Obsah (7)

§ 194§ 198§ 196§ 192§ 190§ 17§ 2101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakoh

§ 194

, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. mai
2. a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
3. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt.

§ 198

sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib

1. septembrist
3. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
4. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga

§ 196

lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu

§ 198

sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu

§ 196lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on

§ 198ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus.

Tulenevalt põhimõttest on

§ 196

lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 198kui varasema seaduse ees.

Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav.

§ 192lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule.

Tulenevalt

§-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. 3

§ 190

ja § 193 lg 1 järgi on määruskaebuse esitamise õigus eeskätt kohtumenetluse poolel, kelleks Riigikohtu menetluses on üldjuhul menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja (

§ 17lg 2).

Käesoleval juhul tuleb aga silmas pidada, et käimasoleva kohtumenetluse käivitanud taotluse – pöörata üldkasuliku tööga asendatud arest KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele – esitab alates 1. jaanuarist 2017 kehtiva

§ 2101

lg 1 ja § 2103 lg 1 redaktsiooni kohaselt kohtule üldkasuliku töö täitmist korraldava vangla kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametnik. Kohtuväline menetleja üldkasuliku töö katkestamise ja sellega asendatud aresti täitmisele pööramise menetluses ei osale. Seetõttu – ja arvestades analoogia korras asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu

1. veebruari
2. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdlase advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond (mitte aga kohtuväline menetleja). Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 4