Obsah (6)

§ 199§ 120§ 121§ 65§ 63§ 68

KOHTU O T S U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015.a. Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-5573 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla,

§ 199

lg 2 p 5, 9,

§ 120

ja

§ 121järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 15.

septembrist 2015.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O.E Prokurör Ljudmilla Tokar Süüdistatav Kaitsja O.E (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Riine Lumiste Harju Maakohtu otsus

1. septembrist 2015 a. RESOLUTSIOON tühistada osaliselt ja nimelt O.E-le kandmisele kuuluva karistuse aja alguse osas. Lugeda karistuse aja alguseks
2. september 2015.a. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Kaitsja määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada 1 kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 15.septembri 2015.a. otsusega tunnistada süüdi O.E

§ 199lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada p 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda O.E poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista O.E-le liitkaristus Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 mõistetud karistusega 6 kuud vangistust. Suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista temale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus – 6 kuud vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. O.E süüdi tunnistada

§ 120

(alates 01.01.2015

§ 120

lg 1) ja

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

§ 63lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada p 6 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda O.E poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista O.E-le liitkaristus, suurendades otsuse p 3 mõistetud karistuse kandmata osa (2 kuud) otsuse p 5 mõistetud karistuse (3 kuud ja 10 päeva) võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada O.E karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.09.2015. a.

prg 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi mõisteti O.E süüdi kolmes varguse episoodis, millised olid toime pandud enne eelmist s.o. enne 3.12.2014 a Harju Maakohtu otsust.

prg 120 ja 121 järgi mõisteti O.E süüdi selles, et tema 23.12.2014 kella 22:00 ajal Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla I üksuse kambris nr 143 ähvardas tapmisega kambrikaaslast AA, öeldes, et paneb AA-le öösel magamise ajal nõela veeni ning näitas talle pastaka sisse peidetud nõela, mis tekitas kannatanus hirmutunnet oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 23.12.2014 kella 22:00 ajal Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla I üksuse kambris nr 143 istus kambrikaaslase AA peale ja kägistas kannatanut kahe käega kaelast, mille tõttu tundis kannatanu valu ja kannatanul esinesid 2 hingamisraskused. Oma teoga tekitas O.E kannatanule kerged tervisekahjustused – parema abaluu piirkonna punetuse, kaelale kõri piirkonda ühtlase punetuse ja punetuse vasakust lõuajoonest kuni vasaku kõrvani. Apellatsioonimenetlus algatati ringkonnakohtus

1. oktoobril 2015 a. süüdistatava apellatsiooni alusel. Kuna süüdistatav sai vanglas kohtuotsuse kätte
2. oktoobril 2015, siis apellatsioonitähtaeg lõppes
3. novembril 2015 a. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav ei nõustunud sellega, et võrreldes
4. detsembri
5. a otsusega on tema karistust varguste eest suurendatud 2 kuu võrra. Märgib, et ta on raskelt haige ning ei taha surra haiglas. Palub vähendada mõistetud karistust 2 kuu võrra või siis mõista temale tingimisi vangistus. TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS: Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määrusega jäeti süüdistatava apellatsioon, kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitas, miks lisandusid vaidlustatud kohtuotsusega süüdistatavale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusele 2 kuud ja miks ei saa temale mõistetud vangistust tingimisi täitmisele pööramata jätta. MÄÄRUSKAEBUSE SISU: Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitas määruskaebuse Riigikohtule süüdistatava kaitsja adv. Riine Lumiste. Määruskaebuses ei vaidlustata enam süüdistatavale mõistetud karistusmäära ja karistuse reaalset ärakandmist. Määruskaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja Riigikohtu poolt uue otsuse tegemist, millega lugeda O.E karistuse kandmise aja alguseks 12.09.2015, e. 1 päev varem, kui see on otsustatud maakohtu otsusega. Kaitsja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8. oktoobril
9. a palus Tallinna Vangla Harju Maakohtul täpsustada, millist kuupäeva lugeda O.E-le Harju Maakohtu
10. septembri
11. a kohtuotsusega nr. 1-15-5573 mõistetud karistuse alguseks - kas 13.09.
12. a või 12.09.
13. a (II kd. tl 72). Harju Maakohtu vastusest Tallinna Vanglale nähtub, et O.E-le karistuse kandmise tähtaja alguse arvestamisel on kohus lähtunud Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjast (II kd. tl 67), mille kohaselt tagaotsitav O.E on kinni peetud 13.09.2015.a. kell 23:30 XXXXXXX XXX X XXXXXXX külas Raasiku vallas Harju maakonnas. Samas vastuses on maakohus ka märkinud, et kohtul ei ole võimalik karistuse kandmise algusaega muuta, kuna kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon ning karistuse kandmise algusaja küsimust saab lahendada Tallinna Ringkonnakohtus (II kd tl 78). Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a määrusega jäeti O.E apellatsioon läbi vaatamata ega täpsustatud ka karistusaja algust. Nimetatud kohtumäärus tehti O.E-le teatavaks
16. novembril
17. a. (II kd. tl 89). 3

§ 68

lg 1 järgi tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Sama seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu kohtuotsuses kriminaalasjas 3-1-3-2-

1. Käesolevas kriminaalasjas (II kd. tl 73) isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik on O.E kinni pidanud 12.09.
2. a kell 23:30 XXXXXXX XXX X XXXXXXX külas Raasiku vallas Harju maakonnas ning II kd. tl 74 olevast teisest isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et Tallinna Kesklinna politseijaoskonna eriasjade uurija on O.E kinni pidanud 13.09.2015.a. kell 9:32 Pinna t 4 Tallinnas (s.o. politseijaoskonnas). Seega saab kahest isiku kinnipidamis e protokollist järeldada, et
3. septembril
4. a kell 09:31-09:32 toimus O.E , kes faktiliselt oli kinni peetud 12.septembril
5. a kell 23:30, n.ö. üleandmine ühelt politseijaoskonnalt ilma mingi vaheajata teisele politseijaoskonnale ning O.E karistusaja kandmise õigeks algusajaks on
6. september
7. a.
8. detsembri
9. a määrusega tühistas ringkonnakohus oma
10. novembri 2015 määruse KrMS prg 389 lg 3 alusel ja määras kriminaalasja kirjalikku apellatsioonimenetlusse. Apellatsioonimenetluse pooltele anti aega oma seisukohtade esitamiseks kuni
11. detsembrini
12. a. Apellatsioonimenetluse pooled kohtule seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsiooni rahuldamiseks alus puudub. Kuigi Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei ole esitatud mingeid vastuväiteid ringkonnakohtu
13. novembri
14. a määruses esitatud seisukohtadele, mis olid esitatud vastuseks süüdistatava apellatsioonile, peab kohtukolleegium vajalikuks need ka käesolevas otsuses üle korrata. Esmalt selgitab kohtukolleegium, kuidas on nö tekkinud need kaks kuud, millega süüdistatav ei nõustu. Nimelt, eelmise kohtuotsusega mõisteti O.E-le kolme varguse eest 6 kuud, millega loeti kaetuks veel sellest eelmise otsusega mõistetud 3 kuud valeütluste andmise eest. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti O.E süüdi veel kolmes varguses, millised olid toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Seega oleksid võinud kõik need 6 varguse episoodi olla menetletud ühes menetluses ja ta oleks süüdi mõistetud ühe otsusega. Maakohus karistas O.E vaidlustatud otsusega tuvastatud kolme varguse eest samuti 6 kuulise vangistusega ja seda vangistusmäära vähendati 2 kuu võrra lühimenetluse sätete alusel.

