numbriga xxxx C Li mobiiltelefonile numbriga xxxx teinud kõnesid ja saatnud sms -e kokku 349 korral ning teinud kõnesid C Li töötelefonile numbriga xxxx kokku 34 korral. K Li mobiiltelefonilt numbriga xxxx on tehtud kõnesid C Li töötelefonile numbriga xxxx 10-l korral ning tehtud kõnesid ja saadetud sms -e C Li mobiiltelefonidele numbritega xxxx ja xxxx kokku 813-l korral, kusjuures valdav osa K Li telefonilt saadetud sõnumitest on saadetud G.E poolt. E-kirju on G.E alates 12.11.2015.a kuni 29.01.2016.a saatnud nii C Li era- kui ka tööaadressile ligikaudu 150, sh ka hilisõhtul ja öisel ajal. Enamus G.E poolt saadetud e-kirju ja sms-e on C Li halvustavad ning naist süüdistava iseloomuga. Seega G.E , rikkudes süstemaatiliselt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu, pani toime

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6 MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.E-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi 3 kuud vangistust,

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi 6 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust ja

§ 3312

järgi 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 17.18.09.2015 ning alates 19.02.2016 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistusaja hulka.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramat a, kui G.E ei pane 12 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Allutada G.E katseajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 1,7,8 alusel kohustada G.E katseajal - heastama kuriteoga tekitatud kahju 200 eurot hiljemalt nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; - mitte suhtlema endise abikaasa C Li ja poja K Liga; - osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ning pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise suunitlusega sotsiaalprogrammides. Süüdistatav G.E on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.E on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. G.E tuleb süüdi tunnistada

§ 121

, 121 lg 2 p 2,3; 266 lg 2 p 1, 331 mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 2 järgi ning 18.03.2015 kehalise väärkohtlemise kestel kahjustada saanud sõiduauto xxxx ukse remondi kulu hüvitamiseks on kannatanu C L esitanud tsiviilhagi summas 200 eurot, mille palub kanda oma a/a xxxx. Tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 alusel rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 412,80 eurot ja kohtumenetluses summas 914,40 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.