4-19-138/7

(3)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur tegi 01.02.2017 väärteoasjas nr 249017000190 otsuse, millega määras A.E-le rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Otsus jõustus 17.02.2017. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 03.01.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 10.01.2019 esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi summas 160 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas kohtuistungi 21.01.2019, kuid A.E kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi aeg tehti süüdlasele teatavaks telefoni teel ja süüdlane lubas kindlasti kohtusse tulla. Mitteilmumise põhjus oli kohtule teadmata. Kohtule oli teadmata ka A.E tegelik elukoht. Kohtuasja materjalide kohaselt võis tema alukoht olla Saare maakonnas. Tartu Maakohtu 28.01.2019 määrusega kuulutati A.E tagaotsitavaks. Kohus 1 alusel Tartu Maakohtu määras, et tabamisel tuleb A.E toimetada KrMS § 140 lg 2 Jõgeva kohtumajja, järgides sundtoomise kohta sätestatut. 31.01.2019 kohtuistungil selgitas A.E , kus ta elab ning miks ta ei ilmunud viimasele kohtuistungile. Tal on suur mure oma tervise (jalgade) pärast. Ta peab koguaeg arsti juures käima. Selgus, et A.E on mitmeid tasumata rahalisi nõudeid. Juba aastaid tasub ta pensionist kohtutäituri vahendusel erinevaid nõudeid. Tal puudub ülevaade, mida tasub ja palju on veel tasuda. Süüdlase sõnul ei ole talle rohkem kui aasta jooksul uusi rahatrahve määratud. A.E on valmis rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Ta palus kohtul anda talle enne aega jalgade ravimiseks. Ta arvab, et ta saaks tööd teha, kui vaja on, aga enne peab jalgu ravima, võib-olla läheb kuu aega, et korda saada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. A.E ei ole suutnud tasuda talle karistuseks määratud rahatrahvi ning ei ole selleks võimeline ka praegu. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on A.E mitmeid teisigi tasumata rahalisi nõudeid. Täpne ülevaade oma kohustustest süüdlasel puudub. A.E terviseseisund (probleemid jalgadega) ei võimalda tal töötada, tema sissetulekuks on pension. Kohtu arvates ei ole lähiajal väljavaateid süüdlase majandusliku olukorra paranemiseks. Kuivõrd A.E ei ole võimeline ka edaspidi talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma, tuleb see asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Süüdlane oli valmis rahatrahvi asendamisel ka üldkasulikku tööd tegema, kuid kohtu arvates ei ole see võimalik. Süüdlase kirjeldatud terviseseisund seda kindlasti ei võimalda ning olukorra paranemiseks kuluv aeg ei ole samuti teada. A.E-le määrati karistuseks rahatrahv 160 eurot, s.o 40 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 40 trahviühikule 4 päeva aresti. Kuna A.E peab käima tihedalt arsti juures ning tema jalad vajavad suurt hoolt, ei ole kogu aresti ühes osas kandmine tema tervist ohtu seadmata võimalik. Kohus määrab asenduskaristuse KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi ühe kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva ja arestipäevade kandmiseks tuleb A.E eelnevalt kooskõlastada arestimaja ametnikega karistusele kandmise aeg. Karistuse kandmiseks tuleb A.E igakordselt 2

(3)ilmuda Kuressaare arestimajja (Transvaali 58 Kuressaare linn). Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3