KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2653 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas
§ 81
järgi (väärteoprotokollid 2590.15.001215 2590.15.001235) Menetlusosalised ja Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aulis Vahula Menetlusalune isik: F.S (ik XXX, viibib vahi alla Viru Vanglas), kaitsja vandeadvokaadi abi SI Reinsaar (Advokaadibürro CLARUS) Asja läbivaatamise aeg 26.02.2016, videokohtuistung RESOLUTSIOON Tunnistada F.S süüdi LS § 201 lg 2, LS §
§ 81järgi ja mõista karistuseks Kar
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades LS § 201 lg 2 järgi arest 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 68 lg 2 järgi arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg
- -02.04.2015 s.o üks päev, karistust jääb kanda 19 (üheksateist) päeva aresti. F.S-ile mõistetud arest kuulub ärakandmisele koheselt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 270.00 eurot (sh käibemaks 20%) adv. S I Reinsaare poolt menetlusaluse isiku F.S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 17.03.2016). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
- aprillil
- Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o hiljemalt
- aprillil
- Asjaolud ja menetluse käik 17.04.2015 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur VTMS § 84 alusel Viru Maakohtule materjalid väärteoasjades nr 2590,15,001215 ja 2590,15,001235 F.S kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik R T koostas 28.03.2015 väärteoprotokolli nr AB1369966 , mille kohaselt juhtis F.S 28.03.2015 kella 09.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Vahtra pst 15 suunas mootorsõidukit xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus F.S LS § 90 lg 1 p 3, § 73 lg 2 ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS § 201 lg 2, §
§ 81järgi.
Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistajate ülekuulamise protokollidega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik K K koostas 01.04.2015 väärteoprotokolli nr AB1360395 , mille kohaselt juhtis F.S 01.04.2015 kella 11.35 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Lasila-Levala tee 4. kilomeetril liikudes Levala suunas mootorsõidukit xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Seega rikkus F.S LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollide, isikusamasuse tuvastamise protokolli, juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja isiku kinnipidamise protokolliga. Viru Maakohtu 15.10.2015 määrusega liitis kohus väärteoasjad ühiseks menetluseks. Viru Maakohtus 26.02.2016 toimunud videokohtuistungil menetlusalune isik end 28.03.2015 episoodis süüdi ei tunnistanud, 01.04.2015 episoodis tunnistas end süüdi. Kohtuväline menetleja leidis istungil, et arutusel olnud mõlemas väärteoasjas on F.S poolt tegude toimepanemine tõendamist leidnud. Isikut on korduvalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, trahvid on tasumata, varasemad karistused ei ole isikut mõjutanud, ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, mistõttu taotleb kohtuväline men etleja karistuseks aresti mõistmist 25 päeva ulatuses. Kaitsja leidis, et isik on väärteoprotokolli koostamisel soovinud kaitsja osavõttu menetlusest, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaitsja hinnangul tuleks menetlus lõpetada. 28.02.2015 episoodis ei ole tõendeid menetlusaluse isiku süüdi tunnistamiseks, kuna tunnistaja ei näinud teda roolis. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis F.S mingil perioodil juhi kohal, kuid sõitmise ajal roolis olemine ei ole tõendatud. Samuti leiab kaitsja, et muid tõendeid F.S enda ütluste ümberlükkamiseks ei ole, seega ei ole tema poolt teo toimepanemine tõendatud. 01.04.2015 2 episoodis tunnistas isik end süüdi. Kaitsja leiab, et kuna ÜKT-d ei ole tema suhtes varem kohaldatud, võiks karistuseks mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul suudaks see mõjutada teda uute väärtegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu põhjendused 28.03.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis F.S 28.03.2015 kella 09.