KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5392 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 121

lg 1 järgi 1 kuu 1 pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati 1 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 16.12.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9662 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 7 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaega hakati lugema alates 22.07.

1. a, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 07.08.
2. a. E.G kannab liitkaristust veel Tartu Maakohtu 16.12.
3. a otsuse, Tartu Maakohtu 27.11.
4. a otsuse ja Tartu Maakohtu 08.01.
5. a otsuse alusel. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.07.
6. a ja lõppeb 29.05.
7. a. E.G ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 25.12.
8. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla ei toeta E.G tingimisi enne tähtaega vabanemist tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puudub E.G vabanemisel nii elu- kui ka töökoht. Varasemalt on elanud peamiselt üürikorterites või tuttavate juures. Lähedastest suhtleb õe ja emaga, ning viimase sõnul on kinnipeetaval suhted isaga katkenud. E.G ema sõnul on ta nõus poega rahaliselt aitama, kuid vaid tingimusel, et poeg näitab üles initsiatiivi oma elu korda seada. Kohtutäiturite infosüsteemi kohaselt on tema suhtes rahalisi nõudeid 8776,11 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab Tartu Vangla seisukohta. Süüdimõistetu E.G selgitas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, vaid pärast karistuse ärakandmist minna Eestist ära. Sellise taustaga, nagu temal, ta siin tööd ei leia. Kohtu seisukoht E.G kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. E.G on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.G on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Hetkel kannab ta nelja kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust varguste toimepanemise eest, sh grupiviisiliselt, avalikult ja süstemaatiliselt, võõra vallasasja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. 2 Vangistuses viibib ta alates 29.04.

1. a, mil ta peeti Tartu Maakohtu 25.04.
2. a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-13-7448 tagaotsitavana kinni. Vangla iseloomustuse kohaselt on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kõrge – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 86% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 65%. Isik on ohtlik avalikkuses, oht seisneb vargustes, värgivallas ja tervisekahjustuste põhjustamises. E.G on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 08.01.
3. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-13-7448, kuid kuna ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pöörati ärakandmata karistuse osa Tartu Maakohtu 30.04.
4. a määrusega täitmisele. Sealjuures kuulutas Tartu Maakohus E.G 25.04.
5. a määrusega tagaotsitavaks kui süüdimõistetu, kes hoiab kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Kohtul puudub veendumus, et E.G on käesoleval hetkel võimeline nõuetekohaselt täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Karistuse kandmise ajal on E.G korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Käesoleval hetkel on tal 11 kehtivat distsiplinaarkaristust, mille aluseks olevad rikkumised on toime pandud 7 kuu jooksul. 29.04.
6. a käskkirjaga karistati teda noomitusega, kuna ta käitus vanglateenistujaga ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid; 11.05.
7. a käskkirjaga karistati teda 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga 3 kuud, kuna ta ei allunud ametniku korraldustele; 27.05.
8. a käskkirjaga karistati teda 14 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta hoidis keelatud esemetena kaheksat veepudelit ning ei allunud ametniku korraldusele; 15.06.
9. a ja 18.06.
10. a käskkirjadega karistati teda noomitusega, kuna ta jalutas palja ülakehaga; 06.08.
11. a käskkirjaga karistati teda noomitusega, kuna ta tekitas müra, omas keelatud esemeid kambris ja jättis ravimi manustamata; 27.08.
12. a käskkirjaga karistati teda noomitusega, kuna käitus vanglateenistujaga ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid; 28.08.
13. a käskkirjaga karistati teda kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks katseajaga 2 kuud, kuna ta jalutas palja ülakehaga; 01.10.
14. a käskkirjaga karistati teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei allunud ametnike seaduslikele korraldustele (sh tuli tema suhtes jõudu kasutada); 09.11.
15. a käskkirjaga karistati teda noomitusega, kuna ta ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele ning 24.11.
16. a käskkirjaga karistati teda noomitusega, kuna ta ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele ja rääkis valjuhäälselt. Lisaks eeltoodule on tema suhtes kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. 06.02.
17. a kohaldati E.G suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna oli piisavalt alust arvata, et tegemist on ohtliku isikuga. 29.04.
18. a kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta ei nõustund ümberpaigutamisega, lõhkus kambris asju ja ei täitnud ametnike korraldusi. Samuti jätkas E.G vangistuses viibides uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalasjas nr 1-15-5392 karistati teda

§ 121lg 1 järgi, kuna ta kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes.

E.G käitumine vangistuses on olnud kõike muud kui eeskujulik. Kohus leiab, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik olukorras, kus kinnipeetav näitab karistuse kandmise ajal, et soovib edaspidi käituda õiguskuulekalt. E.G vastupidiselt ei ole suutnud isegi range järelevalve tingimustes järgida talle kehtestatud reegleid. Vabanemisel puudub E.G kindel elukoht. Ka varasemalt puudus tal kindel elukoht – Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ööbis erinevate sõprade juures ning elas lühiajaliselt elukaaslasega Pärnus ja siis Viljandis. E.G ema teda enda juurde ei võta ning tema 3 teada puuduvad kinnipeetaval suhted isaga. Elukohaga on nõus E.G aitama tema sõber/tugiisik L.O. ning onupoeg R.G., kes pakub elukohta XXXX. Samuti puudub tal vabanemisel kindel töökoht. Töökoha olemasolu vabanemisel on oluline, kuna E.G on korduvalt toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal 30.11.2015. a seisuga vabanemisfondis vaid 535,10 eurot, kuid tasumata nõudeid on 8469,21 eurot. Seega puuduvad E.G ka olulise tähtsusega eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et E.G tuleb jätta vabastamata tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 22.07.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-155392 mõistetud karistusest. Ingeri Tamm kohtunik 4