4-20-1031/55

(6)4-20-1031 Otsuse kohaselt lõhkus U.D

1. juunil 2019 ajavahemikul kell 2.12 kuni 2.49 Raplas, Savi tn 2 asuva Rapla arestimaja kambri nr 3 aknaklaasi, kambri ukseklaasi, kambri narivoodi keti ja kinnituse, millega põhjustas Riigi Kinnisvara AS-le kahju 678,27 eurot. Sellega rikkus U.D KarS § 203 lg 1 sätteid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. U.D tunnistas end temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises süüdi. Isik selgitas, et ta pani teo toime tekkinud ärevuse ja õhupuuduse tõttu. Teo toimepanemine on maakohtu hinnangul tõendatud ka tunnistaja YY ütlustega, fototabeliga ja väärteotoimikule lisatud videosalvestisega. Toimikusse lisatud
2. ja
3. juuni
4. a kiirabikaartidelt nähtub, et menetlusalusele isikule tagati arestimajas vajalik meditsiiniline abi. U.D kaebustest meditsiinitöötajatele ei nähtu asjaolu, mis seaks kahtluse alla isiku süüvõime temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal. Kohus leidis, et U.D pani teo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust või isiku süüd välistavaid asjaolusid. Kohus hindas menetlusaluse isiku süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises keskmiseks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus pidas põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist arestiga. U.D on karistusregistri väljavõtte kohaselt viis kehtivat väärteokaristust. Menetlusalust isikut on neljal korral väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga ja ühel korral 5-päevase arestiga. Kohus leidis, et kuna kõik määratud rahatrahvid on tasumata ja U.D on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole karistuse eesmärke rahatrahviga enam võimalik saavutada. Kohus ei pidanud võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga, sest kohtul puudus menetlusaluse isiku varasema käitumise pinnalt veendumus, et ta täidaks üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale. Nimelt pööras Harju Maakohus
5. juuli
6. a määrusega U.D-le Pärnu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. See näitab, et isik ei suuda täita temale kohtu poolt pandud kohustusi. Veel leidis kohus, et ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi. U.D-le ei ole näidustatud ravi, mida tuleb teostada meditsiiniasutuses kindlaks määratud aegadel. Asjaolu, et arestimaja tingimustes ja karistuse kandmisega kaasnevast stressist tingituna võib krooniline haigus ägeneda, ei ole karistuse ajatamise aluseks. U.D-le tagatakse vajalike ravimite ja hügieenivahendite kättesaadavus aresti kandmise ajal. Maakohus pidas U.D süü suurusele vastavaks ja karistuse eesmärke täitvaks 15päevast aresti.
9. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku U.D kaitsja Eve Jundas, kes palub tühistada maakohtu otsus U.D-le mõistetud karistuse osas ja asendada arest üldkasuliku tööga. Alternatiivselt palub kaitsja võimaldada menetlusalusel isikul 2

(6)4-20-1031 aresti kandmist ositi, määrates korraga kantavaks karistuseks vastavalt 7 ja 8 päeva aresti. Kaitsja palub arutada apellatsiooni kirjalikus menetluses. U.D põeb …. Tervislikust seisundist tingituna on menetlusalusel isikul esinenud mitmekordseid tagasilangusi. Ta on käitunud mõtlematult, pannud toime kuritegusid ega ole oma tervisest hoolinud. Seoses tema vahistamisega on jäänud pooleli hädavajalik ravi Tallinna Mustamäe Haiglas. U.D kasutab pidevalt ravimeid seoses XXX, XXX. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil usutavalt, et

1. juunil 2019 Rapla arestimajas viibides tekkis tal järjekordselt tugev ärevusseisund, millega kaasnes õhupuudus. Ta pöördus korduvalt valvur YY poole, et saada Q tablette, millised võtnuks maha ärevushäire. Kuna ta tablette ei saanud ja ärevushäire ei taandunud, kutsuti kohale kiirabi. Kiirabi ei andnud menetlusalusele isikule Q kui psühhotroopset ainet, mistõttu tugevnes ärevusseisund veelgi. Kogu keha sügeles ja uni ei tulnud. Sellele järgnes väärteo toimepanemine. Väärteotoimikule lisatud videosalvestisest nähtuvalt oli U.D tõesti ärevusseisundis ja tundis õhupuudust. Tegutsemise vahepeal ta puhkas ja jõi vett. Lõhkunud akna, seisis menetlusalune isik akna juures ja ahmis värsket õhku. Oli näha, et kogu tegevus oli tingitud tervislikust seisundist. Kiirabikaartitest nähtub, et kiirabi käis U.D juures kahel korral. Menetlusalune isik kaebas unetust ja rahutust ning kurtis XXX üle, mille arstid fikseerisid. Rapla arestimajas puuduvad U.D võimalused saada vajalikke ravimeid ning ravisalvi XXX vältimiseks. Eriolukorrast tingituna on üldised tingimused Rapla arestimajas halvenenud. Maakohus ei pidanud karistuse kandmist ositi võimalikuks seetõttu, et U.D ei ole näidustatud ravi, mida tuleks kanda meditsiiniasutuses kindlaksmääratud aegadel. KarS § 66 kohaldamisel ei ole vältimatult seatud tingimuseks ravi meditsiiniasutustes. U.D diagnoositud XXX on ägenenud sellisel määral, et haigust tuleb võimaldada vahepeal ravida vabaduses. U.D lubas edaspidi käituda seadusekuulekalt. Ta pani väärteo toime üheksa kuud tagasi. Pärast seda on ta kandnud karistust vangistuse näol ja tal on olnud piisavalt aega järelemõtlemiseks. Menetlusalune isik on YY ees vabandanud. Vabanemisel ja karistuse ositi kandmisel hakkaks U.D ravivõimaluse kõrval vabatahtlikult motorolleriga abistama eakamaid inimesi, kellel on toiduainete ja arstimite hankimisega tõsiseid raskusi. Isik palub võimalust kanda karistust ositi, korraga vastavalt 7 ja 8 päeva.
2. Kohtuväline menetleja esitas ringkonnakohtule
3. aprillil 2020 vastuse, milles nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni motiividega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
5. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku kaitsja vaidlustab maakohtu otsust vaid U.D-le mõistetud karistuse osas ja taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga või aresti kandmise ajatamist. 3

(6)4-20-1031

1. Kaitsja on apellatsioonis selgitanud, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritava süüteo toime tervislikust seisundit tingituna ehk arestimajas tekkinud ärevisseisundi, ärevushäire ja õhupuuduse tõttu. Maakohus on seda küsimust otsuses käsitlenud U.D süüvõime tuvastamise kontekstis ning asunud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et
2. ja
3. juuni
4. a kiirabikaartidest nähtuvalt (tl 53-54) tagati U.D-le arestimajas vajalik meditsiiniline abi ning menetlusaluse isiku kaebustest meditsiinitöötajatele ei nähtu asjaolu, mis seaks kahtluse alla isiku süüvõime temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal. Kuigi sama asjaolu võib teo toimepanemise motiivi selgitavana omada aga tähtsust ka süü suuruse hindamisel, ei ole kaitsja apellatsioonis U.D süü suurust ega talle sanktsiooni keskmises määras mõistetud 15-päevast aresti suurust vaidlustanud. Samas ei saa jätta siinkohal märkimata, et maa- ega ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid, millele tuginedes oleks ringkonnakohtul põhjust hinnata U.D süüd keskmisest väiksemaks. Ainuüksi asjaolu, et ülalmainitud kiirabikaartidest nähtuvalt tundis menetlusalune isik end arestikambris halvasti, oli närviline ja tal on diagnoositud XXX, selleks alust ei anna.
5. Lisaks süüle ja karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus vastavalt KarS § 56 lg-le 1 arvestama ka preventiivseid eesmärke. Maakohus ongi leidnud, et aresti kohaldamine on vajalik ka eripreventiivsetel kaalutlustel ehk mõjutamaks U.D edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Vajadust kohaldada selleks just aresti nägi maakohus asjaolus, et menetlusalusel isikul oli enne kõnealuse väärteo toimepanemist viis kehtivat väärteokaristust. Nendest nelja väärteo toimepanemise eest on U.D karistatud rahatrahvidega, mis on aga kõik tasumata ning ühe väärteo toimepanemise eest on teda karistatud viiepäevase arestiga. Kui isik rahatrahve ei tasu ning jätkab väärtegude toimepanemist, on põhjendatud järeldus, et rahatrahv ei ole efektiivne mõjutamaks isikut uute väärtegude toimepanemisest hoiduma ning kohaldada tuleb raskemat karistusliiki. Eeltoodut arvestades on U.D karistamine arestiga KarS § 56 lg 1 kohaselt põhjendatud.
6. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea ringkonnakohus arutataval juhul põhjendatuks. Kohtukolleegiumil puudub sarnaselt maakohtuga U.D varasema käitumise pinnalt veendumus, et vanglakaristuse kandmine oleks menetlusaluse isiku hoiakuid muutnud ja ta suudaks täita üldkasuliku töö tunnid ajakava kohaselt. Seda põhjusel, et karistusregistri väljavõttest (tl 15-18) nähtuvalt vabastati U.D Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega Pärnu Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kuuekuulise katseajaga, kohustades teda katseajal järgima kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kuigi kohus andis U.D-le võimaluse pääseda vangistuse kandmisest, jättis ta selle kasutamata, rikkudes katseajal talle kohtumäärusega pandud kohustusi, mistõttu Harju Maakohus pööras
11. juuli
12. a määrusega U.D-le Pärnu Maakohtu
13. juuni
14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Sellise käitumisega näitas süüdlane ringkonnakohtu hinnangul üles ükskõikset ja hoolimatut suhtumist temale kohtumäärusega pandud kohustuste täitmisesse. Lisaks eelnimetatud rikkumistele karistati U.D katseajal kolmel korral ka väärteokorras – kahel korral KarS § 262 lg 1 järgi aresti ja rahatrahviga, mis on tasumata ning ühel korral KarS § 278 lg 1 4

