1-08-10666/121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10666 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.Z-i (B.Z) kaitsja vandeadvokaat Ann Saare (Saar) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.Z-i kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot) vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt B. Z-ile riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista B. Z-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
7. B.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.Z 1-08-10666 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.05.2012 määrusega jäeti B.Z temale Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 19.02.2009 otsusega tunnistati B.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 344 lg 1; § 349; § 209 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 järgi 4 aastat 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 otsusega tühistati Harju Maakohtu 19.02.2009 otsus osaliselt ning B.Z tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 4 järgi. Liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 11.06.2008 ja lõpp 07.03.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 07.04.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et B.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ja kaitsja taotlus rahuldamata. B.Z-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt, kuna B.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et süüdimõistetu vabastamiseks enne tähtaega sisulised alused puuduvad. B. Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Kumbagi katseaega ta ei ole suutnud läbida, kuna pani katseajal toime uued kuriteod, mille eest kannab käesolevat karistust. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral ja mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lisaks on süüdimõistetul ka kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine on asjakohane. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning B. Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult piisava tähelepanuta B.Z-i poolt kohtus antud selgitused ja positiivsed jõupingutused, mida ta vangistuses viibimise ajal on teinud. B.Z on vangistuses viibimise aja jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Toimetulekuõpe“ ja „Viha juhtimine“. Ta on ajavahemikul 22.12.2010-16.03.2011 -2- kinnipidamiskohas osalenud majandusabitöölisena. Käesolevalt õpib riigikeelt. Individuaalse täitmiskava raames oli temale planeeritud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimine. B.Z on motiveeritud täitma temale koostatud individuaalset täitmiskava ning vabanemisel on ta nõus läbima veel sotsiaalprogramme. Viimase vangistuses viibitud aja jooksul on B.Z teinud oma senisest elust järeldused ning saab aru, et varasemalt elas valesti ja soovib alustada uut elu. Kohus on jätnud arvestamata, et B.Z-ile on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik panna lisakohustused. B.Z-ile on teada, et vabanemise korral lisakohustuste täitmatajätmine toob kaasa karistuse kandmisele tagasisuunamise. Kaitsja seisukohast on vabanenule lisakohustuste määramine tunduvalt tõhusam abinõu kui tema vangistusse jätmine. Kaitsja leiab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on B.Z-i puhul otstarbekas. Tuleb pöörata olulist tähelepanu sellele, et tema on sattunud seadusega vastuollu noores eas, hoomamata täielikult oma teo tagajärgi. Seega on antud olukorras tähtis, et vabanenuna oleks tema üle kriminaalhooldaja kontroll. Arvestada tuleb, et kriminaalhooldus on täiustunud, kriminaalhooldajatel on rohkem võimalusi vangistusest vabanenutele ka psühholoogilise abi osutamiseks vastavate sotsiaalprogrammide näol. B. Z tunnistab toimepandud kuritegusid. Uute kuritegude toimepanemise risk tema puhul on madal ja Tartu Vangla toetab B.Z-i vabastamist vanglast tingimisi enne tähtaega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et B. Z on tahe ja soov vangistusest vabanemise korral tööle asumiseks, mille puhul saaks teda kriminaalhooldus abistada. Kui isikul on vabanemise korral võimalik asuda tööle ning hakata ise enesele ülalpidamist teenima, siis tuleb seda arvestada, mitte aga jätta isikut riigi ülalpidamisele. Kaitsja märgib, et distsiplinaarkaristuste puhul on tegemist noomitustega, mis on kergemaliigilised distsiplinaarkaristused ja mis ei peaks ennetähtaegset vabanemist välistama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et B. Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on B.Z-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.Z-i näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna B.Z on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Teda on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest on teda vabastatud kahel korral. Mõlemal korral sooritas ta katseajal uued kuriteod. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et B.Z on vangistuse ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, õpib riigikeelt ning on motiveeritud järgima -3- individuaalset täitmiskava. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks B. Z-i kavatsust vabanedes asuda tööle ning avaldatud soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Ka maakohus on neid asjaolusid arvestanud. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et B.Z on korduvalt karistatud kuritegude eest, kuna need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Seda näitab ka asjaolu, et B.Z on korduvalt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta on pannud katseajal toime uusi kuritegusid hoolimata kriminaalhooldaja kontrollnõuetest. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et B.Z-i suhtes oleks tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos lisakohustustega otstarbekam kui ülejäänud vangistuse kandmine. Ringkonnakohus leiab, et katseaeg ning kriminaalhooldaja kontrollnõuded ei avalda B.Z-ile soovitud mõju. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. B. Z on vanglas distsiplinaarkorras karistatud kaks korda. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole B.Z õiguskuulekalt käitunud. Kuigi B.Z-ile määratud distsiplinaarkaristuste puhul on tegemist kergemaliigiliste karistustega – noomitustega, ei tähenda see, et nendega ei peaks tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama. Vanglas kehtestatud reeglid on täitmiseks kõigile kinnipeetavatele ning ühegi reegli rikkumist ei saa pidada tühiseks. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on korduvalt kuritegusid toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus