Obsah (12)
§ 201§ 209§ 344§ 345§ 64§ 73§ 199§ 27§ 32§ 56§ 60§ 341-15-7559 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7559 (14250100176) Kohtukoossei
§ 201
lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav J.O isikukood: Kaitsja XXX Vandeadvokaat Alar Neiland Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 311-313, § 180 lg 1 järgi Tunnistada J.O süüdi
§ 209lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks üks
(1)aasta ja
(6)kuus kuud vangistust. RESOLUTSIOON Mõista J.O õigeks
§ 344lg 1 järgi.
Tunnistada J.O süüdi
§ 345lg 1 järgi ning mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust. Mõista J.O õigeks
§ 201
lg 2 p 1 järgi.
§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista J.O’le liitkaristuseks üks
(1)aasta ja
(6)kuus kuud vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.O ei pane 1 (ühe) aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkendit J.O suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1
(23)1-15-7559 Arvata menetluskuludeks sundraha 645 € ja käekirjaekspertiisi tasu 282 €. Välja mõista J.O-lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 € ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/2 käekirjaekspertiisi tasust ehk 141 € (akt nr. 13E-DK0130), kokku 786 €. 1/2 käekirjaekspertiisi tasust ehk 141 € jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid. Rahuldada x`i poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt ning v älja mõista J.O-lt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kannatanu x`i kasuks 10 000 €, milline summa kanda kannatanu Swedbank AS a/a nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbivaatamata x OÜ esitatud tsiviilhagi 5 000 euro suuruses summas. KrMS § 310 lg 3 kohaselt selgitada, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Faktilised asjaolud J.O-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, lõi 12.03.2012 sõlmitud ning tema enda, OÜ x esindaja x ja x poolt allkirjastatud laenulepingu nr 1 punktis 1.2 märgitud 10 000 euro saamise eesmärgil teadvalt x`le väära ettekujutuse, et x laenab 12.03.2012 laenulepingu nr 1 alusel 10 000 eurot OÜ-le x, kes peaks vastavalt laenulepingu nr 1 punkti 2.1 kohaselt tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 12.04.
- J.O pani eelnimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks OÜ-le x kuuluva 1997.a kopp/giljotoon Kobelco SK 100-3 ning andis xle eelnimetatu tõestuseks tema käes olnud masina soetusdokumendid, mistõttu tekkis x`l vale ettekujutus, et tal on õigus vastavalt laenulepingu nr 1 punktile 3.1 pöörata tagatis täitmisele, kui laenusumma koos intresside ja viivistega ei ole tasutud hiljemalt 2
(23)1-15-7559 01.05.2012. Kriminaalmenetluses on selgunud, et OÜ x esindaja x ei olnud teadlik äriühingu nimel sõlmitud laenulepingust nr 1, ei ole seda allkirjastanud ning samuti ei ole OÜ x esindaja x laenulepingus nr 1 nimetatud summat kätte saanud. Varem varguse toimepannud isikuna teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel pani J.O
§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
J.O palvel laenas x OÜ-le x 10 000 eurot ning koostas valmis laenulepingu blanketi, mille laenuandja x ja käendaja J.O Pärnu maakonnas allkirjastasid. Peale allkirjastamist võttis J.O lepingu ning pidi selle viima laenusaaja OÜ x juhatuse liikmele x allkirjastamiseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal tõi J.O xle laenulepingu, millele oli lisatud ka kolmas allkiri. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole x`i allkiri, mistõttu on alus eeldada, et J.O võltsis x`i allkirja 12.03.2012 koostatud laenulepingul nr 1 eesmärgiga saada laenulepingul märgitud summa ja jätta ühtlasi mulje, et x laenab raha OÜ-le x, kes hakkab täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Dokumendi võltsimisega eesmärgiga omandada õigus saada laenu ja vabaneda kohustustest laen tagasi maksta pani J.O toime
§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
J.O palvel laenas x OÜ-le x 10 000 eurot ning koostas valmis laenulepingu blanketi, mille laenuandja x ja käendaja J.O Pärnu maakonnas allkirjastasid. Peale allkirjastamist võttis J.O lepingu ning pidi selle viima laenusaaja OÜ x juhatuse liikmele xle allkirjastamiseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal tõi J.O xle laenulepingu, millele oli lisatud ka kolmas allkiri. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole xi allkiri, seega kasutas J.O võltsitud xi allkirjaga laenulepingut nr 1 eesmärgiga saada laenulepingus märgitud summa selliselt, et x le jääks mulje, et tegelik laenusaaja on OÜ x, kes täidab ka laenulepingust tulenevaid kohustusi. Võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus saada laenu ja vabaneda kohustustest laen tagasi maksta pani J.O toime
§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
x OÜ (registrikood
- x)kasutas alates 2012 sügisest x OÜ-le (registrikood
- x)kuuluvaid tehnikavahendeid ning nende juurde kuuluvaid kolme puistematerjalide veoks ehitatud konteinerit, mille kasutusõigus tulenes 12.12.2012 x OÜ ning x OÜ vahel sõlmitud rendilepingust. J.O x OÜ juhatuse liikmena omastas OÜ-le x kuuluva ühe puistematerjali veoks mõeldud konteineri maksumusega 5000 eurot, sõlmides 27.08.2012 müügilepingu summas 3500 eurot, kus konteineri ostjaks oli x, misjärel andis juulikuus 2013, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval, konteineri üle xle x OÜ kasutuses oleval ladustamisplatsil x vahetus läheduses. Omastamisega tekitas J.O x OÜ-le varalist kahju 5000 euro suuruses summas. Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, pani J.O toime
§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3
(23)1-15-7559 Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus J.O süüdi tunnistada
§§-de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1, 345 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista liitkaristuseks kaks
(2)aastat vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.O ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav end temale etteheidetavates süütegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja palus J.O kõigis süüdistustes õigeks mõista, kuna tema süü pole leidnud tõendamist ja jätta tsiviilhagid rahuldamata. Maakohtu seisukoht Süüdistus
§ 209
lg 2 p 1 järgi J.O-le on esitatud süüdistus sellest, et tema, olles varem toime pannud varguse, lõi 12.03.2012 sõlmitud ning tema enda, OÜ x esindaja x’i ja x poolt allkirjastatud laenulepingu nr 1 punktis 1.2 märgitud 10 000 euro saamise eesmärgil teadvalt x ’ile väära ettekujutuse, et x laenab 12.03.2012 laenulepingu nr 1 alusel 10 000 eurot OÜ-le x, kes peaks vastavalt laenulepingu nr 1 punkti 2.1 kohaselt tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 12.04.
- J.O pani eelnimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks OÜ-le x kuuluva 1997.a kopp/giljotiin Kobelco SK 100-3 ning andis x eelnimetatu tõestuseks tema käes olnud masina soetusdokumendid, mistõttu tekkis x ’il vale ettekujutus, et tal on õigus vastavalt laenulepingu nr 1 punktile 3.1 pöörata tagatis täitmisele, kui laenusumma koos intresside ja viivistega ei ole tasutud hiljemalt 01.05.