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Vahtra puiesteel Vahtra pst 15 suunas mootorsõidukit xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. F.S end kohtu istungil süüdi ei tunnistanud. Ta väitis, et tema istus auto tagaistmel ja peale auto peatumist väljus juhipoolse ukse kaudu, autot juhtis I, kes hüppas kõrvalistmele ja kõrvalistuja ukse kaudu välja. Umbes 5-10 minutit peale peatumist saabus politsei, seega ei saanud nad näha, kes kust uksest välja tuli. Kohus loeb LS § 201 lg 2 objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks tunnistajate ütlustega. Tunnistaja T G ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas peatunud sõidukist väljus juhipoolsest uksest F.S, teised kaks isikut väljusid kõrvalistuja poolsest uksest. Tunnistaja H K VTMS § 99 lg 8 alusel kohtuistungil avaldatud ütlustest (tl 10) nähtub, et tema ärkas hommikul kella 9 paiku auto tagaistmel, tema ees juhi kõrvalistmel istus I ja juhi kohal istus F.S. Seejärel alustati liikumist Lasila poole, kus politsei nad kinni pidas. Menetlusaluse isik on kohtu hinnangul andnud ütlusi, mis on ebausaldusväärsed ja vastuolus teiste tõenditega. F.S sõnul saabus politsei umbes 5-10 minutit peale seda, kui nad olid autost väljunud, seega ei saanud politsei näha, kes millisest uksest väljus. Samas ütleb F.S , et autot juhtis I, kes hüppas kõrvalistmele ja väljus autost kõrvalistuja poolsest uksest. Kui politsei tuli 5-10 minuti pärast, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi juhi kohal olnud I hüppama juhi kõrvalistmele ja väljuma kõrvalistuja poo lsest uksest. Tunnistaja T Gi ütlustest nähtub üheselt, et politsei saabus koheselt peale auto peatumist ning ta nägi, kes millisest uksest autost väljus. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad , on ennastõigustavad ja vastuolus teiste tõenditega. Kohus leiab, et menetlusalune isik, olles väärteo toimepanemise ajal LS § 90 lg 1 p-s 3 märgitud isikuks, pani toime LS § 2 01 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning kes on sõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud. Samas väärteoprotokollis süüdistatakse F.S ka LS §
§ 81järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises.
Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki andmete kontrollimisel tuvastati, et sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus ja kehtiv tehnoülevaatus. Tunnistaja T Gi ütlustest nähtub, et F.S juhitud autol oli tehnoülevaatus ja liikluskindlustus tegemata. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 sättele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millele ei ole kohustuslikku või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 4 p 1 kohaselt tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduk suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Käesoleval juhul on tegemist mootorsõidukiga, mis on registreeritud liiklusregistris ning ei nähtu andmeid selle kohta, et sõiduki näol oleks tegemist vanasõidukiga või võistlusautoga, mida liikluses ei kasutata. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mis on registreeritud liiklusregistris ja millele laieneb kohustusliku liikuskindlustuse nõue. Samuti peab vastavalt LS § 73 lg 2 sätte kohaselt liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud 3 tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Eeltoodust tulenevalt on täidetud LS §
§ 81objektiivsed süüteokoosseisud.
Samuti on kohtu hinnangul täidetud eelnimetatud kvalifikatsioonide subjektiivne süüteokooseis. F.S teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ning ta on varem mitmel korral juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Eelnevat arvestades rooli minnes pani F.S LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Kuna menetlusalune isik asus juhtima sõidukit, mis ei kuulunud temale, oleks ta pidanud veenduma, kas sõidukil on olemas kehtiv liikluskindlustus ning läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll. Seega tegutses menetlusalune isik LS §
§ 81järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid toime pannes vähemalt kaudse tahtlusega.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 01.04.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis F.S 01.04.2015 kella 11.35 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Lasila-Levala tee
- kilomeetril liikudes Levala suunas, mootorsõidukit xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 objektiivse süüteokoosseis F.S tegevuses on tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, isiku kinnipidamise protokolli ja tunnistajate ütluste ning menetlusaluse isiku enda süüd omaksvõtvate ütlusega. Tunnistaja A R ütluste kohaselt sõitis ta 01.04.2015 Levalast Lasila poole, kui vastu tuli valget värvi xxxx, registreerimismärgiga xxxx , roolis oli ametialaselt juba varem tuttav F.S ja kõrval istus S T. Tunnistaja A L ütluste kohaselt teostas ta 01.04.2015 Levala-Lasile mnt-l suunaga Levale poole liiklusjärelevalvet, kui nägi sõiduautot xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millel ei põlenud vasakpoolne kabariidi tuli. Xxxx pidurdas järsult, jäi maanteele seisma, autos toimus sagimine, oli näha, et