Obsah (5)

§ 120§ 74§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9294 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 120

, § 121, § 266 lg 2 p 3 ja § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub H.O kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 3 kuud 5 päeva vangistust ja lõplikuks kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 25 päeva vangistust alates 18.06.2012. H.O-le mõistetud karistusest 2 aastat vangistust ei pööratud

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel täitmisele tingimusel, kui H.O ei pane 3 aasta pikkuse kaitseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati H.O-le kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 1.1 Kohtuotsus jõustus 28.02.2012 ning H.Oasus karistust kandma 18.06.

1. 12.02.2013 määrusega rahuldas Tartu Maakohus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel taotluse, tühistas vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja pööras täitmisele H.O-le Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karisuse kandmata osa 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 12.02.2013 ja lõpp on 12.02.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Tartu Maakohtu 29.10.2013 määrusega jäeti H.Ovangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Maakohus tuvastas, et formaalseks aluseks on asjaolu, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, milleks tehnilised tingimused on elukohas olemas. Materiaalseks aluseks on kindla elukoha olemasolu ja tagatud töökoht. 2.2 Eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu ei anna aga alust H.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. H.O on varem kriminaalkorras karistatud, ka reaalse vangistusega. Vangistuses viibitud aeg on kulgenud rahuldavalt, puuduvad kodukorra rikkumised. Kinnipeetava tugiisikuks vabaduses on elukaaslane, kelle suhtes on kinnipeetav toime pannud isikuvastase kuriteo. 2.3 Suurimaks riskiks H.Opuhul on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav võtab alkoholi tarvitamist kui eluga kaasas käivat osa, tal puudub kriitika alkoholi suhtes, puudub soov oma käitumist muuta. H.O põhjendab oma tegude toimepanemist alkoholi tarbimisega. Alkoholi tarbimise tõttu muutub H.O vägivaldseks ning teda on selle eest kriminaalkorras karistatud. See viitab riskikäitumisele ning oht uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Tema suhtumine oma käitumise üle vangistuses kui ka kuritegude toimepanemisel on olnud ennastõigustav ning kuritegelikust käitumisest ta mingeid järeldusi teinud. H.O puudub motivatsioon oma eluviisi muuta. Maakohus leidis, et senine vangistuses viibitud ei ole olnud piisav, et H.O oleks saanud end rehabiliteerida ning tema vabastamine ning käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust. 2.4 Seega võttis maakohus kokku, et kuritegude asjaolud, mis seisnevad lähedaste isikute tervise kahjustamises, süüdimõistetu isikus ja tema eluviisides, ei anna alust H.O tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H.Okaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada H.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole otsustamisel arvestanud