- Kriminaalmenetluses on selgunud, et OÜ x esindaja x ei olnud teadlik äriühingu nimel sõlmitud laenulepingust nr 1, ei ole seda allkirjastanud ning samuti ei ole OÜ x esindaja x laenulepingus nr 1 nimetatud summat kätte saanud. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. 12.03.2012.a. kuupäeva kandva laenulepingu nr 1 (tl 32-34) kohaselt on x (laenuandja) ning x OÜ (laenusaaja) kokku leppinud, et laenuandja annab laenusaajale 10 000 € (lepingu p1.2). Lepingu p 1.4 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaajale üle sularahas. Laenusumma tagasimakse kuupäevaks on määratud hiljemalt 12.04.2012.a. (lepingu p 2.1) ning summade tagastamise viisiks on määratud sularaha (lepingu p 2.2). Samuti on lepingu p 10.3 fikseeritud, et raha 10 000 € on kätte saadud sularahas 12.03.2012.a. Leping on sõlmitud kolmepoolsena laenuandja x, Laenusaaja esindaja x ja käendaja J.O . Lepingu kahe esimese lehekülje allosas on kolm allkirja ning viimasel lehel on allkirjad osapoolte kontaktide juures olevatel joontel. Kannatanu x andis kohtus ütlusi selle kohta, et sõlmis 2012 aastal x `ga laenulepingu, 4
(23)1-15-7559 esindajana oli juriidiliselt kirjas x, aga kannatanu suhtles J.O-ga. X nägi nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist, need isikud ei olnud kannatanule võõrad. Oli ka varem x `ga laenusuhtes olnud, suhtlemine käis kogu aeg J.O-ga , aga laenu küsimine oli x` poolt. 2012.a. küsis kannatanult laenu J.O, alati küsis tema, mitte keegi teine. Varasemad laenud, arvuliselt ei osanud täpsustada, olid korrektsed. Raha andis ülekandega läbi panga ja sai samamoodi tagasi. Laenuperiood oli tavaliselt kuudes või nädalates. Konkreetse laenu puhul oli laenuleping ja tagatiseks üks seade giljotiiniga kokku. Kuna laenusumma oli suur, siis võttis kannatanu eraldi J.O käenduse ja eraldi panditi ka üks x giljotiin. Raha üleandmine toimus kokkuleppel, käest-kätte J.O-ga. Raha üleandmine toimus enne, hiljem sai kannatanu allkirjadega lepingud. Kuna laenu küsiti OÜ-le ja juriidilist esindajat kohal ei olnud, siis lepingul olid mõlemad allkirjad ja J.O läks seda allkirjastama. Paari nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja raha üleandmist sai x`i allkirjaga lepingu tagasi. Esimene kokkuleppe laenu tagastamise osas oli, et kuu aja jooksul või laen üheks kuuks. Laenu tagasi ei saanud, küsis J.O-lt esialgu, kes ütles, et kehvad ajad, kohe-kohe laekub, siis kinnitas, et rahad laekusid, aga juhatuse liige kandis kuskile mujale. Kuskil maal mõtles kannatanu x `iga kokku saada. Täpselt ei mäleta, millal toimus tema, x`i ja J.O kohtumine. Kohtumisel kannatanu laenulepingut x `ile ei näidanud, tol hetkel allkirja osas küsimust ei olnud, paistis, et x teadis asjast, ei olnud kannatanu poole pöördunud küsimusega, et mis summast jutt või mida sa küsid. Kannatanu kohtumisel oma sõnul otseselt ei küsinud laenatud 10 000 eurot. Kannatanu ei osanud öelda, kas x sai kohtumisel aru, millisest laenulepingust jutt, ta olevat saanud aru, et on mingi kohustus kannatanu ees. Kannatanu oli oma sõnul x firma arvele kandnud ettemaksu materjali osas, kohtumisel ei olnud juttu, et nüüd räägitakse sellest või teisest asjast eraldi. Pärast seda, kui selgus, et laenulepingul tagatist ei olegi, proovis kannatanu x `iga ühendust saada talle teadaoleval kontaktil, aga ei saanud. Sellest, et allkiri lepingul võib-olla ei ole x `i oma, sai kannatanu oma sõnade kohaselt teada uurija juures ridade vahelt lugedes. Tunnistaja x andis kohtus ütlusi selle kohta, et x andis raha x OÜ-le. Oli mitmeid raha ülekandeid ja tagasimaksmisi. Laenusaaja ja laenuvõtja olid alati firmad. Laenamine toimus suulisel kokkuleppel, maksimum summa oli tunnistaja mäletamist mööda 10 000 eurot. Laenatud raha tuli pangaarvele, see oli toimunud 2012 aastal. Kõike laene ei ole tagastatud, x võlgnevat x`ile umbes 5000 eurot, selle summa osas laenulepingut sõlmitud ei olnud. Laenulepingud ei olnud kirjalikult, kuna oli varasem koostöö, pretensioone ei olnud, oli usaldus. Kokku leppis J.O, kui tema kokku leppis, siis mingeid pabereid tunnistaja sõnul ei tehtud. Kokkulepe oli, et mingi summa kantakse üle aga enam ei mäletavat, kuidas täpselt oli. Tagatiste osas selgitas tunnistaja, et neid kategooriliselt ei olnud, teadvat seda 100%. Hiljem on laenudest x`i ja J.O-ga rääkinud, x`l oli 5000 euro suurune võlgnevus ja sellest oli juttu, summat selgelt välja ei öeldud. Kuna oli edasise koostöö perspektiiv, siis räägiti rohkem tööst, oli selge, et summa tuleb ära tasuda. Tunnistaja oma sõnul ei teadvat midagi kirjalikust lepingust x`iga, ei ole kuhugi alla kirjutanud. Kohus näitab tunnistajale 12.03.2012.a. kuupäeva kandvat laenulepingut (tl 32-34) ja tunnistaja kinnitab, et lepingul ei ole tema allkirjad, samuti, et ei ole saanud lepingus viidatud 10 000 eurot, ka mitte J.O-lt sularahas. 23.09.2013.a. ekspertiisiaktis nr x (tl 27-30) on ekspert vastanud küsimustele, kas ekspertiisiks esitatud dokumendi „Laenuleping nr 1“ esimese lehekülje all keskmine, teise lehekülje all keskmine ja kolmanda lehekülje sõnade „Laenu saaja“ kohal olevad 5
(23)1-15-7559 allkirjad on x `i allkirjad, vastanud eitavalt. Ekspert on hinnanud talle esitatud vaidlustatud materjali ja võrdlusmaterjali ja jõudnud järeldusele, et esitatu võimaldab ekspertiisi teostada. Allkirjade võrdlemisel on ekspert välja toonud, et vaidlustatud allkirjad põhiosas järgivad x `i võrdlusallkirjade ülesehitust. Küll aga on tuvastanud ekspert lahkuminekud järgnevates eritunnustes: liikumise vorm tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumissuuna iseärasused, punktide asetus ja paigutus. Eespool märgitud tunnused moodustavad eksperdi hinnangul erinevad käekirjatunnuste kogumid, mis on aluseks arvamusele, et vaidlustatud allkirjad x `i nimelt ei ole kirjutatud x `i poolt. 25.07.2013.a. vaatlusprotokollis (tl 35-40) vaadeldakse AS x Pank poolt 02.04.2013.a. kirjaga nr 3.2-4/57289-1 väljastatud x OÜ arvelduskonto nr x ajavahemiku 01.01.2012.a. kuni 02.04.2013.a. kohta; AS x Pank poolt 18.06.2013.a. kirjaga nr 112-2-6/K11965285 väljastatud x OÜ arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx ajavahemiku 09.08.2006.a. kuni 10.06.2013.a. kohta ja x `i arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx ajavahemiku 09.08.2006.a. kuni 10.06.2013.a. kohta; x Bank A/S Eesti filiaal 02.05.2013.a. kirjaga nr A16-3/04471 väljastatud x OÜ arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ajavahemiku 25.06.2012.a. kuni 01.05.2013.a. kohta. Protokollis on välja toodud, et OÜ x arvelduskonto nr x väljavõtte kohaselt on ajavahemikul 01.01.2012.a. kuni 02.04.2013.a. OÜ x ja OÜ x kontode vahel tehtud ülekandeid perioodil 23.01-21.02.2012.a. OÜ x arvelduskonto nr x väljavõte ajavahemikust 01.01.2011.a. kuni 10.06.2013.a. näitab, et OÜ x ja OÜ x kontode vahel on tehtud ülekandeid perioodil 23.01-21.02.2012.a. Ehk kõik tehingud jäävad laenulepingu sõlmimise eelsesse perioodi. Samuti kinnitab protokoll tunnistaja x sõnu selle kohta, et OÜ x on x `ile võlgu ca 5000 €. Nimelt on 21.02.2012.a. OÜ x kandnud OÜ x arveldusarvele 5000 €, asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud ajavahemikul selles summas tagasimakset OÜ x poolt OÜ-le x teostatud ei ole. Süüdistatav J.O andis kohtus ütlusi, et x `iga tegi aastaid tagasi ühe laenulepingu. x tegeles süüdistatavaga samas valdkonnas, J.O oma sõnul rentis x ilt töökoda, vahest on x ostnud kaupa süüdistatavalt. x `iga oli suhtlus ajal, mil süüdistatav töötas OÜ-s x juhatajana. Samuti kinnitas süüdistatav, et tegi koostööd OÜ-ga x ja x `iga, mis seisnes selles, et renditi OÜ-lt x oma töös kasutatavat tehnikat. Laenulepingu osas J.O andis selgitusi, et 2012.a. alguses x küsinud tema käest, kas tal on tuttavat, kes saaks lühikeseks ajaks raha laenata, seda juhtus mitu korda, kui mitu, täpselt ei mäleta. Raha maksti alati ülekandega OÜ x arvele, süüdistatav eeldas, et x tegi ülekande kas firma või enda arvelt. Käesolevas laenulepingus on J.O sõnul kaks kuupäeva, et siis 21.02.2012.a. OÜ x sai 5000 eurot laenu, mis on tänaseni tagasi maksmata, pluss 23.01.2012.a. OÜ x müüs ostumüügi lepingu alusel x `i firmale, süüdistatav ei mäleta firma nime, oli metsamaterjali ja samast müügiarvest jäi x saamata umbes 5000 euro väärtuses materjali ehk siis siit tulenebki see summa mis on seotud selle laenulepinguga, mis jäi x `il saamata OÜ-lt x ehk x `i käest. Hiljem selgus, et x ja x ei kavatsegi seda raha tagasi maksta. Mille peale x ettepanekul tehti laenuleping kus J.O oli käendajaks. Käendus oli x `i soov, seda oli ka enne olnud aga eelnevalt oli olnud suusõnaline, sest raha on tagasi makstud ja kõ ik on korras olnud. Ei mäleta täpset päeva, millal see oli, mingi kuu või paar hiljem, see oli pärast seda kui raha oli juba laekunud ja oli selge, et seda raha ei tule tagasi sealt . Lepingu koostas ja tegi süüdistatava sõnul x ja ta tõi selle valmis kujul, näitas seda ja seal samas kirjutasid J.O ja x lepingule alla. Leping anti J.O kätte, kes pidi selle viima Tallinna, et x `ilt allkiri sinna saada. Süüdistatava ütluste kohaselt andis ta lepingu x `i kätte, sai hiljem, ei täpsusta millal, allkirjastatult x`ilt tagasi. Tagatise osas selgitas süüdistatav, et kopp pandi käendusele lisaks, kuna see tehnika 6
