Abiprokurör Helen Kiviloo Süüdistatav P.A – isikukood: XXX; kodakondsuseta; elukoht: xxxx; emakeel: vene keel; keskeriharidus; töökoht: xxxxOÜ. Kriminaalkorras karistatud, nimelt 03.07.2015.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui P.A ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
Katseaja lõpp 02.07.2016.a. Väärteokorras 3 (kolm) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 19.12.2015.a, vabastatud 20.12.2015.a. kinnipeetud 1 1-16-10554 Alates 20.12.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 20.12.2016.a. Kaitsjat kohtusse ei soovinud Kaitsja KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada P.A
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 03.07.2015.a Harju Maakohtu otsusega nr 115-4445 mõistetud ärakandmata karistuse – 4 kuud vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2015.a 20.12.2015, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
sätete alusel asendada mõistetud vangistus (238 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasuliku tööd - seega 238 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada P.A üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et P.A üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: - elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus P.A’l algab, kohtulahendi jõustumisest. 2 1-16-10554 P.A suhtes ei ole kehtivat tõkendit. Asitõendid CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud P.A’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 61,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha vahe 60 eurot (alates 01.01.2017.a on sundraha II astme kuriteo puhul 705 eurot) – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
31.11.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Kabel, P.A ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale P.A’le
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 03.07.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (nelja) kuu võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2015.a 20.12.2015.a, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes lõplikuks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt
lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud vangistus, 7 kuud ja 28 päeva, üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kokku 238 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 12 (kaksteist) kuud, mille jooksul P.A peab vastavalt
lg 4 järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Vastavalt
lg 1 punktidele 1-6 on P.A käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4 1-16-10554 Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (645 eurot) ning kaitsjatasu (96 eurot, millele võib lisanduda kohtumenetluse kulud) väljamõistmine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 23.02.2017.a toimunud kohtuistungil P.A kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav P.A ei soovinud kaitsjat kohtusse. Süüdistatav ja prokurör leppisid kohtuistungil täiendavalt kokku, et P.A hüvitab sundraha kokkuleppe sõlmimisel kehtinud määras, s.o summas 645 eurot ning sundrahade vahe jääb riigi kanda. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, P.A temale esitatud süüdistuses
lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD plaat salvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eelpool toodust tuleb CD plaat salvestusega jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Süüdistatav P.A peab tasuda menetluskulud sõlmitud kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel tasuma ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 61,75 eurot. Sundraha mõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot, seega sundrahaks on alates 01.01.2017.a 705 eurot. Kokkuleppest tulenevalt tuleb süüdistataval P.A’l hüvitada kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud sundraha, s.o 645 eurot. Sundrahade vahe, s.o 60 eurot, tuleb jätta riigi kanda. 5 1-16-10554 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.