KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2862 (kohtueelses menetluses 16230101672) Kohtu

§ 121

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Maksim Kink Tõlk Maksim Tšurkin Süüdistatav G.J isikukood: XXX, kodakondsus määratlemata, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX; kehtiv kriminaalkaristus puudub, 3 kehtivat väärteokaristust; tõkend: puudub. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: 1. Tunnistada G.J süüdi

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 3 päeva (06.04.2016-08.04.2016), kandmata karistus vangistus 6 kuud 27 päeva. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada G.J-ile mõistetud ja ärakandmata karistus – 6 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista G.J-ile karistuseks 207 tundi üldkasulikku tööd. 4. Üldkasuliku töö ärategemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 alusel kohustada G.J’it üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja täitma

§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust: • elama alalises elukohas – XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja poolt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • mitte tarvitama alkoholi. määratud ajavahemike järel eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

1. Määrata G.J XXX Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Vabastada G.J kinnipidamiselt kohtusaalis.
3. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.J’ilt riigituludesse menetluskuludena: • kaitsjatasu summas 72 eurot ja • sundraha summas 322,50 eurot.
4. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb G.J’il tasuda menetluskulud kokku summas 394,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb esimese 11 kuu jooksul iga kuu
5. kuupäevaks tasuda 33 eurot ja
6. kuu
7. kuupäevaks 31,50 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on
8. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi. Võttes aluseks KrMS § 423 ja § 424 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava nõusolekul ei osalenud kaitsja kohtuistungil. Ühtlasi oli kokkuleppes märgitud, et süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 kohaselt lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (2016. aastal 645.- eurot). KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. G.J pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 322,50 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (72 eurot), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Kuna G.J-i rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et G.J võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Anne Rebane kohtunik 3