1-15-9166/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja 9.detsember 2015.a. Tallinn koht Kriminaalasja number 1-15-9166 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi N.R-i KarS § 423 Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 20.novembrist 2015.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.R Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja N.R (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Kristjan Nõges RESOLUTSIOON Süüdistatava apellatsioon Pärnu Maakohtu 20.novembri 1 järgi kokkuleppemenetluses 2015.a. otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Pärnu Maakohus otsustas 20.novembri 2015.a. otsusega süüdi tunnistada N.R KarS § 4231 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) kuu. KarS § 68 lg 1 p 1 alusele arvata karistusaja hulka N.R kahtlustatavana kinnipidamine 7-8.10.2015, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 28-päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda N.R poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. N.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. N.R mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi selles, et tema on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta alljärgnevalt: 1) 10.04.2015 karistati 22.03.2015 toime pandud Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest Põhja prefektuuri poolt 500 euro suuruse rahatrahviga, 2) 16.04.2015 karistati 27.03.2015 toime pandud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest Põhja prefektuuri poolt 680 euro suuruse rahatrahviga; 3) 29.06.2015 karistati Harju Maakohtu poolt KarS § 423¹ järgi, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt 24.04.2015 toimepandud kuriteo eest; 4) 20.07.2015 karistati Tartu Maakohtu poolt KarS § 423¹ järgi, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt 18.07.2015 toimepandud kuriteo eest; N.R juhtis tahtlikult uuesti 07.10.2015 kella 07.00 kuni 07.31 ajal Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja mnt 24-l kilomeetril Tõnu N.R-ile kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus ta süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav märgib oma apellatsioonis, et maakohus on rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid ning teinud otsuse, mis ei vasta tema vabale tahtele. Tema nõustus kokkuleppega vaid tingimusel, et tal tuleb minna vangistust kandma 2016 aastal. Maakohus ei ole aga oma otsuses märkinud, et karistus pööratakse täitmisele alles 2016 aastal. Seega on võimalik maakohtu otsuse järgi karistuse täitmisele pööramine ka juba 2015 aastal. Süüdistatav taotleb, et ringkonnakohus täpsustaks kohtuotsust märkega, et karistus pööratakse täitmisele alles 2016 aastal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsiooni on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb 2 sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (3-1-1-69-13). Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis on esitatud taotlus, millel puudub seaduslik alus, mistõttu puudub ka alus apellatsioonimenetluse alustamiseks. 20.novembril 20015 aastal on sõlmitud kokkulepe, millele kirjutasid alla süüdistatav, prokurör ja kaitsja. Selles on lepitud kokku kuriteo kvalifikatsioonis, karistuse liigis ja määras ning kriminaalmenetluse kulude sisus ja suuruses. Maakohtu otsus vastab täielikult sõlmitud kokkuleppele. Mis aga puudutab süüdistatava poolt maakohtu istungil avaldatud soovi veeta jõulud koos perega ja sellega seoses märkida kohtuotsusesse ka karistuse täitmisele pööramise aeg ja anda võimalus asuda karistust kandma 2016 aastal, siis selle kohta märgib kohtukolleegium järgmist. Esiteks, sellist tingimust sõlmitud kokkulepe ette ei näe ja sellist tingimust ei saa ka seadusest tulenevalt kokkuleppesse märkida. Selline kohustus ei tulene ka KrMS prgst 245, kus on loetletud asjaolud, mis peavad olema kokkuleppes kajastatud. Nimelt, maakohtul puudub võimalus teha otsustus, mis sisuliselt kuulub täitemenetluse valdkonda. Isik, kes kohtueelses ja kohtumenetluses ei viibi vahi all ja kellele on mõistetud reaalne vangistus saab minna mõistetud vangistust kandma alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu otsuse tegemise ajal ei ole aga see aeg ettearvatav, sest sõltub paraku edasikaebemenetlusest ja selle pikkusest. Seetõttu ei ole ka KrMS prg 306 lg-s 1 märgitud kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste loetelus küsimust, millal konkreetselt kohtuotsus ja sellega mõistetud vangistus täitmisele pööratakse. Seadus sätestab kohtuotsuse ja vangistuse täitmisele pööramise korra ja tähataja ning edasilükkamise korra Kriminaalmenetluse seadustiku 18.peatükis e. osas, mis reguleerib juba jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramist ning sellega seoses tekkinud küsimuste lahendamist. Konkreetselt vangistuse täitmisele pööramine on reguleeritud KrMS-s prg 414, mis sätestab ka korra, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab süüdistatav karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtukolleegium pöörab tähelepanu ka asjaolule, et sellise ilmselt põhjendamatu apellatsiooni esitamisega on süüdistatav ise olukorra lahendanud endale soodsas suunas ning n.ö. rahuldanud juba apellatsioonis esitatud taotluse. Nimelt, käesolev määrus jõustub ka ilma selle edasi kaebamiseta juba peale jõulupühi ja süüdistatav saab seega veeta pühad perega. 3 Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. /allkirjastatud digitaalselt/ 4