järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.B
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et K.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.B ei pane 1-( ühe ) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.B elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel K.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot 16 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.B on õigus menetluskulud kogusummas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot 16 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. K.B on kohustatud maksma igakuiselt
a kella 15.55 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu- Jõgeva-Aravete maantee 33. km-l juhtis moo torsõidukit kaubik Iveco 35S13 registreerimismärgiga xxxBGX, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,24 mg/l kohta.
taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K. 1-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub K.B kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu
Kohus leidis, et K.B on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka K.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.B süüdi
III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 176,16 eurot (85,44+90,72). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.