Obsah (7)
§ 76§ 200§ 65§ 74§ 761§ 218§ 262KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11129 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu K
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Janos Aedmäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt Janos Aedmäele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, ning käibemaks 72 eurot). Välja mõista Janos Aedmäelt kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Janos Aedmäel tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Janos Aedmäe 1-13-11129 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(6)Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janos Aedmäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Pärnu Maakohtu 27.01.2014 otsusega tunnistati Janos Aedmäe
§ 200
lg 2 p 7,8, 9 järgi süüdi ja
§ 65
lg 1, § 64 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
§ 74
, § 75 alusel jäeti mõistetud karistus tigimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Janos Aedmäe 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu Maakohtu 03.03.2015 määrusega pöörati Janos Aedmäele mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus katseaja tingimusi. Karistuse kandmise algus 23.04.2015 ja lõpp 23.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.12.
- Kinnipidamisasutusest Janos Aedmäe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on vanglas olles osalenud tööhõives majandustöödel koristajana, lõpetanud põhikooli, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osalenud joogas ja AN nõustamisel, läbinud toiduvalmistamise kursused, osalenud kunstiteraapias ja alustanud õpinguid
- klassis. Vabanemise korral on Janos Aedmäel võimalik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on 2-korruselise eramuga, kus elavad kinnipeetava isa, tema elukaaslane ja süüdimõistetu vend. Eramu on heas korras, Janos Aedmäel on kasutada tuba, mida jagab noorema vennaga. Isik on vanglas näidanud tahet õppida ja koolis käimisega ei ole probleeme esinenud. Vanglas on lõpetanud põhikooli ning alustanud õpinguid 10 klassis, vabanedes soovib jätkata haridusteed. Enne vangistust töötas xxx xxx töölepingu alusel. Töösuhte lõpetas karistuse täitmisele pööramisel. Isik on veel töötanud suvevaheajal karjakuna ja teinud Soomes ehitusel lammutus- ja koristustöid. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Täitmata nõuded seisuga 02.11.2016 on summas 8180,44 eurot. Toimetulekuoskustes on vajakajäämisi, varem kulutas suure osa rahast alkoholile. Vanglas on töötanud majandustöödel ja on motiveeritud töötama vabanemisel. Pere on majanduslikult toimetulev ja valmis tagama Janos Aedmäe esmavajaduste rahuldamise. Kinnipeetavat ja tema nooremat venda kasvatas isa. Bioloogiline ema elab ja töötab xxx, kontaktid pojaga on harvad, emal on uus perekond. Isa ja õega toimuvad telefonivestlused, võrreldes varasemaga on omavahelised suhted paranenud. Janos Aedmäe käitumismustrit mõjutas suhtlemine endast vanemate kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle poolt oli mõjutatav. ,. Vägivaldse kuriteo pani toime alkoholijoobes, alkoholi tarvitab varasest noorusest alates. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Isikul ei ole kujunenud välja kriminaalseid hoiakuid, kuid suhtlemine kriminaalkorras karistatutega näitab soosivat suhtumist kriminaalsusesse. Seadustest on ta üle astunud peamiselt tagajärgedele mõtlematust käitumisest ning sõltuvusprobleemidest. Katseajal rikkus neljal korral talle määratud kohustusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 40%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab Janos Aedmäe vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja märgib kirjalikus arvamuses, et Janos Aedmäed ja tema nooremat venda kasvatas isa. Vangistuse kandmise ajal ei ole kinnipeetava suhted lähedastega katkenud, toimuvad telefonivestlused, isa on poega karistuse kandmise ajal ka rahaliselt toetanud ja isa sõnul on suhted pojaga viimasel ajal paranenud. Telefonivestlused on toimunud ka õega. Viimase sõnul olid venna käitumisprobleemid tingitud alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetava bioloogiline ema elab ja töötab Soomes, kontaktid pojaga on harvad, emal on uus perekond. Janos Aedmäe hälbiv käitumine algas puberteedieas, põhikooli lõpetas kinnipeetav vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal ja jätkas õpinguid 10.klassis. Janos Aedmäe suhtlusringkonda kuulusid isikud kellega koos tarvitati alkoholi, mitmed neist olid ka kriminaalkorras karistatud. Janos Aedmäe töötas Saaremaa Lihatööstuses, kus töösuhe lõppes karistuse täitmisele pööramisel. Isik on töötanud lühiajaliselt 2
(6)karjakuna ja teinud Soomes lammutus- ja koristustöid. Suhetes töökaaslastega probleeme ei ole esinenud, Janos Aedmäe oli motiveeritud töötama. Vabanemisel on süüdimõistetul võimalik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on 2-korruselise eramuga, kus elavad kinnipeetava isa, tema elukaaslane ja kinnipeetava vend. Eramu on heas korras, Janos Aedmäel on kasutada tuba, mida jagab noorema vennaga. Pere on majanduslikult toimetulev ja valmis tagama Janos Aedmäe esmavajaduste rahuldamise. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik registreeruda Eesti Töötukassas töötuna, esitada taotlus töötu abiraha saamiseks ja kasutada töötukassa poolt võimaldatavaid teenuseid. Võib oletada, et Janos Aedmäe käitumismustreid mõjutasid tema suhtlusringkond ja alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitanult ei kontrollinud ta oma käitumist, isik on korduvalt karistatud AS § 71 rikkumise eest. Kuriteo toimepanemise ajal oli Janos Aedmäe samuti alkoholijoobes. Kriminaalhooldusele määratuna täitis süüdimõistetu käitumiskontrolli nõudeid, kuid rikkus neljal korral talle määratud kohustusi. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 02.11.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuröril nimetatud ennetähtaegsele vabastamisele vastuväiteid ei esine. Kinnipeetav J. Aedmäe vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele, AN nõustamisel, kunstiteraapias ning toiduvalmistuse kursusel osalemine, majandustöödel koristajana töötamine, Eluviisitreeningu järeltegevuse läbimine, põhikooli lõpetamine jm - viitavad sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on J. Aedmäel kindel elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. J. Aedmäe viibib vangistuses esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata laitmatuks. Süüdlase iseloomustamiseks esitatud materjale kogumis hinnates võib väita, et seni kantud karistusajaga on karistus J. Aedmäe suhtes oma eesmärgi täitnud. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Katseajal saaks J. Aedmäe kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 23.08.2018. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb prokurör kohtule ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks äkandmata karistuse osa – kuni 23.08.2018. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Janos Aedmäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Süüdimõistetu Janos Aedmäe selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Ta soovib loobuda akoholi tarvitamisest. Tema pere toetab teda. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et kõik alused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isikul on toetav pere. Isik on motiveeritud loobuda alkoholi tarvitamisesrt. Kõik see maandan uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Janos Aedmäe tuleb jätta tingimisi enne 3
(6)tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 761
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
§ 761
lg 4 kohaselt, kui kohus on käesoleva seadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdlase kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Kuna käesoleval juhumil on tegemist isikuga, kes on karistatud esimese astme tajhtliku kuriteo toime panemise eest ( rööbimine kvalifitseeritavate tunnustega), ei kohaldu isikule automaatse vabastamise reeglistik, vaid kohtul on kaalutlusõigus, lähtudes
§ 76
-1 lg 1 p 2 ja 76 lg 2 sätetesrt nende koostoimes.
§ 76
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus, mille omandas kinnipidamisasutuses. Enne vangistust töötas xxx töölepingu alusel. Töösuhte lõpetas karistuse täitmisele pööramisel. Isik on veel töötanud suvevaheajal karjakuna ja teinud Soomes ehitusel lammutus- ja koristustöid. Vanglas olles on osalenud majandustöödel. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab röövi eest, sissetungimisega, grupis, ähvardades relvataolise esemega. Varem on teda karistatud asja omavolilise kasutamise eest vägivalda kasutades. Kehtivaid väärteokaristusi on 20:
§ 218lg 1 alusel 4.
korral (vatavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), AS § 71 alusel
- korral (alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt), NPALS § 151 alusel
- korral (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses),
§ 262alusel 2. korral (avaliku korra rikkumine), ÜTS § 547 lg 1 alusel 1. korral (piletita sõit ühistranspordis) ja Tub
S § 47 alusel
- korral (tubakatoote tarvitamine alaealise poolt). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on süüdimõistetut karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on osalenud vanglas tööhõives ning lõpetanud põhikooli, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osalenud joogas ja AN nõustamisel, läbinud toiduvalmistamise kursused, osalenud kunstiteraapias ja alustanud õpinguid
- klassis. 4
(6)Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab Isikutunnistust, mis kehtib kuni 14.05.2018. Vabanemise korral on Janos Aedmäel võimalik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on 2korruselise eramuga, kus elavad kinnipeetava isa, tema elukaaslane ja süüdimõistetu xxx vend. Eramu on heas korras, Janos Aedmäel on kasutada tuba, mida jagab noorema vennaga. Isa on valmis süüdimõistetut vabanemise korral majanduslikult toetama. Nimetatut tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Janos Aedmäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt iseloomustab Janos Aedmäe kuritegusid vägivalla kasutamine ja materiaalse kasu saamine, soodustegusriks on alkoholi tarvitamine, mõjutatavus ja tegutsemine grupis. Uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on seegi, et süüdimõistetul on täitmata nõuded seisuga 02.11.2016 summas 8180,44 eurot. Ilmekas on asjaolu, et kriminaalhoolduse kestel oli isik rikkunud just alkoholi ja muu keelatud aine tarvitamise keelduneljal korral. Isikut ei aidanud ja alkoholivastave ravi, millele ta andis oma nõusoleku. Kriminaalhooldus oli lõpetatud ja karistus täitmisele pööratud just selle probleemi tõttu. Kohus ei leia, et nimetatud risk, uute kuritegude toimepanemine seoses aine ( alkoholi või narkootikumide) tarvitamisega, oleks praeguseks ajaks oluliselt vähendatud. Kohus jääb seisukohale, et isiku puhul on varavastaste kuritegude vägivalla komponendiga toimepanemise risk on endiselt aktuaalne. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Janos Aedmäel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Janos Aedmäe varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.08.2018, ärakandmiseni on veidi rohkem kui 1 aasta ja 8 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda 5
(6)seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (elukoha olemasolu, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Janos Aedmäe temale Pärnu Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 03.03.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)