← Eesti

1-16-582/5

Obsah (13)§ 318§ 189§ 248§ 249§ 175§ 179§ 2565§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Süüdistatav Süüdistus Ka

) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada J.S süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda J.S kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 päeva; KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.S-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.S ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
  2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas: 2.1 välja mõista riigi kasuks J.S-ilt kriminaalmenetluse kulu 394 (kolmsada üheksakümmend neli) € 50 senti (millest 322.50 € sundraha, 72 € õigusabi kulu); määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 32 (kolmkümmend kaks) € 88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 advokaat Raul Tosmann kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 € (s.h käibemaks) rahuldada; 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 (Apellatsiooniõigus) sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2

§ 318

lg 3 p 2 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.5 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.7

§ 248

(Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

§ 249

(Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

  1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.S toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema
  2. jaanuaril 2016 kella 21.56 paiku Viljandi linnas Pärnu mnt 13 juures juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. J.S-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARDM-0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,20 mg/l alkoholi, seega vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 oli J.S mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes
  3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.S 24.01.
  4. a kuni 26.01.
  5. a eelvangistuses viibitud aeg, 2 s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui J.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena J.S ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks
  6. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

  1. peatüki
  2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
  3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
  4. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud). Kulude koosseis 3.1. Sundraha

§ 175

(Menetluskulud) lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 645 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine) ja selle muudatustest, millede kohaselt on alates
  2. jaanuarist 2016 töötasu alammääraks 430 € kuus.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322.50 €. 3.2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

  1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.2.
  2. J.S-ile kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi on 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.
  3. Kohtulikul menetlemisel riigi õigusabi 3.3.
  4. J.S-ile kohtus esinemise eest on kaitsja esitanud taotluse (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja\või taotletav tasu) õigusabi tasus. Tasu suuruseks arvestatud koos käibemaksuga 24 €. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada. 3.3.
  5. Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 394.50 € (322.50+48+24); Menetluskulude hüvitamise otsustused

§ 189

(Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2).

§ 180

(Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi3 mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 3.4. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

3.

  1. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb J.S-ilt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 24 € (millest sundraha 322.50 €, riigi õigusabi tasu 72 €). 3.
  2. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
  3. Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine Eelvangistusaja arvestus 4.
  4. J.S on kahtlustatavana kinni peetud 24.01.2016-26.01.2016, seega on J.S viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohtuotsuse täitmisega seonduv 4.2.

§ 408

(Kohtuotsuse ja määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (

§ 408lg 6).

4.3.

§ 412

(Kohtuotsuse ja määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4.4.

§ 423

(Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.