(23)1-15-7559 oli reaalselt olemas ja x`i käes ja ta olevat telefoni teel andnud nõusoleku kopa tagatisena kasutamise osas. Tehnika dokumentatsioon oli süüdistatava käes, kuna tegemist oli tehnikaga, mida süüdistatava OÜ -lt x rentis. Lepingu sõlmimise eesmärk oli, et x oma raha tagasi saaks. Lepingul oleva allkirja võltsitusest sai süüdistatav oma sõnul teada, kui ta politseisse kutsuti. Oma sõnul tema lepingust varalist kasu ei saanud. J.O oma sõnul x `ilt reaalselt 10 000 eurot ei saanud sularahas, kõik tehingud toimusid ülekandega. Süüdistatava sõnul x ja x valetavad tema peale. Eelpool viidatud arveldusarvete vaatluse protokoll kinnitab, et x, läbi ettevõtte x OÜ, laenas korduvalt 2012.a. veebruari kuus OÜ -le x raha, mis kanti üle ühe ettevõtte arvelduskontolt teisele ning tagastati sarnaselt. Samuti on sellise praktika olemasolu kinnitanud oma ütlustes x, x ja süüdistatav. Samuti on kõik kolm oma ütlustes kirjeldanud, et süüdistatav J.O oli iga kord protsessi kaasatud, vahendades laenusaaja ja laenuandja omavahelist suhtlust. x `i sõnul pöördus J.O taaskord tema poole, et OÜ-le x raha laenata, summa suurusest tingitult vormistati seekord laen kirjalikult. Laenulepingust nr 1 nähtuvalt on laenu saajaks OÜ x, keda esindab x, laenusumma 10 000 €, mis antakse üle ja tagastatakse sularahas ning laenu tagastamise tähtaeg on 12.04.2012.a. x `i sõnade kohaselt pöördus 10 000 € laenu saamise sooviga tema poole J.O, aga tegelikuks laenu saajaks pidi olema OÜ x. x kohtus kinnitas, et ei ole Laenulepingut nr 1, mida talle kohtuistungil ka näidati, varem näinud ega allkirjastanud. Teostatud käekirjaekspertiis kinnitab, et laenuleping ei ole xi poolt allkirjastatud. x kinnitas kohtule, et ei ole J.O-lt saanud sularaha summas 10 000 €, samuti tunnistas J.O, et ei ole 10 000 € sularahas x`ile üle andnud. Laenulepingu nr 1 omakäeliselt allkirjastamist kinnitasid kohtus nii x kui ka J.O . J.O sõnul ei ole x kunagi andnud ka talle sularaha 10 000 eurot, seda enam käest-kätte, ilma selle kohta paberit tegemata. x `i ütluste kohaselt andis ta sularaha J.O-le üle enne, kui sai ka kolmanda allkirjaga varustatud laenulepingu eksemplari. Laenulepingus nr 1 on punktis 10.3 fikseeritud laenu üleandmise aeg – 12.03.2015.a. ja viis – sularahas, seega ei ole asjakohane J.O väide, nagu ei oleks laenulepingus märgitud sularaha üleandmise kohta dokumenti koostatud. Kohtu hinnangul ei ole J.O ütlused usutavad osas, milles viitab, et laenuleping sõlmiti tagant järgi, fikseerimaks kirjalikult OÜ x juba olemasolevad kohustused x `i eest, samuti, nagu oleks x `il piisavalt esemeid, mis tagavad tema laenunõude täielikult. Laenulepingu nr 1 kohaselt on lepingu poolteks x, kui eraisik, ning OÜ x, kui ettevõte. Kohus juhib tähelepanu, et OÜ x `l ei ole arveldusarvete vaatluse protokolli kohaselt kohustusi x`i kui eraisiku eest. Kohtuistungil x, kes oli ja on seotud ettevõttega OÜ x, andis kohtus ütlusi, et OÜ-l x on kohustused x`iga seotud ettevõtte ees, samasisulisi ütlusi andis kohtule ka x. Asjaolu, et OÜ-l x on täitmata kohustusi OÜ x ees kinnitab ka arvelduskontode vaatluse protokoll, mille kohaselt on vaadeldud ajavahemikust OÜ x poolt OÜ-le x tagastamata laen summas 5000 €. J.O on kohtus viidanud, nagu oleks x`i käes laenu tagatiseks OÜ-le x kuuluv traktor K-700 turuväärtusega umbes 10 000 € ja vagunelamu väärtusega 2500 €. Samas ei ole J.O esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks või võimaldaks kohtul nende õigsust kontrollida , mistõttu on tema väited paljasõnalised ja tõendamata. J.O versioon Laenulepingu nr 1 sõlmimise asjaoludest ei ole eluliselt usutav 7
(23)1-15-7559 ka muudel põhjustel. Vastavalt x`i, J.O ja x ütlustele on varasemad laenu andmised/võtmised toimunud suusõnalisel kokkuleppel, raha on kantud ühe ettevõtte arveldusarvelt teise ettevõtte arveldusarvele. J.O ja x`i ütlustest, mis seonduvad Laenuleping nr 1 sõlmimisega, saab kohus aru, et laenulepingu sõlmimisele eelnevalt Laenuleping nr 1 sõlmimise asjaolusid ja tingimusi x`iga ei arutatud. x andis ütlusi, et nägi x`i enne ja pärast lepingu sõlmimist, mitte laenulepingu tegemise ajal. J.O viitas laenulepinguga seoses x`iga lepingust rääkimisele ainult tagatise osas. Sealjuures olevat x`ile helistanud, kuid mingisuguseid sellekohaseid tõendeid, mis võimaldaks esitatud väidet kontrollida ei ole kohtule esitatud, ehk tegemist on paljasõnalise väitega. J.O versioon Laenulepingu nr 1 sõlmimise asjaoludest ei selgita, miks pidanuks OÜ x esindaja allkirjastama lepingu, mille tingimuste läbirääkimise ning vormistamise asjaolud olid talle teadmata. J.O kaitsja viitas, et sõlmitud laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võla tunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohtule tõendina esitatud Laenuleping nr 1 näol ei ole kohtu hinnangul tegemist võlatunnistusega. J.O on viidanud, nagu oleks sõlmitud laenuleping varasemate OÜ x ja x`i vaheliste täitmata kohustuste reguleerimiseks. Samas ei ole sõlmitud dokumendis viiteid varasematele täitmata kohustustele, lepingu punktidest 1.2 ja 10.3 nähtuvalt on laenulepingu sõlmimise eesmärgiks olnud uue laenusuhte loomine. Kui ka eeldada, et sõlmitud leping hõlmas varasemaid pooltevahelisi täitmata kohustusi, ei kattu varasemate laenusuhete pooled (x OÜ ja OÜ x) ning 12.03.2012.a. kuupäeva kandva laenulepingu pooled ( x ja OÜ x). Käesoleval juhul J.O pöördus laenu saamiseks x `i poole, jättes seejuures mulje, et laenu soovib OÜ x. x koostas Laenulepingu nr 1, milles laenusaajaks oli OÜ x ja allkirjastas laenulepingu koos J.O-ga ning andis sularaha 10 000 € üle J.O-le , olles J.O poolt viidud eksitusse laenusaaja isiku osas. Veiko J.O laenusummat OÜ-le x ei edastanud, seega sai ise sõlmitud lepingust kasu. Laenusummat ei ole käesolevani tagastatud, mistõttu on x saanud kahju 10 000 €. J.O poolt toime pandud teo kvalifitseerimise
§ 209lg 2 p 1 järgi tingib asjaolu, et 23.08.2007.a.
on J.O Tartu Maakohtu poolt süüdi tunnistatud
§ 199
lg 2 p 4, 6 ja 7 järgi, ehk tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud varguse (tl 41-47). Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi koosseisu asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks peab isik teadvalt looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk tegutsema otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et J.O lõi teadvalt x`ile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, ehk tegutses otsese tahtlusega. J.O, olles teadlik, et OÜ x tegelikkuses ei soovi x `ilt laenu, kasutas ära väljakujunenud tavast tulenenud positsiooni x OÜ ja OÜ x vaheliste laenusuhete vahendajana ning pöördus x`i poole laenu saamiseks väites, et laenu soovijaks on OÜ x. x, J.O poolt eksitusse viiduna, nõustus OÜ-le x laenu andma, teadmata, et tegelikkuses OÜ x ei ole laenulepingu sõlmimist soovinud.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv 8
(23)1-15-7559 ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega leiab kohus, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü
§ 209
lg 2 p 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises ning ta tuleb selles süüdi tunnistada. Süüdistus
§ 344
lg 1 järgi Süüdistuse kohaselt J.O palvel laenas x OÜ-le x 10 000 eurot ning koostas valmis laenulepingu blanketi, mille laenuandja x ja käendaja J.O Pärnu maakonnas allkirjastasid. Peale allkirjastamist võttis J.O lepingu ning pidi selle viima laenusaaja OÜ x juhatuse liikmele x allkirjastamiseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal tõi J.O x laenulepingu, millele oli lisatud ka kolmas allkiri. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole x allkiri, mistõttu on alus eeldada, et J.O võltsis x allkirja 12.03.2012 koostatud laenulepingul nr 1 eesmärgiga saada laenulepingul märgitud summa ja jätta ühtlasi mulje, et x laenab raha OÜ-le x, kes hakkab täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi.
