1-13-9704/5

(13260103928)Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Maie Loks Kriminaalasi A.D (A. D) süüdistuses KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Ene Uljanova Süüdistatav A.D , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, pensionär, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 09.09.2013.a. kohtuotsusega LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot, LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks Kaitsja Advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON A.D süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja karistadavangistusega üks

(1)kuu. KarS § 73 lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et A. D-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme

(3)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Sisse nõuda A.D -lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud–kakssada nelikümmend

(240)eurot sundraha katteks ja ükssada kolmkümmend kolm

(133)eurot 44 senti riigi õigusabi arvel määratud kaitsjale riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sissenõudmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud – kokku 373 (kolmsada seitsekümmend kolm) eurot 44 senti tuleb tasuda igakuiste maksetena, minimaalse suurusega 62,24 eurot kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, s.o 01.detsembrist 2013 juhul kui kohtuotsust ei vaidlustata, kõigi maksete tasumisega hiljemalt 31.maiks 2014.a. Maksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Pank, või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-139704 sundraha /advokaaditasu (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui süüdimõistetu ei ole tasunud kriminaalmenetluse kulusid kohtu poolt määratud tähtaegadel, s.o hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks alates 2013.a. detsembrikuust, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord ja kohtuotsuse jõustumine Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9.peatüki

1. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu A.D süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 09.09.2013.a. Tartu Maakohtu otsusega LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut so 360 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, juhtis 16.10.2013.a. kella 15.25 ajal Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures sõiduautot Mitsubishi Galant, registreerimismärgiga xxxxxx. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 329 järgi , s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. Süüdistatava A.D , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör A. D karistamist KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu. Mõistetavat vangistust ei pöörata KarS § 73 lõigete 1 ja 3 sätteid kohaldades täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulude hüvitamine Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud – kokku 133,44 eurot ning p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmisel on sundraha suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära, mis kuulub kiirmenetluses vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Seega A.D poolt hüvitamisele kuuluva sundraha suurus on 240 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei pea võimalikuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna A. D, olles küll pensioni saav isik, on siiski töövõimeline ja tal on võimalik lisaks pensionile tööga elatist teenida. Kuid kohus leiab, et süüdimõistetule käib menetluskulude hüvitamine ühekorraga üle jõu, arvestades, et A. D ülalpidamisel on alaealine laps, tal on endise abikaasa ülalpidamiskohustus ning menetluskulud ületavad süüdimõistetu ühe kuu sissetulekut. Seetõttu määrab kohus sissenõutavate menetluskulude tasumiseks 6 kuulise tähtaja alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, mille jooksul tuleb igakuuliselt hüvitada vähemalt 62,24 eurot. Kohtuotsuse tegemisel on kohus juhindunud KrMS §-st
2. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt / Kohtunik