Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja tema kaitsja adv Gennadi Kull Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav U.G isikukood XXX, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, varem üheksal korra kohtu poolt karistatud. Kaitsja Adv Gennadi Kull RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,
lg 2 p 4 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 8 päeva arvati karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.2011.a. U.G vastu esitatud tsiviilhagid rahuldati. U.G tunnistati
lg 2 p 7, 8, 9 süüdi selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna taas 31.10.2010 kella 16.32 paiku Tallinnas Vana-Lõuna 4 asuvas Säästumarketis varastas grupis koos tuvastamata naisterahvaga 3 pudelit viskit kogumaksumusega 32.52 eurot; selles, et ta 06.12.2010 kella 11.10 ajal Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Säästumarketis püüdis varastada pudelit viina Viru Valge, poolsuitsuvorsti, pakki tubakat Paramount, kaupa kokku 15,65 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt pärast kassa läbimist; ajavahemikul 17.02.2011-20.02.2011 tungis U.G ukselukkude lõhkumise teel Tallinna linnas xxxxxxxxxxxx ning varastas sealt V K kuuluvat vara: kuivaineid 2 euro, akudrelli 32 euro, veekeetja 16 euro, raadio 19 euro väärtuses ning väärtuseta televiisori Provision, täägi, plekikäärid, matkakoti väärtusega 10 eurot; ajavahemikul 15.04.2011-18.04.2011 tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas xxxxxxxxx korterisse ning varastas sealt O Z vara 3084.69 euro väärtuses; 17.07.2011 kell 23.00 kuni 18.07.2011 kell 07.00 Tallinnas xxxxxxxxxxx korteri rõdult varastas R V jalgratta Classic Discovery 2,6 koos lukuga; ajavahemikul 03.08.2011 kell 21.00 kuni 04.08.2011 kell 09.30 tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas xxxxxxx maja keldrisse ning varastas BTA Group OÜ-le kuulunud tööriistad: 2 löökdrelli Makita väärtusega 50 eurot; akudrelli Skil koos laadijaga väärtusega 25 eurot; kompressori Metabo väärtusega 100 eurot; pahtlipüstoli väärtusega 30 eurot, ketaslõikuri Skil väärtusega 30 eurot; 2011.a septembrikuu alguses Tallinnas xxxxxxxxxx korteri rõdult varastas R V jalgratta Bisan koos kahe lukuga.
lg 2 p 4 järgi tunnistati U.G süüdi selles, et olles varem toime pannud röövimise 22.12.2010 kella 02.40 ajal Tallinnas Kopli ja Kesk-Kalamaja ristmiku lähedal lõi ühe korra rusikaga J S pea piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus J S pikali. Kukkumisega tulid tal eest prillid maksumusega 95,87 eurot. Vastu rabeleva ja karjuva J S vastupanu murdmiseks lõi U.G J S näo piirkonda millega põhjustas tervisekahjustused – marrastuse kulmu piirkonnas ja veritsuse igemetest. Samuti käskis U.G olla S vait. Seejärel võttis U.G ära J S rahakoti väärtusega 12.78 eurot, milles oli sularaha 1100 krooni (70.30 eurot), erinevad kliendija pangakaardid, juhiload, väikelaeva juhitunnistuse, 3 sõiduki tehnilised passid, mobiiltelefoni Nokia 2760 väärtusega 159,78 eurot, musta värvi nahast kohvri väärtusega 31,95 eurot, millesse jäid erinevad dokumendid ja prillid väärtusega 95,87 eurot, s.o asju kokku väärtusega 466,55 eurot. Röövitud pangakaartidega püüdis U.G võtta välja sularaha, kuid ebaõnnestunult. Mobiiltelefoni müüs U.G tundmatule mehele 150 krooni eest.
lg 1 järgi tunnistati U.G süüdi selles, et ta vahialusena 08.11.2011 kella 15.00 paiku Tallinna linnas xxxxxxxxx korteris põgenes temaga läbiviidavate menetlustoimingute käigus. APELLATSIOONIDE SISU U.G leiab apellatsioonis, et ta on ära teeninud kohtu poolt mõistetud karistuse, kuid viitab oma tervisele, märgib, et 23.11.2011.a tehti talle operatsioon, siiani kasutab liikumisel karkude abi. Et tervis taastada, tuleb teha harjutusi, saada massaažiravi, kuid vanglas ei saa ta praegu mingit ravi. Saab aru, et on ise süüdi, et jala murdis, kuid ta tervis on selline, et isegi kui ta tahaks, ei saaks ta uusi kuritegusid toime panna. Taotleb, et osa mõistetud vangistusest jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. On aru saanud, et senist elu tuleb muuta. U.G kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega mõistetud karistuse vähendamist ning menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Kaitsja palub arvestada, et U.G pani toime kuritegusid elatusallika saamise nimel, varastatut püüdis kohe realiseerida, et saaks elukaaslasele kingitusi teha. Samuti tuleks arvestada, et põgenemisel sai tõsiselt kannatada tema jalg, mis vajab nüüd pikaajalist ravi. Apellant taotles juba maakohtus menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuid kohus ei rahuldanud taotlust. Kaitsja kohtuga ei nõustu, märgib, et pärast vabanemist tekivad raskused resotsialiseerumisega, samuti tuleb tasuda tsiviilhagid. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid ei anna otsuse tühistamiseks alust. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamist alust ei ole. Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Kohtupraktikas on üheselt juurdunud seisukoht, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub U.G puhul käesolevas süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. U.G on pannud toime süstemaatiliselt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas röövimisi, teda ei ole kallutanud ellusuhtumist muutma varasemad karistused. Nii nagu maakohus oma otsuses märkis, pani U.G pärast paari päeva eelvangistuses viibimist jälle ja jälle toime uusi kuritegusid ning on vaidlustatud süüdistusasja põhjal kümnendat korda kohtu all. Seega on U.G isik, kelle karistusest tingimisi vabastamine on välistatud. Teisalt välistab karistusest vabastamise ka tema süü suurus. Asjaolu, et U.G on vahi alt põgenemise käigus vigastanud oma jala, ei ole erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse hakata kaaluma karistusest tingimisi vabastamist. Mis puudutab U.G väiteid, et vajab arstiabi, see ei ole aga vanglatingimustes piisavalt tagatud, siis kohtukolleegium osundab vangistusseaduse (VangS) §-le 49, mille kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. VangS § 52 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on seadusest tulenevalt arstiabi U.G-le ka vanglatingimustes tagatud. Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumendid – kuritegude toimepanek elatusallika saamiseks, varastatu kohene realiseerimine, et elukaaslasele kingitusi teha – ei saa olla mõistetud karistuse leevendamise aluseks, selliseid asjaolusid ei saa tõlgendada kergendavatena. Et U.G menetluse käigus vahi alt põgenes ja seeläbi vigastatud sai, pole samuti kergendava asjaoluna arvestatav. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et U.G pani toime röövimise, seitse vargust, põgenemise vahialusena ning talle mõisteti kuritegude kogumi eest kõigest 4 aastat vangistust, millest tuleb ära kanda vaid 2 aastat ja 8 kuud. U.G süü suurust ja isikut arvestades on teda koheldud leebemail viisil ning sellise karistuse tühistamiseks ei anna apellatsioonid alust. Mis puudutab menetluskulude tasumist, siis kuigi ei süüdistatav ega tema kaitsja pole menetluskulude sissenõudmisel KrMS § 180 lg 3 kohaldamist taotlenud /III kd tl 200/, on maakohus siiski kulude tasumise ajatanud. Asjaolu, et süüdistatav on pannud toime palju kuritegusid, mitmetele isikutele materiaalset kahju tekitanud ning seetõttu peab vangistust kandma, pole kohtukolleegiumi hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 4 U.G kaitsja adv Gennadi Kull esitas taotluse määrata tema poolt U.G-le apellatsioonimenetluses (apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine) osutatud õigusabi eest OÜ Kull Advokaadibüroole makstavaks tasuks 64 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 76.80 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 18 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb U.G suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Malle Preimer Meelika Aava 5 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.