§ 344
lg 1 objektiivne süüteokoosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (RKKK 3-1-1-82-01, p 7,1). Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on dokumendi valmistamine (teksti kirjutamine, pitsati või allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda. 12.03.2012.a. kuupäeva kandva laenulepingu nr 1 (tl 32-34) kohaselt on x (laenuandja) ning x OÜ (laenusaaja) kokku leppinud, et laenuandja annab laenusaajale 10 000 € (lepingu p 1.2). Lepingu p 1.4 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaajale üle sularahas. Laenusumma tagasimakse kuupäevaks on määratud hiljemalt 12.04.2012.a. (lepingu p 2.1) ning summade tagastamise viisiks on määratud sularaha (lepingu p 2.2). Samuti on lepingu p 10.3 fikseeritud, et raha 10 000 € on kätte saadud sularahas 12.03.2012.a. Leping on sõlmitud kolmepoolsena laenuandja x, laenusaaja esindaja x ja käendaja J.O . Lepingu kahe esimese lehekülje allosas on kolm allkirja ning viimasel lehel on allkirjad osapoolte kontaktide 9
(23)1-15-7559 juures olevatel joontel. 23.09.2013.a. ekspertiisiaktis nr x (tl 27-30) on ekspert vastanud küsimustele, kas ekspertiisiks esitatud dokumendi „Laenuleping nr 1“ esimese lehekülje all keskmine, teise lehekülje all keskmine ja kolmanda lehekülje sõnade „Laenu saaja“ kohal olevad allkirjad on x`i allkirjad vastanud eitavalt. Ekspert on hinnanud talle esitatud vaidlustatud materjali ja võrdlusmaterjali ja jõudnud järeldusele, et esitatu võimaldab ekspertiisi teostada. Allkirjade võrdlemisel on ekspert välja toonud, et vaidlustatud allkirjad põhiosas järgivad x`i võrdlusallkirjade ülesehitust. Küll aga on tuvastanud ekspert lahkuminekud järgnevates eritunnustes: liikumise vorm tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumissuuna iseärasused, punktide asetus ja paigutus. Eespool märgitud tunnused moodustavad eksperdi hinnangul erinevad käekirjatunnuste kogumid, mis on aluseks arvamusele, et vaidlustatud allkirjad x`i nimelt ei ole kirjutatud x`i poolt. Tunnistaja x andis kohtus ütlusi selle kohta, et x andis raha x OÜ-le. Oli mitmeid raha ülekandeid ja tagasimaksmisi. Laenusaaja ja laenu võtja olid alati firmad. Laenamine toimus suulisel kokkuleppel, maksimum summa oli tunnistaja mäletamist mööda 10 000 eurot. Laenatud raha tuli pangaarvele, see oli toimunud 2012 aastal. Tagatiste osas selgitas tunnistaja, et neid kategooriliselt ei olnud, teadvat seda 100%. Tunnistaja oma sõnul ei teadvat midagi kirjalikust lepingust x`iga, ei ole kuhugi alla kirjutanud. Kohus näitab tunnistajale 12.03.2012.a. kuupäeva kandvat laenulepingut (tl 32-34) ja tunnistaja kinnitab, et lepingul ei ole tema allkirjad, samuti, et ei ole saanud J.O-lt lepingus viidatud 10 000 eurot, ka mitte sularahas. x andis kohtus laenulepinguga seoses ütlusi, et oli ka varem x`ga laenusuhtes olnud, suhtlemine käis kogu aeg J.O-ga , aga küsimine oli x`lt. 2012.a. küsis kannatanult laenu J.O , alati küsis tema, mitte keegi teine. Varasemad laenud, ei osanud täpsustada, olid korrektsed. Raha üleandmine toimus kokkuleppel, käest-kätte J.O-ga . Raha üleandmine toimus enne, hiljem sai kannatanu allkirjadega lepingud. Kuna laenu küsiti OÜ-le ja juriidilist esindajat kohal ei olnud, siis lepingul olid mõlemad allkirjad ja J.O läks seda allkirjastama. Paari nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja raha üleandmist sai x`i allkirjaga lepingu tagasi. Süüdistatav J.O selgitas laenulepingu kohta, et lepingu koostas x, süüdistatav allkirjastas selle enda nimel koos x`iga, ning seejärel viinud selle Tallinnasse x`ile allkirjastada. x`ilt sai allkirjastatud lepingu tagasi hiljem, täpset aega välja ei too. Allkirja võltsitusest sai teada, kui ta politseisse kutsuti. Süüdistusakti kohaselt „J.O palvel laenas x OÜ-le x 10 000 eurot ning koostas valmis laenulepingu blanketi, mille laenuandja x ja käendaja J.O Pärnu maakonnas allkirjastasid“. Seega J.O-le
§ 344lg 1 esitatud süüdistuse kohaselt koostas laenulepingu x.
Eelloetletud tõenditest ja ütlustes kohus järeldab, et Laenulepingu nr 1 koostas x, ekspertiisiga on tuvastatud, et x ei ole eelnimetatud laenulepingut allkirjastanud ja tuvastamata on, kelle poolt on lepingule x`i allkirja üldkuju ülesehitust järgivad allkirjad kirjutatud. Riiklik süüdistaja on asunud seisukohale, et kuna kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole x allkiri, on alus eeldada, et J.O võltsis x allkirja 10
(23)1-15-7559 12.03.2012 koostatud laenulepingul nr 1. Kohus taolise lihtsustatud seisukohaga nõustuda ei saa ja leiab, et asjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitaks seisukohta või lubaks tõenäosuslikult asuda seisukohale, et Laenulepingu nr 1 on x `i asemel tema allkirja jäljendades allkirjastanud J.O. Riiklik süüdistaja asus süüdistuskõnes seisukohale, et ei ole tuvastatud, et leping oleks kellegi kolmanda käest läbi käinud ning on täielik alus järeldada, et xi allkirja võltsis J.O. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel ja kuuldustel, vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides. Antud oludes eeldada, et J.O võltsis x`i allkirja ning omistada sellele eeldusele suuremat kaalu kui süüdistatava ütlused oleks kohtu hinnangul süüdistatava süüd eeldav ja KrMS § 7 lg 3 vastane. Seega ei ole kohtu hinnangul antud asjaoludel võimalik tõsikindlalt tuvastada, et J.O isiklikult võltsis x`i allkirja. Rohkem lubatavaid tõendeid, mis võimaldaksid tõsikindlalt J.O süüd tõendada, pole kohtule esitatud. Riikliku süüdistaja väide selle kohta, et käsitletav laenuleping ei ole kellegi kolmanda isiku käest läbi käinud on tõendamata ja paljasõnaline. Juhul kui võistlevas menetluses kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ilma kahtlusteta sellist järeldust teha, on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine lubamatu ning johtuvalt sellest tuleb ülalnimetatud analüüsist tulenevalt J.O esitatud süüdistuses
§ 344lg 1 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
Süüdistus
§ 345
lg 1 järgi Süüdistusakti kohaselt J.O palvel laenas x OÜ-le x 10 000 eurot ning koostas valmis laenulepingu blanketi, mille laenuandja x ja käendaja J.O Pärnu maakonnas allkirjastasid. Peale allkirjastamist võttis J.O lepingu ning pidi selle viima laenusaaja OÜ x juhatuse liikmele x allkirjastamiseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal tõi J.O x laenulepingu, millele oli lisatud ka kolmas allkiri. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole x allkiri, seega kasutas J.O võltsitud x allkirjaga laenulepingut nr 1 eesmärgiga saada laenulepingus märgitud summa selliselt, et x jääks mulje, et tegelik laenusaaja on OÜ x, kes täidab ka laenulepingust tulenevaid kohustusi.
§ 345lg 1 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises.
Kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. 12.03.2012.a. kuupäeva kandva laenulepingu nr 1 (tl 32-34) kohaselt on x (laenuandja) ning x OÜ (laenusaaja) kokku leppinud, et laenuandja annab laenusaajale 10 000 € (lepingu p1.2). Lepingu p 1.4 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaajale üle sularahas. Laenusumma tagasimakse kuupäevaks on määratud hiljemalt 12.04.2012.a. (lepingu p 2.1) ning summade tagastamise viisiks on määratud sularaha (lepingu p 2.2). Samuti on lepingu p 10.3 fikseeritud, et raha 10 000 € on kätte saadud sularahas 12.03.2012.a. Leping on sõlmitud kolmepoolsena 11
(23)1-15-7559 laenuandja x, Laenusaaja esindaja x ja käendaja J.O. Lepingu kahe esimese lehekülje allosas on kolm allkirja ning viimasel lehel on allkirjad osapoolte kontaktide juures olevatel joontel. 23.09.2013.a. ekspertiisiaktis nr x (tl 27-30) on eksperti vastanud küsimustele, kas ekspertiisiks esitatud dokumendi „Laenuleping nr 1“ esimese lehekülje all keskmine, teise lehekülje all keskmine ja kolmanda lehekülje sõnade „Laenu saaja“ kohal olevad allkirjad on x allkirjad vastanud eitavalt. Ekspert on hinnanud talle esitatud vaidlustatud materjali ja võrdlusmaterjali ja jõudnud järeldusele, et esitatu võimaldab ekspertiisi teostada. Allkirjade võrdlemisel on ekspert välja toonud, et vaidlustatud allkirjad põhiosas järgivad x võrdlusallkirjade ülesehitust. Küll aga on tuvastanud ekspert lahkuminekud järgnevates eritunnustes: liikumise vorm tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumissuuna iseärasused, punktide asetus ja paigutus. Eespool märgitud tunnused moodustavad eksperdi hinnangul erinevad käekirjatunnuste kogumid, mis on aluseks arvamusele, et vaidlustatud allkirjad x nimelt ei ole kirjutatud x poolt. Tunnistaja x andis kohtus ütlusi selle kohta, et x andis raha x OÜ-le. Oli mitmeid raha ülekandeid ja tagasimaksmisi. Laenusaaja ja laenu võtja olid alati firmad. Laenamine toimus kokkuleppel, maksimumsumma oli tunnistaja mäletamist mööda 10 000 eurot. Laenatud raha tuli pangaarvele, see oli toimunud 2012 aastal. Tagatiste osas selgitas tunnistaja, et neid kategooriliselt ei olnud, teadvat seda 100%. Tunnistaja oma sõnul ei tea midagi kirjalikust lepingust x`iga, ei ole kuhugi alla kirjutanud. Kohus näitab tunnistajale 12.03.2012.a. kuupäeva kandvat laenulepingut (tl 32 -34) ja tunnistaja kinnitab, et lepingul ei ole tema allkirjad, samuti, et ei ole saanud J.O-lt lepingus viidatud 10 000 eurot, ka mitte sularahas. Kohtumise kohta x`i ja J.O-ga selgitas, et arutati 5000 € suurust võlgnevust tema teada, samas konkreetsest summast juttu ei olnud, oli koostöö perspektiiv ning samas selge, et raha tuleb tagasi maksta. x andis kohtus laenulepinguga seoses ütlusi, et oli ka varem x`ga laenusuhtes olnud, suhtlemine käis kogu aeg J.O-ga , aga küsimine oli x`lt. 2012.a. küsis kannatanult laenu J.O , alati küsis tema, mitte keegi teine. Varasemad laenud, ei osanud täpsustada, olid korrektsed. Raha üleandmine toimus kokkuleppel, käest-kätte J.O-ga . Raha üleandmine toimus enne, hiljem sai kannatanu allkirjadega lepingud. Kuna laenu küsiti OÜ-le ja juriidilist esindajat kohal ei olnud, siis lepingul olid mõlemad allkirjad ja J.O läks seda allkirjastama. Paari nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja raha üleandmist sai x`i allkirjaga lepingu tagasi. Kohtumisel x`i ja J.O-ga tema sõnul konkreetselt 10 000 € suurusest võlgnevusest juttu ei olnud, oli näha olnud, et x teadis, et on võlg, mis tuleb tagasi maksta. Süüdistatav J.O selgitas laenulepingu kohta, et allkirjastas selle enda nimel koos x`iga, ning seejärel viinud selle Tallinnasse x`ile allkirjastada. x`ilt sai allkirjastatud lepingu tagasi millalgi hiljem, täpset aega ei too välja. Allkirja võltsitusest sai teada, kui ta politseisse kutsuti. Eelnevale toetudes on kohtu hinnangul tõendatud, et J.O esitas x`ile menetluses täpselt kindlaks tegemata ajal teadmata isiku poolt x`i nimel allkirjastatud Laenulepingu nr 1, mille puhul on tuvastatud, et OÜ x esindaja ei ole nimetatud lepingut allkirjastanud. Ehk J.O tagastas x`ile ehtsa allkirjaga laenulepingu pähe võltsitud allkirjaga laenulepingu, luues sellega x`ile ettekujutuse, et OÜ x esindaja on Laenulepingu nr 1 omakäeliselt allkirjastanud, seega J.O kasutas 12
(23)1-15-7559 võltsitud dokumenti ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele.
345 lg 1 kohaselt peab võltsitud dokumendi kasutamine toimuma eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ringkonnaprokurör on süüdistuskõnes asunud seisukohale, et J.O kasutas võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigus saada laenu ja vabaneda kohustusest laen tagasi maksta. Kohus on seisukohal, et J.O eesmärgiks võltsitud dokumendi kasutamisel oli kinnitada, et tal oli õigus OÜ x nimel x `ilt vastu võtta sularaha 10 000 €. Laenu tagasimaksmise kohustusest vabanemise osas märgib kohus, et J.O võttis laenulepinguga endale käendajana kohustuse laen tagasi maksta, kui lepingus märgitud laenusaaja seda tähtaegselt ei tee, seega ei saa asuda seisukohale, et tema eesmärgiks oli võltsitud dokumendi kasutamisega kohustusest vabaneda. Subjektiivne külg eeldab tahtlust. Isik peab teadma (otsene tahtlus), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Dokumendi kasutamise eesmärgiks peab olema õiguse omandamine (kavatsetus). J.O, olles teadlik, et OÜ x tegelikult ei soovi Laenulepinguga nr 1 x`ilt laenu saada, pidi teadma, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla x`i allkirja. J.O esitas kavatsetult x`ile võltsitud laenulepingu eesmärgiga kinnitada, et tal oli õigus OÜ x nimel x`ilt vastu võtta sularaha 10 000 €. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega leiab kohus, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü
§ 345
lg 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises ning ta tuleb selles süüdi tunnistada. Süüdistus
§ 201
lg 2 p 1 järgi Süüdistuse kohaselt x OÜ (registrikood
- x)kasutas alates 2012 sügisest x OÜ-le (registrikood
- x)kuuluvaid tehnikavahendeid ning nende juurde kuuluvaid kolme puistematerjalide veoks ehitatud konteinerit, mille kasutusõigus tulenes 12.12.2012 x OÜ ning x OÜ vahel sõlmitud rendilepingust. J.O x OÜ juhatuse liikmena omastas OÜ-le x kuuluva ühe puistematerjali veoks mõeldud konteineri maksumusega 5000 eurot, sõlmides 27.08.2012 müügilepingu summas 3500 eurot, kus konteineri ostjaks oli x, misjärel andis juulikuus 2013, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval, konteineri üle x x OÜ kasutuses oleval ladustamisplatsil Pärnu Lennujaama vahetus läheduses. Omastamisega tekitas J.O x OÜ-le varalist kahju 5000 euro suuruses summas. 13
(23)1-15-7559 Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Tunnistaja x andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli paar aastat tagasi mõned kuud, kevadest kuni oktoobri kuuni 2013.a., x OÜ-s tööline, hakkepuidu operaator, lasi hakkepuitu konteineritesse. Firma poolt kasutuses olnud konteinerite kohta oskas tunnistaja öelda, et neid oli kolm, olid metallist; üks suurem ja kaks väiksemat, muidu ühesugused. Konteinerid olid 2013-ndal aastal olemas, täpset kuupäeva öelda ei osanud. Kirjeldas konteinereid kui hallist neljakandilisest torust tehtud karpi ja see on kruntvärviga üle värvitud ning külgedel ümberringi vineerplaadid on musta või pruunikat värvi. Üks väiksematest läinud katki, see jäi x`u juurde Kiisale, teised olid auto peal. Ei oska täpselt öelda, kust x konteinerid sai, või kes need tegi, tunnistaja sõnul tehti need x rahade eest. Konteinerite kohta pabereid ei ole näinud. J.O oli jutu sees maininud, nagu maksaks konteinerite eest renti, aga täpsemalt tunnistaja ei teadnud, võis olla ka omanik. Kõikide x OÜ vedudega kursis ei olnud. Tunnistaja x ütluste kohaselt töötas ta x OÜ-s tööl kolm aastat tagasi, paar kuud, 2013.a. Algselt ehitas purustajat üles, seejärel tegeles hakkepuidu veoga katlamajja. Vedu toimus veoautoga MAN, millel oli 45 kantmeetrine konteiner. Tunnistaja teada oli ettevõttel kolm konteinerit, üks suurem ja kaks väiksemat, 40 kantmeetrised. Konteinerid olid hallikat värvi, vineer sisse pandud, väliselt olid konteinerid üsna sarnased, vineeri osa veidi erines - osadel olid kirjad peal, osadel ei olnud, osad vineerid olid teist värvi. Konteinerid lasi J.O teha, ühe keevitas kokku x teiste kohta ei tea. Tunnistaja sõnade kohaselt, kuna J.O lasi need teha, siis eeldas, et need kuuluvad x OÜ-le, dokumente kuuluvuse kohta näinud ei ole. Kogu tehnikapargi soetamiseks olevat tunnistaja sõnul raha tulnud x käest, seda olevat öelnud J.O. Tunnistaja x andis ütlusi, et esimese hakkepuidu konteineri ehitas tema oma kodus metallitööde kohapealt lõpuni. Konteineri tellis temalt J.O . Konteineri ehitusaja (aasta – kohtu