Obsah (9)

§ 75§ 120§ 121§ 275§ 64§ 65§ 68§ 424§ 74

1-13-3446 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2013.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-3446 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Tõ

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata K.M (isikukood X) Tartu Maakohtu 21.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused K.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.05.
2. a kohtuotsusega

§ 120

järgi, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust,

§ 121

järgi, mõistes karistuseks 5 kuud vangistust, ja

§ 275

järgi, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel 1 mõisteti K.M-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.03.2013.

a kohtuotsusega nr 1-13-740 K.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K.M eelvangistus ja karistuse kandmise algust määrati lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 24.03.

1. a. Karistuse kandmise algus 24.03.
2. a ja lõpp 24.10.
3. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla tekkis 04.10.
4. a. K.M on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: 1) 02.07.
5. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahatrahviga; 2) 04.05.
6. a Tartu Maakohtu poolt

§ 121järgi 10 kuu pikkuse vangistusega; 3) 20.01.2010.

a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 121järgi rahalise karistusega; 4) 17.02.2011.

a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 121

järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga; 5) 05.07.2011. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 424

järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.02.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 74lg 5 ja § 69 alusel 476 tunni üldkasuliku tööga.

6) 07.03.2013. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 120järgi 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Vangla 12.09.

1. a iseloomustuse kohaselt kannab K.M eist korda reaalset vangistust. Kinnipeetava kriminaalset tegevust iseloomustab läbivalt vägivalla kasutamine ühe ja sama isiku suhtes. Kuritegude soodusteguriks on läbivalt olnud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, see koostatakse pärast vanglasisest paigutamist. Kinnipeetav suhtes on viidud läbi riigikeele oskuse testimine ja tasemeks on hinnatud A
2. Hetkel on riigikeele õppe ootejärjekorras. Muid taasühiskonnastavaid sekkumisi vangistuse jooksul toimunud ei ole. Distsiplinaarrikkumisi vangistuse jooksul toime pannud ei ole. Vabanemise korral asuks elama aadressile X, mis on kinnipeetava X kuuluv kahetoaline korter. Kinnipeetav omab kehtivat pikaajalist elamisluba. Kinnipeetaval on põhiharidus, ühtegi kutset omandanud ei ole, aga omab tööalaseid oskusi tisleritöö, ehitustööde ja põllumajandustööde alal. Enda sõnul töötas kinnipeetav viimati ametlikult lihttöölisena X neli aastat enne kinnipidamist. Varasemalt töötanud ehitus-, puidutöö- ja metsas raietöö alal. Enda sõnul suutis teenitud rahaga toime tulla. Kinnipeetaval on vabaduses võimalik enda sõnul asuda tööle OÜ-sse X kuid tööandja X sõnul hetkel osaühingus ühtegi vaba töökohta ei ole. Vangla andmetel on kinnipeetavat vangistuse jooksul regulaarselt toetanud X, kes on nõus K.M ka vabanedes hädavajalikuga toetama. Sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad X, kuid X suhtleb kinnipeetav harva. Kinnipeetav on X ning X, kuid hetkel on menetluses X ning Tartu Maakohtu 21.05.
3. a otsusega on K.M-ile kohaldatud X suhtes 3 aasta pikkust lähenemiskeeldu. K.M suhtlusringkond koosneb valdavalt karistamata isikutest, kelleks enamasti töökaaslased. Enamus kuritegusid on pannud toime alkoholijoobes. Alkoholi tarvitas enne kinnipidamist suurtes kogustes. Kinnipeetava lähedaste sõnul on K.M kriminaalset käitumist mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Vestlusel kinnipeetav kahetseb oma tegusid ja väljendab soovi edaspidi täielikult alkoholist loobuda. Ei väljenda poolehoidu ja huvi kriminaalse subkultuuri väärtuste suhtes. Ei ole otseselt ühiskonna vastu häälestatud, pigem ei teadvusta täiel määral oma tegude tagajärgi. On nõus täitma 2 ennetähtaegsel vabanemisel kontrollnõudeid , samas pani kuriteo toime viimase kriminaalhoolduse all olles. Kuigi suhtlemisega pingevabas olukorras tuleb rahuldavalt toime, siis pingeolukorras kipub kaotama enesevalitsust ja ei suuda adekvaatselt suhelda. Nõrk enesevalitsusvõime pluss alkoholijoove on peamised kuritegude põhjused kinnipeetava puhul. Tartu Vangla on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 56%. Vangla ei toeta K.M vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. XXXXX Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta K.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri kirjalik arvamus on järgmine: „Mina, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi X, olles tutvunud Tartu vangla materjalidega K.M ennetähtaegseks vabastamiseks, asun seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. Esitatud andmetest nähtub, et K.M on kriminaalkorras karistatud juba seitse korda ja ta on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. K.M uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskid on hinnatud sedavõrd kõrgeks, et vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palun jätta K.M ennetähtaegselt vabastamata.“ K.M avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et K.M tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi formaalselt on alus olemas. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates on näha, et K.M on kriminaalkorras karistatud 7 korda mitmesuguste karistustega, s.h. reaalse vangistusega, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Läbivaks teemaks on alkoholi kuritarvitamine ja vägivaldne käitumine. K.M on uue kuriteo toime pannud eelneva, tingimisi karistuse katseajal. Vangla hindab uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski väga kõrgeks 56% ja ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Alkoholi probleemile K.M elus ei nähtu tema enda poolt mingit konstruktiivset lahendust. Seega vaatamata formaalsete tingimuste olemasolule tuleb tunnistada K.M ennetähtaegne vanglast vabastamine elektroonilise valvega põhjendamatuks ja ta tuleb jätta vabastamata. Kohtunik 3