prg 65 lg 1 alusel mõisteti O.E-le 8 kuud vangistust e. suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust 2 kuu võrra, kui seadus lubanuks liita ka 4 kuud. Ehk siis sisuliselt on O.E-le 6 varguse eest mõistetud 8 kuud, O.E aga soovib, et olenemata sellest, et tuvastatud varguseepisoodide arv suurenes kolmelt kuuele, jääks karistus kuu varguse eest sama pikaks, kui see oli kolme varguse eest. Kohtukolleegiumi hinnangul on selline taotlus vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, sest ei saa jääda karistusmäär samaks, kui see oli poole vähema kuriteoepisoodide arvuga. Pole alust ka väitel, et 8 kuud vangistust 6 varguse episoodi eest isiku poolt, kes on ka varasemalt korduvalt karistatud, oleks üleliia range karistus. 4 Põhjendatult on need kaks kuud, mis lisandusid eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusele hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi eest karistuse mõistmisega vaidlustatud kohtuotsuses loetud eelmise kohtuotsusega kandmata karistuseks ja see on

prg 65 lg 2 alusel liidetud selle karistusega, milline on mõistetud kuritegude eest, millised süüdistatav pani toime vanglas karistust kandes. Selline liitmine on kooskõlas Riigikohtu otsuses 3-1-1-112-04 toodud selgitustega ning selles osas puudub kohtukolleegiumil võimalus kohtupraktikat muuta. Samuti ei pea kohtukolleegium karistuse mõistmise põhimõtetele vastavaks süüdistatava taotlust mõista temale tingimuslik vangistus. Kuidagi ei ole võimalik põhjendada otsustust süüdistatavale tingimusliku vangistuse mõistmist, kui ta on toime pannud uued kuriteod kinnipidamiskohas vangistust kandes. Ringkonnakohus selgitab sedagi, et kui süüdistataval on probleeme tervisega, siis vangistusseadusest tulenevalt on talle tagatud ravivõimalused ka kinnipidamisasutuses vastavalt vangistusseaduse § 93 lg -le 6 ja § 49 lg-le

1. Kui isik peaks vajama vangistuse ajal sellist ravi, mille andmiseks vanglas või arestimajas võimalus puudub, suunatakse ta arsti vahendusel asjakohase eriarstiabi ostuaja juurde (vangistusseaduse § 93 lg 6 teine lause). Samuti on talle võimalik tagada dieettoitlustamine vastavalt vangistusseaduse § 47 lg 3 esimesele lausele. Toodud asjaoludel leiab kohtukolleegium, et O.E halb tervislik seisund pole põhjendatud vangistuse korral seda karistusliiki välistavaks asjaoluks. Küll aga peab kohtukolleegium vajalikuks tühistada maakohtu otsuse karistuse kandmise aja alguse osas. Maakohus on lähtunud Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjast (II kd. tl 67), mille kohaselt tagaotsitav O.E on kinni peetud 13.09.
2. a kell 23:30 XXXXXXX XXX X XXXXXX külas Raasiku vallas Harju maakonna s. Isiku kinnipidamise protokollist (II kd. tl 73) nähtub, et Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik on O.E kinni pidanud 12.09.2015.a. kell 23:30 XXXXXXX XXX X XXXXXX külas Raasiku vallas Harju maakonnas ning II kd. tl 74 olevast teisest isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et Tallinna Kesklinna politseijaoskonna eriasjade uurija on O.E kinni pidanud 13.09.2015.a. kell 9:32 Pinna t 4 Tallinnas (s.o. politseijaoskonnas). Kuna toimikus olevad andmed on erinevad, siis tuleb otsuse tegemisel kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja lugeda tema kinnipidamise ajaks ja seega ka karistuse kandmise aja alguseks vastavalt

prg 68 lg-le 1 varasem kuupäev e. 12.09.2015. a. Süüdistatava kaitsja adv. Riine Lumiste on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 96 eurot määruskaebuse koostamiseks kulunud aja sh. kaitsealusega kokkusaamise eest. KrMS prg 185 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p. 4; 338 p. 2; 340 lg 2 p. 6 ja 6; 342; 343 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja nimelt O.E-le mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas ning teeb selles osas uue otsuse. 5