lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatava andmed: Nimi: M.K Elu- või asukoht ja aadress: XXXX, mob nr XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Venemaa kodanik Haridus: kõrgharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: XXXX AS Tõkendid: tõkendit ei kohaldatud Karistatus: kehtivad väärteokaristused puuduvad. kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja: vandeadvokaat Juho-Enn Aule Kuriteo kvalifikatsioon:
lg 1 Prokurör Eve Soostar Kaitsja Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lugeda vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1, 3 kohaselt ei pöörata karistust täitmisele, kui M.K ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 7 ette nähtud lisakohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • ei viibi kannatanu elukoha XXXX , Tallinnas läheduses lähemal kui 200 meetrit; ei suhtle kannatanu XXXXvahetult, telefoni teel, sotsiaalvõrgustike kaudu ega elektronposti kaudu; Määrata M.K Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldus-osakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Asitõendid : kott, katkine foto, tikutoos kolme tikuga, põlenud tikk asuvad politsei asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista M.K´ilt välja menetluskulud: sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 192 eurot, s.o. menetluskulud kokku 837 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.K võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu vältel iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 69,75 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 2.Kohtu põhjendused Kohus leiab, et M.K süüs
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud.
lg 1 puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu ja tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Objektiivse koosseisus moodustab spetsiifiline tegu - ähvardamine, mis on veenev. Käesolevas kriminaalasjas on konkreetseks teoks tapmisega ähvardamine. Kannatanu XXXX Palm on avaldanud, et M.K on alates 20.10.2015 korduvalt ähvardanud teda ja tema poega tapmisega. Tema võttis neid ähvardusi tõsiselt, kuna M.K läks ähvardustelt üle konkreetsetele tegudele, lõi rusikatega vastu temale kuuluvat autot ajal, mis tema ja tema poeg viibisid sõidukis, ähvardas kannatanu vägistada ja tappa. M.K on kahjustanud tema sõidukit (võtnud autol küljest numbrimärgi, lõhkunud antenni), samuti on ähvardanud maja maha põletada. M.K asetas tema maja väravale paki, milles olid valged sussid (kannatanu tõlgendas seda kui teadet , et teda kavatsetakse tappa ja nendes sussides maha matta, seda avaldas talle M.K ka ise telefoni teel). Kannatanu on avaldanud, et arvestades M.K ebaadekvaatset ja agressiivset käitumist, kardab ta tõsiselt oma elu ja tervise pärast. Kannatanu ütlustest nähtub, et M.K on tema sõbranna abikaasa, kes on aastaid avaldanud temale armastust, teinud temale kingitusi ja jätkanud sellist tegevust vaatamata sellele, et kannatanu on avaldanud, et ei soovi temaga mingeid lähedasi suhteid. Taolise käitumise lõpetas M.K 2013.aastal, kuid kui nad juhuslikult 2015.aastal kohtusid, siis jätkas M.K armastuse avaldamist , kõndis tal järel, kirjutas kirju, helistas, hakkas sotsiaalvõrgustikus teda laimama, ähvardas tappa nii teda kui tema XXXX poega. Tema kardab, et M.K võib teha midagi temale või ta pereliikmetele. M.K on saatnud temale kannatanu noorpõlvefoto, millisel on nägu ära põletatud. Foto oli pandud roosasse kotikesse koos tikkudega. Pärast valgete suvekingade aiale riputamist helistas M.K temale ja ütles, et valged sussid on tema jaoks valmis pandud, „rituaali kalmistul viisin läbi, nõela kaevasin värava juurde maasse ja nüüd võin su tappa, sind oodatakse seal“, ütles telefonitsi M.K. Kriminaalasja materjalidele on lisatud mitmed M.K poolt XXXX kirjutatud kirjad, mis kannatu ütlusi kinnitavad. XXXX on uurijale andnud välja kolm metallist sõrmust ja kõrvarõngad, millised kinkis temale M.K ja mida on asitõendite vaatlusprotokollis ka vaadeldud. Samuti on asitõendina vaadeldud valgeid suvekingi, mis rippusid kannatanu väraval. Tunnistaja XXXX(kannatanu õde) on andnud ütlusi selle kohta, et oma vanemate ja õe kaudu teab ta sellest, et M.K on ähvardanud õde tapmisega. Kusagil oktoobris või novembris võttis M.K ühendust suhtlusportaalis ka temaga ja avaldas, et ta needis ära nende pere, on teinud voodoo nuku ja see tähendab surma jms. M.K käitumine tema õe suhtes on muutunud järjest agressiivsemaks, tema arvates on M.K käitumine õe suhtes ohtlik. Tunnistaja XXXX(kannatanu elukaaslane) on andnud ütlusi selle kohta, et alates 2015.aastast on muutunud M.K väga pealetükkivaks, laimab sotsiaalvõrgustikes kannatanut, passib alatihti maja juures ja paneb värvale kingitusi. Kannatanu ei julge enam üksi tänaval liikuda. 