KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 1-15-994 Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2017, Rakvere kohtumajas, Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu B.J, isikukood XXX, elukoht xxxx RESOLUTSIOON: Mitte pöörata täitmisele B.J-ile Tartu Maakohtu 07.08.2015 kohtuotsusega mõistetud karistust. Kohtuistungi toimumise aeg 16.03.2017, avalikul kohtuistungil Kohaldatud õigusnormid KrMS § 387, § 427, § 432, § 387 ja KarS § 69 lg 6 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tartu Maakohtu 07.08.2015 otsusega mõisteti B.J süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti eelmise karistusega liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 2 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati 637 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 16 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati B.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati B.J KarS § 75 lg 2 p 1 ja 8 alusel hüvitama kuriteoga tekitatud kahju ning osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 17.08.
- 1 14.07.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande B.J-ile määratud üldkasuliku töö tegemist tähtaja kulgemise peatamiseks, kuna Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnal lõppes 22.06.2016 üldkasuliku töö korraldamise leping Rakvere Linnavalitsusega. Viru Maakohtu 17.08.2016 määrusega peatas kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 01.07.2016 kuni ÜKT töökoha vabanemiseni ning pikendas üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 16.08.
- 08.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer Viru Maakohtule erakorralise ettekande B.J-i kohta taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et hooldusalune ei soorita ÜKT-d nõuetekohaselt ning ei osale sotsiaalprogrammis. Kohtuistungil möönis erakorralist ettekannet esindanud kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert, et karistuse täitmisele pööramise taotlusest saab loobuda, kui B.J suhtub edaspidi oma kohustustesse vastutustundlikumalt ja jätkab ÜKT-d kriminaalhoolduse poolt määratud mahus ja osaleb temale määratud sotsiaalprogrammis. Tegemist on esmakordsete rikkumistega ning B.J on hetke seisuga sooritamata 271 tundi temale määratud 637-st tunnist. B.J tunnistas kohtuistungil rikkumisi, selgitades, et temal on keeruline määratud mahus ÜKT-d sooritada, kuid möönis, et peab siiski kriminaalhoolduse nõuetele alluma. Taotles karistust täitmisele mitte pöörata, vaid võimaldada jätkata tal karistuse kandmist vabaduses üldkasulikku tööd kriminaalhooldaja määratud korras sooritades. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 69 lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud esitatud materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 69 lg 6 puhul on tegemist on sättega, mis võimaldab kohtul kasutada oma kaalutlusõigust. Kohtu hinnangul saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks mitte pöörata karistust täitmisele, vaid anda süüdimõistetule võimalus jätkata üldkasuliku töö tundide sooritamist, et tema saaks näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes käesoleval ajal efektiivsemad kui vangistus. Kuna süüdimõistetu on avaldanud, et soovib alluda kriminaalhoolduse nõuetele ja jätkata üldkasuliku töö tegemist ja kriminaalhoolduse nõuetele allumist, siis on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 2