← Eesti

1-16-10172/4

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

1-16-10172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2016. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurö

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav N.J isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 2-l korral Kaitsja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada N.J

§ 424vangistust.

järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 17.-18.10.2016.

a, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista N.J-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui N.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollkohustust ning

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1

(3)• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata N.J-ile katseajal toimuvaks ajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda liiklusalases sotsiaalprogrammis. käitumiskontrolli

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 02.12.2016. a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta N.J-ilt juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. ära mootorsõiduki LS § 127 järgi on N.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista N.J-ilt sundraha 150 (ükssada viiskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.J-ilt 72 (seitsekümmend kaks) eurot menetluskulude katteks. muude Menetluskulud summas 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber

  1. Selgituseks märkida: „N.J, 1-16-10172, menetluskulu 02.12.
  2. a Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Tartu Maakohtu, KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N.J-i menetluskuludest sundraha osa üheksakümmend viis) eurot riigi kanda. 495 (nelisada Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale, advokaat Eve Lainele, kes ei võtnud osa asja arutamisest kohtus. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 2

(3)Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. N.J-i süüdistatakse selles, et tema 17.10.2016. a kella 02:25 paiku juhtis Tartu linnas Kalda teel Sõpruse ringi suunas ja sealt edasi Anne tänava suunas kuni peatumiseni Anne tn 77 juures muruplatsil mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,43 mg/l kohta. N.J rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani N.J toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu.

§ 424

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.10.2016.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.J ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata, et N.J on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema liiklusalases sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta N.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 72 eurot. Süüdistatav on töötu ja elab ema korteris, mille eest tasus 50 eurot kuus. Süüdistataval sääste ei ole. Süüdistataval on plaan tööd leida. Süüdistataval on selg haige, mille tõttu peab ta igapäevaselt võtma valuvaigisteid. Eeltoodud põhjusel ja arvestades kokkuleppes kokku lepitut, jääb riigi kanda sundraha osa 495 eurot. Süüdimõistetu kanda jäävad ülejäänud menetluskulud, mis koosnevad määratud kaitsjale makstud tasust 72 eurot ja sundraha osast 150 eurot, s.o kokku 222 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud ära tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus võtab kokkuleppe kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kohus teeb lahendi KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.