täpsustus) kohta oskab öelda, et oli selline sügis, kus hästi palju sadas, suve lõpu poole oli , ei osanud öelda, kas ehituse aeg võis olla 17.08.2012.a. Kirjeldas konteinerit kui kõrget puuri, millele hiljem tulid vineerid külgede peale. Teiste konteinerite osas oli kuulnud, et nende ehitust teostas x, sai teada siis, kui esimese konteineri tegemisest üle jäänud rauamaterjal x`i poolt x töökotta viidi. Tunnistaja ei osanud öelda, kas on konteinerit ka hiljem näinud, kuna see värviti ja pandi vineerid külge, samas uskus, et pildi peal tunneks ära, kuna ise konstrueeris konteineri. Konteiner oli maksimaalsete mõõtudega, täpset suurust ei osanud öelda. Tunnistajale näidati pilte konteineritest (tl 52-59, 62-68) Tunnistaja andis ütlusi, et tunneb tl 54, 55 piltide 2 ja 4 järgi ära, et tegemist on tema tehtud konteineriga. Konteiner on multilift süsteemiga, käis auto peale. Kannatanu x ütluste kohaselt on x OÜ osanikud J.O isa ja kannatanule kuuluv investeerimisfirma x OÜ. Firmat puudutava lepingu sõlmis kannatanu 2012 aastal, rendilepingu kehtivus oli 6 kuud, pärast mida pidi lepingu tingimused üle vaadatama. Leping sisaldas puidupurustajat, traktorit, metsaveoautot ja järelkäru. Konteinerite J.O-le üle andmise kohta kannatanu sõnul akti ei ole. Kokku oli seal neli konteinerit, kolm iseehitatut ja üks tuli Saksamaalt koos veoautoga. Ühe konteineri sai J.O 2012.a. kevadel, siis ei olnud x OÜ veel asutatud, kolm konteinerit sai 2012.a. sügisel. Konteineritest kaks on kannatanu tagasi saanud. On konteinereid ise näinud, tagasi saamata konteinerit kirjeldab, kui halli värvi, tagant kahe uksega kõrget konteinerit, mahuga 45 -50 kantmeetrit. Kannatanule näidati asitõendi vaatlusprotokolli konteinerite fotodega (tl 62-68), kannatanu ei oska öelda, 14
(23)1-15-7559 kas on piltidel kujutatud konteineri tagasi saanud või mitte. Tagastamata konteinerite osas J.O-ga suhelda ei ole saanud. Kadunud konteineri väärtus on x OÜ raamatupidamisdokumentide järgi 5000 eurot. Kannatanu jääb tsiviilhagi juurde. Kuupäeva 12.12.2012.a. kandva rendilepingu kohaselt (tl 48-50) andis rendileandja ehk OÜ x rentijale ehk OÜ-le x rendile traktori x (reg. nr x); puidu purustaja koos kraanaga, tehasetähis x; haagise Hüffermann, registreerimismärgiga x, tehasetähis x; veoauto MAN kaubandusliku nimetusega x registreerimismärgigax. OÜ x raamatupidamisprogrammi väljatrükk (tl 51) kajastab 4 konteineri, omahinnaga a 5000 €, arvele võtmist. Kohtule esitatud väljatrükil on dokumendi paremast ääre st tekst osaliselt puudu, ei olnud võimalik tuvastada registreerimise kuupäeva aasta arvu ja kande kuupäeva aasta arvu. 03.05.2016.a. kohtuistungil juhtis kohus tähelepanu nimetatud puudusele. Protsessiosaliste nõusoleku l näitas x (x OÜ juhatuse liige) enda poolt kaasa võetud arvutist dokumenti, mille väljatrükk on kohtutoimikus (tl 51). Vaadeldud PDF-failist selgus, et registreerimise kuupäev on 09.01.2013.a. ja kande kuupäev 31.12.2012.a. 15.04.2014.a. asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavateks objektideks olnud veok MAN x registreerimismärgiga x, tehasetähisega x, veoauto haagis Hüffermann HAR 18.70 registreerimismärgiga x, tehasetähis x ja veoki ja haagise peal olevad hakkepuiduveoks ümberehitatud konteinerid (2tk). Veoki peal asuvat puiduhakke veoks ümberehitatud konteinerit on kirjeldatud järgmiselt: konteineri esi ja tagaosa raamistik halli värvi metallist, mille vahel külgedel pruuni värvi plaadid, kus tihedalt kirjed „PERI“; konteineri esiosa halli värvi metallist, mille külge (juhipoolne külg) on ehitatud metallist redel ja selle ülemises osas metallist platvorm, mis ulatub konteineri laiuselt, konteineri ülemist osa katab hallikas kattematerjal, mis on kinnitatud koormarihmade abil, konteineri tagumine osa on avatav kahe uksega, mõlemad uksed toetuvad kolmele uksehingele ning raamistik koosneb hallist metallist ning suuremat osa uksepindadest katavad punakat värvi plaadid; juhipoolse konteineri ukse plaadiosas läbistav auk, tagumise põhja all mõlemas nurgas metallist rattad. Haagisel asuvat konteinerit kirjeldatakse selliselt: konteineri esi- ja tagaosa ning raamistik halli värvi metallis t, mille vahel külgedel kirjeteta pruuni värvi plaadid, konteineri esiosa halli värvi metallist, mille külge (juhipoolne külg) on ehitatud metallist redel ja selle ülemises otsas metallist platvorm mis ulatub konteineri laiuselt; konteineri ülemine osa avatud; konteineri tagumine osa on avatav kahe uksega, mõlemad uksed toetuvad kolmele uksehingele ning raamistik koosneb hallist metallist ning suuremat osa uksepinda katab punakat värvi plaadid; tagumise osa põhja all mõlemas nurgas metallist rattad. 06.05.2014.a. üleandmise-vastuvõtmise protokolliga (tl 60) on x OÜ-le (juhatuse liikmele x) tagastatud muu hulgas puiduhakke veoks omavalmistatud kaks konteinerit. 27.08.2012.a. müügilepingu (tl 61) kohaselt on J.O müüjana müünud x hakkepuidu konteineri mahuga 43 m 3, millel puudub VIN-kood ja registreerimismärk, hinnaga 3500 €. Lepingu punktis 2 kinnitab müüja, et müügilepingu järgi üle antav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. 05.11.2014.a. on vaadeldud puitmaterjalide veoks isevalmistatud haagisel veetavat konteinerit (tl 62-68). Konteineril puuduvad identifitseerimisnumbrid või muud konteineri päritolu või tuvastamist lihtsustavad märgised. Konteineri esiosa halli värvi 15
(23)1-15-7559 rauast, eest vaates jääb paremale küljele halli värvi metallist kokku keevitatud redel, mis ulatub konteineri alumise osa äärest kuni konteineri ülemise osa platvormini. Platvormi ümbritsev äär halli värvi metallist, mille keskel halli värvi läbipaistev metallvõrk. Platvorm hõlmab kogu esiosa laiust. Platvormi nii vasakul kui paremal küljel keevitatud püstised halli värvi metallist torud, eest vaates vasakul toru toestatud konteineri metallpinnale halli värvi metallpulgaga. Konteineri esiosa keskel kaks paralleelset vinkelrauast metalset halli värvi posti, mis ulatuvad konteineri ülemisest äärest alla ning sealt edasi mööda konteineri alumist osa kuni konteineri alumise tagumise osa lõpuni. Kahe paralleelvinkelraua keskmise osa vahel halli värvi metallist konstruktsioon, kus asub konteineri liigutamiseks ette nähtud v-kujuline raudtoru. Ülemise osa äärt katab halli värvi koormakate, mis on kinnitatud paelte abil raamistikule. Eestpoolt vaadates vasaku külje raamistik koosnev hallikat värvi, kuid kohati roostes metallpostidest ehk raamistikust mis ulatuvad konteineri alumisest äärest kuni konteineri ülemise ääreni. Postide vahel tumepruuni värvi niiskuskindlad puitplaadid. Konteineri parem külg identne vasaku küljega v.a. koormakinnitusrihmade olemasolu koos kinnitusseadmega. Konteineri parema külje ülemisel osal näha halli värvi koormakatte äärt. Konteineri tagumises osas kaks konteineri alumisest äärest ülemise osa ääreni ulatuvat täispikka mõlemale poole avatavat ust. Kumbki uks kinnitub kolmele halli värvi, kuid roostes metallist hingele. Uste raamistik koosneb halli värvi, kuid roostes metallpostidest, mis paiknevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Raamistiku vahel helepruunikat värvi niiskuskindlas puitplaadid. Uste keskkohast ülevalt alla paikneb halli värvi metallist raudne toru või kang, mis on oluline detail uste lukustamisel/sulgemisel. Toru/kang avamisel või sulgemisel pöörleb halli värvi metalsetes aasades, mis paiknevad konteineri tagaosas üleval, keskel ja all. Toru/kangi alumises osas keevitatud metallist halli värvi käepide, mille abi toru/kangi keerata. Käepide lukustatud kahe halli värvi metallist aasa vahele ning läbi aasade metallist halli värvi splint, mis omakorda on kinnitatud metallist ketiga vastasukse raamile. Konteineri mõlema otsa küljel konteineri all kaks pruuni värvi metallist rullikud. Tunnistaja x poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis ta J.O-lt paarkolm aastat tagasi konteineri, mida oli vaja, kuna firma soetas endale konteinerauto ja sellele oli vaja soetada konteiner. J.O teadis, kuna lubas J.O enda firma laoplatsil hoida autot ja konteinerit, seepärast teadis, et tal on konteiner olemas. Seda, kui mitu konteinerit J.O oli tunnistaja oma sõnul ei tea. Tunnistaja selgitas, et konteiner on praeguseks auto peal, sellega töötatakse. Politseiametnikud on J.O-lt ostetud konteinerit käinud vaatlemas. Konteineri ostmise ajal ei olnud tunnistaja sõnul vajadust täpsustada, kust J.O konteineri sai. Konteineri ostu kohta on vormistatud ostu-müügi leping. Mäletab, et konteineri müügihind võis olla 3500 eurot. Kirjeldas konteinerit, kui omamoodi, oli puitseinte japõhjaga, mitte tüüpkonteiner. Süüdistatav J.O andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt müüs ta x endale kuulunud konteineri, selle kohta on kohtutoimikus 27.08.2012.a. ostu-müügileping. Selle konteineri tegi (pani kokku ja keevitas) ise koos x 2012 aasta jaanuaris või veebruaris. Konteinerit oli vaja, sest soetati järelkäru, olemas oli juba multiliftauto, mille jaoks oli renditud kaks konteinerit pluss koos x ehitatu ja veel üks, mis pidi käru peale jääma. Peale veebruari läinud rahaasjad keeruliseks, misjärel x kogu renditud tehnika ära viinud peale J.O ja x poolt ehitatud konteineri. Samal ajal käisid läbirääkimised x edasiseks rahastamiseks. 05.08.2012.a. läks x poolt rahastatud tehnikat Saksamaalt ära tooma, mida hakati seejärel remontima, taastama, proovides selle uuesti käima panna. x oli nõus konteinerid tegema ning kuna rahaline seis oli raske, siis tegi süüdistatav x ostu-müügilepingu 2012 aasta veebruari kuus ehitatud konteineri peale, esialgu olevat tegemist olnud laenuga, mis vormistati ostu- 16
