← Eesti

1-19-735/5

Obsah (7)§ 248§ 180§ 175§ 126§ 313§ 38§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14. märts 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-735 (18278001039) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada L.M Kar

S § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta vangistust L.M-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui L.M ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu:

§ 180

lg 3 alusel jätta L.M-i kaitsjatasu 148,80 eurot ja sundrahast 405 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista L.M-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  sundraha 405 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 405 (nelisada viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 33,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700013583 ning selgituse “L.M, otsus nr 1-19-735, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendi nr HK1 asuv asitõend, so CD -R plaat, millel on 11.06.2018.a Häirekeskusesse tehtud telefonikõne salvestis. 4.

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanut T.

K. it (ik XXX, telefon: XXX; e-post XXX) L.M-i vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.M ´it süüdistatakse selles, et tema 11.06.2018 kella 03.30 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa T. K. ’i suhtes, mis seisnes selles, et L.M peksis kannatanut korduvalt kätega ja rusikatega pea- ja õlapiirkonda ning jalgadega kannatanu kubeme-, puusa ja jalgade piirkonda. Seejärel kui kannatanu üritas korterist lahkuda, kiskus L.M kannatanut juustest. Sellise tegevusega tekitas L.M T. K. ’ile füüsilist valu ning pea ja reie piirkonna pindmised hulgivigastused. Sellisega pani L.M toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Kokkuleppe sisu 2

(4)KarS § 121 lg 2 p 2 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.M ´ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.M ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on advokaat O. Preemi poolt osutatud õigusabiteenus summas 148,80 eurot ja

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisel korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 958,80 eurot. L.M avaldas, et ta saab pensionit XXX eurot kuus, tal kulub ravimitele 80 eurot kuus, talle on määratud XXX puue. Kogu menetluskulude tasumine käib isikule üle tema majanduslike võimaluste. L.M taotleb menetluskulude vähendamist. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 405 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 405 eurot ja advokaadi tasu 148,80 eurot, s.o kokku 553,80 eurot jääb riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel, taotleb L.M kriminaalmenetluskulude 405 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et L.M tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (12 x 33,75 eurot = 405 eurot). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav L.M aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.M, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.M-i süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas L.M-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 148,80 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). 3

(4)Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. L.M on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 33,75 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades L.M-i sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus L.M-i kaitsjatasu 148,80 eurot ja sundrahast 405 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades L.M-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 405 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.