§ 76

lg 3 ettenähtud olulisi asjaolusid: süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tagajärgi ennetähtaegsel vabanemisel. Süüdimõistetud omab toetavat sotsiaalvõrgustikku lähedaste isikute näol ja on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas kindel töökoht ja sellest tulenevalt materiaalne kindlustatus. 3.2 Kohtu seisukohtade kujundamist on mõjutanud asjaolu, et H.Okannab karistust lähedaste isikute tervise kahjustamise eest ning kohus näeb ohtu H.O vangistusest vabanemisel korral tema perekonnaliikmete julgeolekule. Kaitsja leiab, et see ei ole nii. Kinnipeetav on elanud 17 aastat koos elukaaslase M.K. ga, nende kooselust on sündinud 2 poega. M.K. soovis lisada määruskaebuse juurde omakäelise avalduse, milles palub kohtul vabastada vangistusest H.O. Avaldusest nähtub, et M.K. l on raske majanduslikult toime tulla, samuti üksinda lapsi jälgida ja kasvatada. Pojad on praegu vanuseliselt keerulises eas ja kuulaksid rohkem H.O sõna. H.O on säilinud vanglas oleku ajal head suhted päritoluperekonnaga. Kinnipeetav suhtleb pidevalt elukaaslase, laste, õe I.K. i ja vanematega. M.K. kinnitab, et nii tema kui ka lapsed soovivad jätkata ühise perekonnana elu koos H.O-ga. 2 3.3 H.Oon avaldanud soovi osaleda vanglas anonüümsete alkohoolikute grupi töös ja läbida alkoholivastane programm, kuid kahjuks ei ole vangla seda kinnipeetavale praeguseks võimaldanud. Ennetähtaegsel vabanemisel on võimalik nendes programmides osaleda ka väljaspool vanglat. Tartu Vangla toetab H.O ennetähtaegset vabastamist. 3.4 H.Opoolt karistuse kandmine on kulgenud edukalt ning elutingimused ja tagajärjed ennetähtaegsel vabanemisel on positiivse prognoosiga. Ei saa nõustuda maakohtu määruses toodud seisukohaga, et kohtule ei ole teatavaks saanud ühtki H.O endaga seotud asjaolu, mis räägiks ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kohtumäärus on kaitsja arvates vastuoluline, sest kuigi esinevad nii vabastamise formaalsed kui ka materiaalsed alused, otsustas kohus, et puudub küllaldane alus vabastada H.O enne tähtaega lõppemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.5 Ringkonnakohtule saabus ka H.Olisa määruskaebusele, milles kinnipeetav palub juhul, kui tema vabastamine ennetähtaegselt on ennatlik, määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamine kolme kuu pärast. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab niisamuti, et käesoleval ajal ei ole H.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Süüdimõistetu H.Oenne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise tingivad peamiselt kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik. Siin tugineb ringkonnakohus kinnipeetavat iseloomustavatele andmetele (vt tl 13). Väärib esmalt tähelepanu, et H.O kannab käesolevat vangistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude laad on varasemaga võrreldes läinud raskemaks. H.O on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ta kannab teist reaalset vangistust. Esimene vangistus oli samas kriminaalasjas, kus kinnipeetav kandis reaalselt kuus kuud vangistust ning ülejäänud karistust ei pööratud koheselt täitmisele. Kuna aga H.O ei täitnud katseaja tingimusi, pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Vaatamata mõistetud karistusele ning kohtu poolt antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on H.O jätnud kasutamata talle antud võimaluse, rikkudes käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Nendel asjaoludel on ringkonnakohtu jaoks kaheldav, et tingimisi ennetähtaega vabastamine allutamisega elektroonilise järelevalve kohaldamisele oleks tõhus ning H.O ei paneks vabanedes enam uusi rikkumisi toime.
2. Ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka H.Opuhul alkoholi kuritarvitamise risk. Kaitsja leiab määruskaebuses, et kinnipeetav on avaldanud soovi osaleda anonüümsete alkohoolikute tugigrupis, kuid vangla ei ole seda talle võimaldanud. See kaitseväide ei väära tõdemust, et käesolevaks hetkeks ei ole H.O aktiivselt alkoholiprobleemiga tegelenud. Samuti ei kahanda see kuidagi alkoholi liigtarvitamise riski olemasolu vabaduses. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on alkoholitarvitamine H.O süvenenud viimase kolme aasta jooksul ning tema lähedased on pidanud seda kinnipeetaval probleemseks. Samas H.O on ise varem leidnud, et puudub seos alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel (tl 14). Kuigi maakohtu istungil avaldas kinnipeetav arusaamist, et „ “ (tl 5), ei ole ringkonnakohus täiel veendumusel, et see hoiak oleks H.O vajalikul määral kinnistunud. 3
3. Ehkki ringkonnakohus hindab H.O positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine, soov osaleda alkoholismivastases sotsiaalprogrammis ja tugigrupis, omab vabaduses garanteeritud töökohta ja väidetavalt lähedaste toetust – ei kaalu need kohtu hinnangul üles eelnevalt välja toodud negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohtul puudub süüdimõistetut iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et ta suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega tuleb H.O jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud.
4. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid H.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada allutamisega elektroonilisele järelevalvele.
5. Viimaks lahendab kohus H.O taotluse määrata tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamise uueks tähtajaks kolm kuud. Ringkonnakohtul puudub käesoleval ajahetkel õiguslik alus taotletava otsustuse tegemiseks ning seega tuleb taotlus jätta rahuldamata. Nimelt – KrMS § 426 lg 2 annab kohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise korral võimaluse määrata VangS § 76 lg-s 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. VangS § 76 lg-s 3 sätestatu kohaldub

§ 76lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 nimetatud formaalsetel alustel.

Antud juhul tuleneb H.O vabastamise formaalne alus aga

§ 76

lg 1 p-st 1, mispuhul ei sätesta tähtaega vangla poolt materjalide edastamiseks kohtule uueks vabastamise arutamiseks mitte VangS § 76 lg 3, vaid § 76 lg

1. Olgu märgitud, et viimatinimetatud säte annab tähtajaks, mil vanglateenistus edastab materjalid uuesti kohtule, mitte varem kui kuus kuud eelmise tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Niisiis, kuna KrMS § 426 lg 2 võimaldab kohtul määrata vabastamise küsimuse uueks arutamiseks aasta pikkusest lühema tähtaja VangS § 76 lg 3 alusel, mis käesoleval juhul aga ei kohaldu, puudub kohtul menetlusõiguslik alus lühendada tähtaega kolme kuuni.
2. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau