lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 alusel
lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega, mis asendati
Süüdistatav Kaitsja I.E süüdistus
Vandeadvokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON 1. I.E süüdi tunnistada
lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta I.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud I.E suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.E temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 3.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada I.E järgima katseajal kontrollnõudeid: 1
lg 2 p 2 kohaselt määrata I.E-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
p 1 alusel arvestada I.E-le määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.09.
MS § 245 sätetest on 17.07.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Annika Vanatoa, süüdistatav I.E ja tema kaitsja Madis Mahlapuu vahel järgnev kokkulepe:
§ § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 1. süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt
vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda (Tartu mnt. 85, 10115, Tallinn, tel: 6127742) registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
4.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
§-st 199, § 75 lg-st 1 ja 3 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et I.E kuulub temale
lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et 3 vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastase kuriteo toimepanemise eest ning seega on käesolevas kriminaalasjas arutuse all olev kuritegu samaliigiline eelnevalt toimepandud kuriteoga. Selliste asjaolude esinemisel leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava enda kanda. Samas leiab kohus, et püsiva töökoha ning sissetuleku puudumine kohtuliku arutamise ajal annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.