MS § 426, § 432 , määras: Jätta L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. L.G tunnistati süüdi Taani Kuningriigi Nykøbing Falsteri kohtu 02.03.2012 otsusega ja Ida-Taani Kõrgema Kohtu 12.09.2012 otsusega. 13.02.2013 andis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium nõusoleku L.G ületoomiseks karistuse kandmiseks Eesti Vabariiki. 12.07.2013 Harju Maakohtu määrusega kvalifitseeriti L.G süüteod
lg 1, § 392 lg 1 järgi ja
Karistuse kandmise algus 17.03.2011 ja lõpp 17.03.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. L.G varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. L.G kannab karistust I astme narkokuriteo eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks. Tulenevalt toime pandud kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. L.G on süüdi mõistetud Taani Kuningriigi Nykøbing Falsteri kohtu 02.03.2012 otsusega ja 12.09.2012 Ida-Taani Kõrgema kohtu otsusega narkokuriteos ja teda karistati 12-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 12.07.2013 kohtumäärusega Taani Kuningriigi kohtuotsustega mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 21.05.2012 kohtumäärusega täitmisele pööratud Harju Maakohtu 02.02.2009 kohtulahendiga mõistetud karistus - 2 aastat 6 kuud vangistust - ning
lg 2 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust, kuna
Süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimine, majandustöödel töötamine jm) ei ole piisavad, õigustamaks L.G käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et distsiplinaarrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku (üldjoontes rahuldavast) käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste turvatundesse. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle 4 aasta ja 11 kuu, mis on märkimisväärselt pikk aeg.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes ebamõistlikult pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 17.03.2021 on L.G piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on L.G ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.t teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Lähtudes eeltoodust prokuratuur on käesoleval ajal L.G ennetähtajalisele vabastamisele vastu. L.G taotleb vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Süüdistatav selgitas, et ta on oma teost aru saanud, sügavalt kahetseb, õigel ajal ei küsinud ta abi oma lähedaste käest, vaid tegi vea ja pani kuriteo toime. Ta on nii pikalt vanglas on, et leiab, et kakristus mõjutas teda täie määraga. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et L.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. 3
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on keskeriharidus ja ta on omandanud väikeettevõtte juhtimise eriala xxx. Ajutiselt on olnud ka tööotsija töötukassas ning tema enda sõnade kohaselt omanud osalust xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 5 korda ja kehtivaid kriminaalkaristusi on 2. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda karistatud varguste eest, mille ühes episoodis oli tegu laskemoona ebasedusliku omandamisega. Kaks viimast kuritegu on seotud narkootilise ainega. Viimase kuriteo sooritas katseajal välismaal ja käesoleval hetkel kannab isik karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. L.G importis Saksamaalt Taani 39,660 kg amfetamiini kavatsusega levitada ja taasmüüa narkootilist ainet paljudele inimestele. Amfetamiin oli peidetud Saksamaal registreeritud sõiduauto Volvo S 80 kütusepaaki. Väärteokorras on isikut karistatud 9-l korral: 8-l korral liiklusalaste rikkumise eest; 1-l korral TS § 75 lg 1 järgi (ebaseaduslikud toimingud liikmesriikide vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud). Kehtivad väärteokaristused käesoleval ajal puuduvad. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod toimepandud tulu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Isikule on eelnevalt määratud karistuseks vangistus tingimisi katseaja kohaldamisega narkokuriteo eest. Käesolev vangistus on määratud samuti narkokuriteo eest. Need faktid ilmestavad kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et L.G käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud taastava õiguse xxosalenud erinevatel majandustöödel ja regulaarsetel psühholoogi vastuvõttudel. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus arvestab süüdimõistetu poolt kohtule 24.03.2016 esitatud motivatsioonikirja ning peab positiivseks asjaolu, et süüdimõistetu enda arvates on ta oma käitumisest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu, asuda tööle, luua oma pere ja tegeleda õppimisega. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kohus arvestab ka Viru Vangla psühholoogi arvamusega, mis kinnitab eelnimetatud kohtu veendumust. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid see ei ole isseeneset takistuseks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel elektroonilise järelevalve alla, kuna isikut on võimalik tuvastada kinnipidamisõiendiga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava emale, kus käesoleval ajal ei ela kedagi, kuid kuhu on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik - ema ja õde. Emaga on suhted head, õega suhtleb vähem. Tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondi on kogutud 25.02.2016 seisuga 1290 eurot. Kohus arvestab nimetatut, kuna teatud määral maandavad need faktid uue kuriteo toimepanemise riske. 4
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu L.G temale Taani Kuningriigi Nykøbing Falsteri kohtu 01.09.2014 otsusega ja Ida-Taani Kõrgema Kohtu 12.09.2012 otsusega ning Harju Maakohtu 12.07.2013 kohtumäärusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.