1-11-7943/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-7943 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.F sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx , töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 12.07.2011 ja lõpp 19.07.2013 Jätta A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2012 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. materjalid kinnipeetav A.F-i A.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.07.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 päeva alates

1. 07.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib teist korda. Kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud rahalise kasu saamist, sõltuvusprobleemi olemasolu ja grupi mõju. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samalaadset käitumist kuritegude toimepanemisel ning soodustegurina alkoholi. Kinnipeetavaga on vesteldud hariduse omandamise teemal, kuid kinnipeetav ei ole huvitatud hariduse jätkuvast omandamisest. Kinnipeetav alustas osalemist sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kuid katkestas selle. Kinnipeetav on vanglas töötanud nii majandustöödel, 1 kui väljaspool vanglat, käesoleval ajal ei tööta. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi xxx ning omandanud B ja T kategooria juhiload. Kinnipeetav paikneb avavangla osakonnas. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult ja lühiajaliselt. Kinnipeetaval puudub erialane kvalifikatsioon, tal on täitmata rahalisi kohustusi. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, õde perega ja tütar. Suhted perekonnaga on head ja toetavad. Kinnipeetav ei ole näidanud üles huvi osalemiseks xxx xxx. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud, kinnipeetav ei ole huvitatud nendega suhete katkestamisest. Kinnipeetava elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi igapäevaselt, samuti on tarvitanud narkootikume. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad tema eale ja elukogemusele, impulsiivsus väljendub kriminaalses käitumises. Kinnipeetaval puuduvad tuleviku osas kindlasihilised eesmärgid. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse neutraalselt, kuid taasühiskonnastavate tegevuste osas on meelestatud negatiivselt. Varasemalt on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime peale karistuse täitmisele pööramist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähisugulaste ringi moodustavad ema, isa, õde oma perega ja tütar, suhted on head. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud, kellega ta on valmis kaasa minema. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx. Tegemist on 2 –toalise ahjuküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus elavad kinnipeetava ema ja õde oma perega. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on kodune, õde lapsehoolduspuhkusel. Kinnipeetaval on rahalised kohustused kohtutäiturite ees. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kinnipeetaval esinesid registreerimiskohustuse rikkumised, samuti ei täitnud ta alkoholikeelu kohustust katseajal. Tingimuslik karistus pöörati täitmisele peale uue kuriteo sooritamist katseajal, mis näitab kinnipeetava ükskõikset ja hoolimatut suhtumist. Maakohtu istung Kinnipeetav A.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et tal on töökoht olemas ja ta kavatseb alustada uut elu. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 2 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat oli Viru Maakohtu 02.03.2009 otsusega karistatud vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 01.12.2009, 20.09.2010 ja 29.10.2010 määrustega pikendati katseaega. Uuesti mõisteti kinnipeetav süüdi 11.03.2011 ja 12.07.2011 otsustega. Eeltoodust nähtub, et tingimuslik karistus kinnipeetavale mingit mõju ei avalda, isegi mitte erakorraliste ettekannete menetlemise ajal. Esimene kohtumäärus kinnipeetava katseaja pikendamiseks oli käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuse rikkumise tõttu tehtud juba 9 kuud peale süüdimõistmist. Samuti ei välista katseajal viibimine uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Peale karistuse mõistmist tingimisi on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras veel kaks korda, sealhulgas kuritegude toimpanemise eest kehtival katseajal. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vähemalt 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt, järgib kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama Lepnale endisesse elukohta. Tegemist on vaid 2toalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad juba kinnipeetava ema ja õde oma 4liikmelise perega, kus on muuhulgas 2 väikest last. Tegemist on ülerahvastatud elamispinnaga, kuhu kinnipeetava elamaasumine katseajal ei ole kindlasti resotsialiseerumiseks kasulik. Kinnipeetaval on karistuse jätkuva kandmise ajal võimalik kohalikult omavalitsuselt taotleda endale eraldi elamispinda. Kinnipeetav on maakohtule esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et vabanemise korral asub ta tööle xxx- s. Tegemist on ettevõttega, mis asub xxx. Kinnipeetava eeldatav elukoht on xxx. Kinnipeetava viited sellele, et tööandja annab tööl käimiseks tema käsutusse auto, ei ole millegagi tõendatud, tööandja poolt väljastatud dokumentidest seda ei nähtu. Maakohus ei tõsiseltvõetavaks ka kinnipeetava neid väiteid, mis puudutavad elukoha otsimist/leidmist töökoha läheduses, kuna need viitavad otse juba eelnevalt teadvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumise kavatsustele kinnipeetava poolt. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetaval täitmata rahalisi kohustusi ning kuritegude toimepanemise põhjustena on täheldatud muuhulgas rahalise kasu saamist. Seega on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav hakata toime panema uusi kuritegusid. Lähedaste materiaalsele toetusele ei ole kinnipeetaval võimalik toetuda, kuna tema ema on kodune ja õde lapsehoolduspuhkusel. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka kinnipeetava poolt negatiivset mõju avaldavate isikutega lävimise taasalustamine. Kinnipeetav plaanib asuda elama endisesse elukohta, ta on kergesti mõjutatav ja valmis nendega kaasa minema. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav valmis selliseid suhteid katkestama. Uute kuritegude toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab ka kinnipeetava poolt alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Sotsisaalprogrammi Eluviisitreening 3 läbimise loeb maakohus siinkohal positiivseks ja leiab, et selles omandatud teadmisi on kinnipeetaval karistuse kandmise jätkumisel võimalik veelgi kinnistada. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav ametiisikutesse neutraalselt. Selline suhtumine ei soodusta koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja võib koostööd ka raskendada. Koostöö mittelaabumist näitavad ka varasemad erakorralised ettekanded. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav igasugustesse taasühiskonnastavatesse tegevustesse negatiivselt. Ka selline suhtumine raskendab kriminaalhoolduse teostamist ja katseaja läbimist, kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise üks eesmärkidest on ka pakkuda tuge läbi erinevate sotsiaalprogrammide ja muude resotsialiseerumist soodustavate tegevuste. Ette negatiivse seisukoha võtmine seda kindlasti ei soodusta. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on kindlaks erandiks ja karistuse kandmine lõpuni reegliks. Erandi kohaldamiseks peavad olema motiveeritud alused, käesolevas asjas maakohus selliseid põhjendusi ei tuvastanud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § 384 ja §
3. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4