(6)4-20-1031 järgi rahatrahviga, mis on samuti tasumata. Kui isik ei suuda katseajal järgida talle pandud kohustusi ega käituda õiguskuulekalt, puudub ringkonnakohtul süüdlase varasema käitumise pinnalt veendumus, et ta suudaks täita üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt vastavalt ajakavale. Sellise veendumuse puudumisel ei pea ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks asendada tasumata rahatrahvi üldkasuliku tööga. Samuti ei suudaks üldkasulik töö ringkonnakohtu hinnangul mõjutada U.D edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Nagu eelnevalt märgitud, on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest varasemalt korduvalt karistatud nii rahatrahviga, mis on tasumata kui ka ühel korral arestiga. Kuivõrd varasemad karistused ei ole avaldanud isikule preventiivset mõju, trahvid on tasumata ja isik on jätkanud süütegude toimepanemist, näitab see, et tal on tekkinud karistamatuse tunne. Sellise isiku käitumise valguses on põhjendatud ja vajalik süütegude toimepanemise jätkamise edaspidiseks ärahoidmiseks kohaldada aresti, mis võib suunata U.D edaspidi õiguskuulekale teele. Kui kohus määrab menetlusalusele isikule taas karistuse, mis pole seotud vabaduse võtmisega, võib karistuse mõju jääda seegi kord kaasnemata. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks asendada aresti üldkasuliku tööga, sest isik peab oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saama, kuid vabaduskaotuslikku karistust kohaldamata U.D käitumises muutust ilmselt ei toimu. Kohtukolleegium möönab, et menetlusalusel isikul esineb probleeme tervisega, kuid XXX ja väidetava ärevushäire näol ei ole tegemist sellise tervisliku seisundiga, mis välistaks isiku suhtes aresti kohaldamise võimaluse. Isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, peab arvestama võimalusega, et uute väärtegude toimepanemisel võidakse teda karistada arestiga. Seega ei saa olla talle üllatuseks asjaolu, et taoline karistus võib tekitada stressi ja mõjutada seeläbi teataval määral negatiivselt ka tema tervist.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arutatavas asjas ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi. Kuigi kaitsja märgib kaebuses, et U.D diagnoositud XXX on ägenenud sellisel määral, et haigust on võimalik ravida üksnes vabaduses, ei ole kohtule sellise väite tõendamiseks dokumente esitatud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et U.D tervislik seisund ei võimaldaks tal 15-päevast aresti järjest kanda või et arestipäevade järjestikune kandmine kahjustaks menetlusaluse isiku tervist. Kohtukolleegium märgib, et arestimaja sisekorraeeskirja § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas jälgitakse pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires. Samuti tagatakse kinnipeetule ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde. Kaebuses märgitut, et U.D on YY ees vabandanud ja ta soovib hakata vabanemisel vabatahtlikult eakamaid inimesi motorolleriga abistama, saab pidada küll positiivseks, kuid tegemist ei ole KarS § 66 lg-s 1 nimetatud asjaoludega, mis annaks alust määrata aresti kandmine ositi.
2. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 5

(6)4-20-1031

1. U.D kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks üks pooltund ja apellatsiooni koostamiseks samuti üks pooltund, milles eest taotleb ta tasu 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Kolleegiumi hinnangul olid taotlustes märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (alates
4. septembrist 2019 kehtivas redaktsioonis „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 9 lg-st 2, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 U.D kanda. 6