juhi kohalt liikus keegi ära. Autoni jõudes oli juhiiste tühi, kõrval oli S T, kes ütles, et F.S sõitis. F.S oli tagumisel istmel. Kohtuistungil võttis menetlusalune isik nimetatud episoodis süü omaks ja tunnistas, et juhtis sõiduautot xxxx ja hüppas auto peatumisel tagumisele istmele, et karistusest pääseda. Samuti on kohtu hinnangul täidetud subjektiivne süüteokooseis. F.S teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ning ta on varem mitmel korral, viimati 28.03.2015, juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Eelnevat arvestades rooli minnes pani F.S LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud F.S kaitseõiguse rikkumist, väites, et F.S on väärteoprotokollides soovinud kaitsja osavõttu, kuid seda talle ei võimaldatud. VTMS § 69 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis kaitsja ees- ja perekonnanimi ning tegevuskoha aadress või teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib, et menetluses osaleb kaitsja. Samas sõltub kohtuvälises menetluses kaitsja kaasamine ainuüksi menetlusalusest isikust endast. Kohtuväline menetleja ei tohi teha menetlusalusel isikule takistusi õigusabi kasutamisel, kuid kohtuvälisel menetlejal puuduvad kohustused ja õigused kaitsja kaasamiseks. VTMS § 19 lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Täiendavalt selgitab kohus, et nimetatud sätte kohaselt peab kohtuväline menetleja 4 võimaldama menetlusalusel isikul oma sidevahendite kaudu ühendust võtta kaitsjaga. Juhul, kui menetlusalusel isikul puudub sidevahendi kasutamise võimalus, võib kohtuväline menetleja lubada kõne tegemist ametialaste sidevahendite teel. Samuti ei ole riigil kohustust tagada menetlusalusele isikule kaitsjat kohtuvälises menetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku kaitseõigust ei ole rikutud ning kaitsja väide kohtuvälise menetleja poolt isikule kaitsja võimaldamata jätmise kohta on alusetu. Karistuse mõistmine LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS §-s 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LKindlS §-s 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ühes episoodis, raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses ei ole tuvastatud. Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo toime pannud kahel korral, mis muudab isiku süü keskmisest suuremaks. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et menetlusalusel isikul on 4 kehtivat väärteokaristust, millest kolmel korral on teda karistatud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest saab järeldada, et menetlusalune isik ei ole võimeline temale määratud rahatrahve tasuma. Varasemalt väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid on täielikult tasumata. Kohtu hinnangul on põhjendatud järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks ning varasemad kergemaliigilised karistused ei ole isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud, mistõttu tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust, s.o aresti. Kehtiva kohtpraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest määrast ületavas määras, kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt kolmel korral väärteomenetluses karistatud samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest, tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 5 Menetlusalune isik ja tema kaitsja on taotlenud mõistatava aresti asendamist üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 01.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-4742 pöörati täitmisele menetlusalusele isikule Viru Maakohtu 30.05.2012 otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus, kuna menetlusalune isik muuhulgas hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et kuna isikule on varasemalt mõistetud karistus üldkasuliku tööga asendatud, kuid töö tegemisest kõrvalehoidumise tõttu pöörati karistus täitmisele, ei ole käesoleval ajal põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Samuti viibib menetlusalune isik käesoleval ajal kriminaalasjas kahtlustatavana vahi all, mistõttu ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga käesoleval ajal ka otstarbekas. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
- Jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2016 otsus F.S süüditunnistamises ja karistamises muutmata, jättes kohtuotsusest välja selles esitatud asjaolusid.
- Apellatsioon rahuldada osaliselt. Riigikohtu 20.06.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta F.S kaitsja vandeadvokaadi abi SI Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus
- juunil
- a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 6