Obsah (10)

§ 424§ 74§ 199§ 65§ 69§ 68§ 75§ 78§ 83§ 85

1-15-8288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8288 (15230200407) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses B.A Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.04.2015, 20.07.2015 Kahtlustatavana kinni peetud 24.04.2015 kuni 25.04.2015, 18.07.2015 kuni 20.07.2015 Varasem karistatus - Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega

§ 424

järgi vangistus 1 kuu ja 28 päeva

§ 74

alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga - Harju Maakohtu 22.03.2013 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 6 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusena vangistus 7 kuud ja 28 päeva, mis asendati

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga 476 tundi.

Karistus täidetud 19.09.

1. Karistatud väärtegude toimepanemise eest, üks kehtiv karistus Kohtueelsel menetlusel advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON
2. B.A süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.04.2015 kuni 25.04.2015, 18.07.2015 kuni 20.07.2015, s.o 5 (viis) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. 1 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta B.A-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 11 kuud ja 25 päeva B.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.A temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel 6637050). 4.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada B.A järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil XXX; • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata B.A-le katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

6.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata B.A-le katseajaks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

7.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada B.A-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.10.

2. B.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 16.07.2015 määrusega nr 1-155475 konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas parklas hoiustatud B.A-le kuuluv sõiduauto Audi 100 registreerimismärgiga XXX (VIN:XXX). Sõiduki süütevõti asub sõiduki hoiukohas, registreerimistunnistus B.A valduses. 10.

§ 85lg 1 alusel anda süüdistatavalt konfiskeeritud vallasasi riigi omandisse. 11. B.A-lt välja mõista Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot, s.o kokku menetluskulu 705 (seitsesada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „B.A , 1-15-8288, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.A-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.A ´it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.04.2015 kella 14.40 ajal Tallinnas Köie tänaval mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,28 mg/l ), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Samuti tema juhtis tahtlikult 18.07.2015 kella 16.35 ajal Tallinnas Põhja puiesteel mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,09 mg/l ), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega B.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 07.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Helen Kiviloo, süüdistatava B.A ja tema kaitsja Riine Lumiste vahel järgnev kokkulepe:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 24.04.2015-25.04.2015, 18.07.2015-20.07.2015 s.o 5 päeva, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, mis jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui 3 süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 ja §-s 75 lg 2 p 2 ja p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk Audi 100 registreerimismärgiga XXX. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424; § 68 lg-st 1, §-st 74; §-st 75; §-st 78; §-st 83, 85 asub kohus seisukohale, et B.A kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. B.A on täisealine ja tööl käiv isik ning ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, keda on korduvalt kohtu poolt karistatud, sh ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat kahe kuriteo toimepanemises. Varasema kogemuse pinnalt on seega süüdistatav teadlik sellest, et kuritegude toimepanemises süüditunnistamisega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad süüdistatava kanda. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava isikuandmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et osa 4 menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks eelmärgitud positiivset eripreventiivse toimet. Lisaks on inkrimineeritud süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba valik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5