(23)1-15-7559 müügilepinguna. Saksamaalt toodud auto oli pikem ning sellele oli vaja ehitada teistsugustele mõõtmetele vastav konteiner, selle ehitas x, kellega tehti valmis esimene x rahastatud konteiner, süüdistatava sõnul alanud selle ehitus 17.08.2012.a. ja see käinud auto peale. Hiljem novembris-detsembris ehitanud süüdistatav oma sõnul koos x veel kaks konteinerit juurde, mis olid mõeldud uue auto käru peale. Kasutusel oli kokku neli konteinerit, kuna x müüdud konteiner jäi esialgu süüdistatava sõnul tema kasutusse. Kui niipalju konteinereid vaja ei läinud, siis millalgi hiljem sai x tema poolt ostetud konteiner. Kahest konteineris, mis x rahastusel ehitati üks jäänud süüdistatava kätte ning teine x kätte. x rahade eest ehitatud kolmest konteinerist kaks – üks auto peal ja teine järelkärul – olnud süüdistatava kasutuses, üks x käes algusest peale. x näidanud süüdistatav selle Sauga töökojas kätte, kes täpselt konteineri ära viis, ei tea. Süüdistatava käes olnud konteinerid saanud x temalt kätte. J.O sõnul on x tema tõttu kaotanud rohkem kui mõnekümne tuhande euro eest, mis olevat tema sõnul ka põhjuseks, millest isiku huvi süüdistatava peale valetada. Tunnistaja x ütluste kohaselt mäletab, et J.O kasutuses oli kolm konteinerit, millest ühe keevitas tema õemees x ja ühe keevitas keegi Urgel, täpsemalt ei tea. Konteineritest kaks olid temateada ühesugused. Kes konteinerite ehitust finantseeris ei osanud täpselt öelda, samuti ei osanud öelda, kes oli konteinerite omanik. Kinnitas, et osales ka ise konteinerite ehitamisel mingil määral, arve töö eest esitas ka s x või x OÜ, kes arve tasus, ei osanud öelda, kuna ise paberitega ei tegelenud. Tunnistajate ütlustega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et J.O kasutuses oli kolm keevitatud hakkepuidu konteinerit, kõik välimiselt sarnased, üks suurem ja kaks väiksemat. Konteinerite omaniku või omanike kohta oskasid tunnistajad x, x ja x anda ütlusi, et nende teada kuulusid J.O k asutuses olnud kolm konteinerit x`le või rahastati nende ehitust x poolt. Ka süüdistatava sõnul rahastas konteinerite ehitust x. Siinkohal on oluline märkida, et tunnistajad x ja x paigutasid OÜ-s x töötamise 27.08.2012.a. konteineri müügitehinguga võrreldes ajaliselt hilisemasse perioodi: x perioodi kevadest kuni oktoobri kuuni 2013.a. ja x viitas 2013.a. paar kuud kestnud töösuhtele. Kuna x oma sõnul töötas OÜ-s x 2013.a., siis ei saa tema ütlused kajastada 2012.a. toimunut. Tunnistaja x sõnul aga viis tema juurest konteineri ehitamisel üle jäänud materjali ära x, kes seega pidanuks OÜ-s x töötama tunduvalt varem, kui tema poolt viidatud 2013.a. Tunnistaja x ütlustega on võimalik fikseerida umbkaudne veoautol paikneva konteineri – ehk nagu menetlusosalised x ja x on viidanud, esimese konteineri – ehitamise algusaeg, kuid mitte selle valmimise aeg. Konteineri võimalikku valmimise ja J.O-le (OÜ-le x) üleandmise aega ei ole välja toodud üheski kohtule esitatud tõendites ega kajastu see tunnistajate ütlustes. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendite ega kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega võimalik tuvastada ülejäänud konteinerite võimalikku ehitamise ja valmimise aega. x sõnul üks konteinerites läinud katki, ning jäänud x juurde, nimetatud asjaolu teised menetlusosalised ei kinnitanud ega ka lükanud ümber. x, kes väidetavalt osales vähemalt ühe, aga kuni kolme konteineri ehitamises, oli kohtusse kutsutud kui kaitsja tunnistaja, kellest aga hiljem loobuti. 17
(23)1-15-7559 Vaidlust ei ole asjaolus, et J.O müüs 27.08.2012.a. müügilepinguga x konteineri, mida x kirjeldas, kui omamoodi, puitseinte ja põhjaga, ei olnud tüüpkonteiner. 27.08.2012.a. müügilepingu kohaselt ei olnud konteineril eritunnused ega VIN-koodi. xi sõnul on J.O poolt talle müüdud konteinerit politseiametnike poolt vaadeldud (05.11.2014.a. vaatlusprotokoll), vaatlus kinnitas, et konteineril eritunnused puuduvad. Samas J.O andis ütlusi, et müüdud konteineri näol oli tegemist temale kuulunud konteineriga, kuid tõendeid, mis kinnitaks antud väidet ei esitanud. Ka väitis J.O, et x viinud ühe konteineritest tema kasutuses oleva töökoja juurest ise ära, samas ei osanud täpsustada konteineri äraviimise aega ega muid asjaolusid. x sõnul tuli üks konteineritest koos veoautoga Saksamaalt kaasa, hiljem ka, et ühe konteineri saanud J.O temalt enne teisi, enne OÜ x asutamist. J.O oma ütlustes viitab küll veoauto ja käru Saksamaalt ostmisele, kuid ei kinnita, nagu oleks koos käruga ostetud/toodud ka üks konteiner. Arvestades, et raamatupidamislik kanne konteinerite arvele võtmise kohta on kuupäevaga 31.12.2012.a., ei ole võimalik selles tuvastada ka võimalikku konteinerite soetamise aega. 12.12.2012.a. kuupäeva kandavas rendilepingu p 1.1 on loetletud rendilepingu objektiks olevad esemed, ning konteiner või konteinerid selles ei kajastu. x sõnul ei ole konteinerite üleandmise -vastuvõtmise kohta mingeid dokumente koostatud. Eeltoodule toetudes ei ole kohtu hinnangul võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et J.O poolt 27.08.2012.a. x müüdud konteineri näol oli tegemist x ehk OÜ x rahastusel ehitatud konteineriga. Seda põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole kinnitust leidnud, et x ehk OÜ x rahastusel ehitatud konteiner või konteinerid oleksid olnud ehitatud ja J.O valduses enne 27.08.2012.a. konteineri müügilepingu sõlmimist, kuigi eelnimetatut ei saa ka otseselt välistada. Seega ei saa kohus ilma kõrvaldamata kahtluseta väita, et J.O on x 27.08.2012.a. müügilepinguga konteinerit müües toime pannud omastamise
§ 201lg 2 p 1 mõistes.
Rohkem lubatavaid tõendeid, mis võimaldaksid tõsikindlalt Veiko J.O süüd tõendada, kohtu käsutuses ei ole. KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel ja kuuldustel, vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja J.O tuleb
§ 201lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab
§ 60lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust.
Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks.
§ 209
lg 2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse teo toimepanijat ühe kuni viie aastase vangistusega ja
§ 345lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega.
Karistuse raamidest rahalise karistuse kohus välistab kuna
§ 209lg 2 p 1 näeb 18
(23)1-15-7559 ette üksnes vangistuse,
§ 34
5 lg 1 näeb ette küll ka rahalise karistuse kuid arvestades asjaoluga, et süüdistatavale on esitatud ka tsiviilhagi 10 000 € e suuruses summas pole otstarbekohane mõista isikule rahalist karistust. Seega kohtu hinnangul tuleb kõne alla karistuse mõistmisel vangistuse kohaldamine. Kohus järgmisena teinu d kindlaks karistusraamid tuleb hinnata süü suurust. Süü annab
§ 56
järgi aluse isiku karistamiseks ja määrab põhijoontes ära milline peab olema kohaldatav karistus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Kohtuliku uurimise käigus kohus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid J.O suhtes ei tuvastanud. Nimetatud asjaolud on kriminaalmaterjalides kontrollitavad. Varavastase süüteo toimepanemisel tuleb kohtul analüüsida ka teisele isikule varalise kahju tekitamise väärtust. Süüdistusaktist nähtub, et varem varguse toimepannud isikuna teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomise teel tekitas J.O x 10 000 € suuruse kahju. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. J.O huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud
§ 209lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi ette heidetud tegudes ning selles vaidlus puudub.
Seejärel tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute vara mitteohustamisele tulevikus.
§ 56sätestab karistuse eripreventiivse ja üldpreventiivse eesmärgi.
Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. Riiklik süüdistaja leidis, et isikule tuleb mõista liitkaristuseks kaks aastat vangistust kohaldades
§ 73lg 1, 3 sätteid kahe aastase katseajaga.