21.10.2015 helistas M.K lauatelefonile ja ütles temale, et kui tema XXXX ei saa, siis ta tapab XXXX ära. Järgmisel päeval jooksis M.K nende autole järele ja kordas oma ähvardusi tappa. Sama sisuga telefonikõne tuli M.K-lt ka novembri alguses 2015.a. Ta on näinud ka väravale jäetud põletatud fotot, kingi ja muud taolist. M.K käitumine on muutunud järjest agressiivsemaks ja tema kardab kannatanu pärast. Tunnistaja XXXX(kannatanu isa) on andnud ütlusi selle kohta, et M.K on juba aastaid tema tütart terroriseerinud, kuid alates 2015.aasta oktoobrist on see muutunud hullemaks. M.K valvab nende maja juures, helistab pidevalt kodusele lauatelefonile, on käinud tema tütre juures tööl skandaalitsemas ja lõhkunud nende autot. Oktoobris 2015 helistas M.K taas, tema vastas kõnele. Siis M.K ähvardas, et tapab XXXX ära ja väitis, et on kogu pere ära neednud. Tema kardab oma tütre pärast, sest M.K käiutmine on muutnud agressiivsemaks XXXX suhtes. Tunnistaja XXXX(kannatanu töökaaslane) on andnud ütlusi selle kohta, et mingi meesisik käis XXXX töökohal skandaalistemas. 04.12.2015 nägi ta enda töökoha juures tänaval XXXX , kelle juurde jooksis meesisik, keda ta oli juba varem töökohal näinud siis, kui ka politsei kohal käis. Ta nägi, et XXXX on kohutav hirm (see väljendus tema näoilmes). Meesisik jooksis XXXX juurde, vaatas XXXX otsa ja ütles vene keeles, et tapab XXXX ära. Tema pani meesterahvale käe ette , astus nende vahele ja XXXX sisenes majja. Tema läks järgi. Mees jäi välja. Majas sees nägi ta, et XXXX värises hirmust ja ta mõistis, et XXXX võtab neid ähvardusi väga tõsiselt. Ähvardus oli veenev ja viis mõttele, et meesisik võibki XXXX tõesti ära tappa. Väljavõtetest politsei infosüsteemist nähtub, et kannatanu on korduvalt pöördunud politseisse seoses M.K käitumisega, samuti on teised isikud teinud väljakutseid politseisse seoses M.K agressiivse käitumisega. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine ja ülaltoodud tõendeid arvestades, et ole vähimatki kahtlust, et M.K tegevusest sai kannatanu ühemõtteliselt kahju tekitamist järeldada, tundis tõsist hirmu enda ja oma poja elu ja tervise pärast. M.K jättis kannatanule mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ei ole ka mingit alusta arvata, et kannatanul puudus alus karta ähvarduse täideviimist, sest M.K mitte ainult ei ähvardanud suusõnaliselt tapmisega vaid tegi ka tegusid, mis ei jätnud ruumi kahtlustele, et asi saab minna ainult hullemaks. Selliselt paistaks olukord ka objektiivsele kõrvalseisjale. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab, st süüdlane kindlasti teaks või peaks võimalikus, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. M.K oli kannatanut ahistanud aastaid ja juhuslik kohtumine 2015.aastal tingis selle, et M.K hakkas taas kannatanut jälitama, armastust avaldama , kingitusi tegema, kui tema püüdlused vilja ei kandnud, siis hakkas kannatanut ähvardama ja tema sooviks oligi, et kannatu võtaks neid ähvardusi tõsiselt ja hakkaks oma elu pärast kartma. M.K nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi. Kohtueelses menetluses ta end süüdi ei tunnistanud ja on andnud ütlusi selle kohta, et tema ei ole XXXX tapmisega ähvardanud, pole viinud XXXX põletatud fotot, valged kingad viis väravale kannatanule kingiks, et ta neid kannaks. Kirju saatis ta XXXX 2015.aastal lihtalt lollusest, XXXX autot rünnanud ei ole. Lubab, et enam ei kontakteeru XXXX .
M.K´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus, et M.K süü on suhteliselt suur, tegu ei olnud ühekordse tapmisega ähvardamisega. M.K tegutses pikema aja kestel, väga intensiivselt ja selliselt, et häiris mitte ainult kannatanu rahu vaid ka mitmete teiste isikute rahu. Tema tapmisähvardusi saatsid mitmed hirmutavad teod, mis muutsid ähvarduse eriti tõsiseltvõetavaks ja hirmutasid kannatanut nii tööl kui kodus. Tulenevalt M.K süü suurusest ei pea kohus võimalikuks karistada M.K rahalise karistusega, kuna see ei avaldaks talle mõju ja ei täidaks karistuse eesmärke. Kuna M.K puhul ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mingit kahetsust ta toimepandu pärast avaldanud ei ole siis leiab kohus, et karistus võib jääda sanktsiooni keskmisesse piiri nagu taotles prokurör. M.K on varem kriminaalkorras karistamata, mistõttu on võimalik ta vangistusest tingimuslikult vabastada. Kuna M.K ei soovi kontrollida oma emotsioone ega käitumist, temal on probleeme distsiplineeritusega (ei ilmunud ka kohtuistungile vabatahtlikult, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud ja tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist), siis on ilmne, et ta tuleb allutada käitumiskontrollile oma elukohas. Samuti on põhjendatud prokuröri taotlus keelata M.K viibida kannatanu elukoha läheduses ja temaga suhelda, et kaitsta kannatanut M.K hirmutava käitumise eest, mis seab ohtu kannatanu vaimse tervise. Süüdistatavalt tuleb tasuda menetluskuludena kaitsjatasu, sundraha ja sundtoomise kulud. Kuna kohtukulud on suhteliselt suured, peab kohus võimalikuks need aastale ajatada. Asitõendid tuleb hävitada kui väärtusetud esemed. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.