Kaitsja leidis, et etteheidetud tegudes tuleb tema kaitsealune õigeks mõista. Kohus nõustub riikliku süüdistajaga selles osas, et isiku suhtes on põhjendatud eripreventsioonina kindlustamine ehk karistuse mõistmine vangistuse näol kohaldades karistusest tingimisi vabastamist. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes
§ 56lg 1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistava poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne 19
(23)1-15-7559 kahjustas
§ 209
lg 2 p 1 kaitstud õigushüvena omandi kaitseala ja
§ 345
lg 1 kaitstavat õigushüve dokumendi puutumatust läbi selle kaudu ka dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud süütegude eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorda. Tsiviilhagid KrMS § 310 p 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kui aga kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata (KrMS § 310 lg 2). Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist Tsiviilkohtu-menetluse seadustiku (TsMS) sätetele vastavalt, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. x poolt esitatud tsiviilhagi Aegumise vastuväide J.O kaitsja viitas x tsiviilhagiga seoses võimalikule nõude aegumisele. Kohus on seisukohal, et x nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kaitsja viitas, justkui oleks x esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi, kuna oli mööda lasknud tsiviilkorras hagi esitamise kolmeaastase tähtaja. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu ei saa lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud teost või sündmusest, kuid ta ei teadnud ega pidanudki teadma kahju hüvitama kohustatud isikust. Üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama 20
(23)1-15-7559 kohustatule (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-106-12 p 36-41). x kohtuistungil selgitas, et sai Laenuleping nr 1 võltsitusest teada uurija käest ning koostas tsiviilhagi koos uurijaga. Tsiviilhagi kannab kuupäeva 12.08.2015.a. Arvestades x ütlusi ei saa hagi esitamine ning uurijalt info saamine, mis viitas talle õigusvastaselt tekitatud kahju olemasolule, olla omavahel lahutatud pika ajavahemikuga. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et x poolt esitatud tsiviilhagi talle õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes ei ole aegunud. Tsiviilhagi lahendamine x on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi J.O vastu. Esitatud hagi kohaselt 12.03.2012.a. sõlmiti laenusaaja OÜ x ja laenuandja (hagis ekslikult märgitud kui laenuvõtja) x vahel laenuleping nr 1, mille punkti 1.2, 1.4 ja 10.3 kohaselt andis laenuandja laenusaajale sularahas laenu kümme tuhat eurot, mis vastavalt lepingu punkti 2.1 kohaselt pidi olema tasutud hiljemalt 12.04.2012.a. Eelnimetatud lepingu punkti 3.1 kohaselt oli lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks OÜ-le x kuuluv 1997.a. kopp/giljotiin Kobelco SK 100-3b ning samuti tagas kogu laenu ja intressi tasumist käendaja J.O. x poolt koostatud laenulepingu nr 1 allkirjastasid Pärnumaal kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kohas ühiselt x ja J.O. Peale lepingu allkirjastamist võttis J.O-lepingu eksemplarid enda kätte ning tõi ühe neist mõned päevad hiljem x tagasi. x antud lepingule oli lisandunud ka laenusaaja OÜ x esindaja xi allkiri. Kriminaalmenetluses on selgunud, et J.O poolt x antud lepingul ei olnud laenusaaja OÜ x esindaja x allkiri ning laenulepingul nr 1 märgitud laenusummat ei ole saanud OÜ x. x soovib, et Veiko J.O hüvitaks talle 12.03.2012.a. sõlmitud lepingu mittetäitmisega tekitatud kahju, so põhisummas 10 000 eurot. Lisaks intress, seisuga 12.08.2015.a. summas 16 400 eurot ja viivis seisuga 12.08.2015.a. summas 6330 eurot. Kahju kokku 32 730 eurot. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tekitatud kahju suurust tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid ja laenuleping 12.03.2012.a. Eeltoodust tulenevalt palub x, juhindudes VÕS § 1043 hüvitada temale õigusvastaselt tekitatud kahju. Tsiviilhagis esitatud intressi ja viivise arvestuse kohta selgitas kannatanu kohtuistungil, et need on arvestatud mingi kuupäevani, mida ei täpsustanud, mitte kuni hagi esitamiseni ja soovis nimetatud summade süüdistatavalt väljamõistmist, kuna tal on tekkinud kulu. 12.03.2012.a. kuupäeva kandva laenulepingu nr 1 (tl 32-34) kohaselt on x (laenuandja) ning x OÜ (laenusaaja) kokku leppinud, et laenuandja annab laenusaajale 10 000 € (lepingu p 1.2). Lepingu p 1.4 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaajale üle sularahas. Laenusumma tagasimakse kuupäevaks on määratud hiljemalt 12.04.2012.a. (lepingu p 2.1) ning summade tagastamise viisiks on määratud sularaha (lepingu p 2.2). Samuti on lepingu p 10.3 fikseeritud, et raha 10 000 € on kätte saadud sularahas 12.03.2012.a. Leping on sõlmitud kolmepoolsena laenuandja x, laenusaaja esindaja x ja käendaja J.O vahel. Lepingu kahe esimese lehekülje allosas on kolm allkirja ning viimasel lehel on allkirjad osapoolte kontaktide juures olevatel joontel. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et x ei ole Laenulepingut nr 1 allkirjastanud ning tema allkirjad lepingul on võltsitud. Samuti on menetluse käigus tuvastatud, et J.O pöördus laenu saamiseks x poole, jättes seejuures mulje, et laenu soovib OÜ x. x koostas Laenulepingu nr 1, milles laenusaajaks oli OÜ x ja allkirjastas laenulepingu koos J.O-ga ning andis sularaha 10 000 € üle J.O-le. 21
(23)1-15-7559 J.O laenusummat OÜ -le x ei edastanud, seega sai ise sõlmitud lepingust kasu. Laenusummat ei ole käesolevani tagastatud, mistõttu on x saanud kahju 10 000 €. Kohus selgitas kohtuistungil kannatanule, et kuna üks lepingul olevatest allkirjadest on võltsitud, on leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse regulatsioonist tulenevalt tühine ning kannatanu saaks VÕS § 1043 alusel nõuda tekkinud kahju, ehk 10 000 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 lubab tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Käesoleval juhul on pooled Laenulepingut sõlmides valinud tehingu vormiks kirjaliku vormi. TsÜS § 77 lg 2 kohaselt, kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Arvestades, et pooled on lepingu sõlminud kirjalikus vormis, kehtivad 12.03.2012.a. sõlmitud laenulepingule TsÜS §§ 78-82 sätestatud kirjalikule vormile esitatavad nõuded ning TsÜS § 83 tulenevad kokkuleppega ettenähtud vormi järgimata jätmise tagajärjed. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt peab kirjaliku vormi puhul tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Laenuleping nr 1 on leping x ja OÜ x vahel ning lepingu p 3.1 kohaselt tagab kogu laenu ja intressi tasumist ning on selle eest ühtlaselt vastutav J.O OÜ x käendajana. 23.09.2013.a. ekspertiisiaktis nr x (tl 27-30) on ekspert asunud seisukohale, et vaidlustatud allkirjad x nimelt ei ole kirjutatud x poolt. Seega, kuna Laenulepingut nr 1 ei ole OÜ x esindaja x omakäeliselt allkirjastatud, on täitmata TsÜS § 78 lg 1 sätestatud vorminõue. Nimetatud puuduse kõrvaldamiseks ei ole toiminguid tehtud, veelgi enam, kohtuistungil andis x kohtule ütlusi, milliste kohaselt ei ole ta teinud tahteavaldust Laenulepingu nr 1 sõlmimiseks. Seega on tegemist sellise tehingu vorminõude järgimata jätmisega, mida ei ole võimalik ka kõrvaldada. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Kui leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis on tühine ka pooltevaheline kokkulepe kõrvalkohustuste kohta. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi TsÜS § 84 lg 2 viitab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse eelkõige alusetu rikastumise sätete vastavalt, siis arvestades, et lepingu tühisus käesoleval juhul tuleneb J.O süülisest ja õigusvastasest tegevusest, on kohtu hinnangul siinkohal õige lähtuda VÕS § 1043 ja § 1045 regulatsioonist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi .VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 22
(23)1-15-7559 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldumiseks peab süüdistatava teo ning tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. J.O, pannes toime kelmuse ehk kuriteo
§ 209mõistes, tekitas x varalist kahju summas 10 000 €.
J.O tekitas x kahju kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8). Laenulepingust nr 1 tulenevalt on x tekkinud otsesena varaline kahju summas 10 000 €. x kohtuistungil avaldas, et tal on olnud kulud seoses J.O-le antud 10 000 €, kuid ei täpsustanud, milles nimetatud kulud seisnevad ega esitanud muid tekkinud kulusid tõendavaid dokumente. VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 2 alusel on kannatanul õigus otsese varalise kahju kõrval nõuda ka saamata jäänud tulu, mitte aga tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab x poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt, mõistes J.O-lt välja x kasuks talle tekitatud otsene varaline kahju summas 10 000 €. x OÜ tsiviilhagi OÜ x esitas tsiviilhagi J.O vastu, mille kohaselt x OÜ poolt x OÜ-le rendile antud tehnikast on jäänud tagastamata üks puiduhakke konteiner väärtusega 5000 € ja taotleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Kohus mõistis J.O õigeks süüdistuses
§ 201lg 2 p 1 järgi( konteineri omastamise episood). Kr
MS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbivaatamata x OÜ esitatud tsiviilhagi 5000 euro suuruses summas. KrMS § 310 lg 3 kohaselt kohus selgitab, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. /allkirjastatud digitaalselt. Igor Pütsep Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2016.a kohtuotsuse resolutsioon: Teha selles osas uus o t s u s, millega 1) 2) 3) J.O, olles tea x tegelikult ei soovi Laenulepinguga nr 1 x laenu saada, pidi teadma, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla x . KOHTUOTSUS JÕUSTUS 28.11.2016.a RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA. 23
(23)