lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.märtsi 2010.a otsusega E.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati 08.märtsist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 15.märtsil 2011.a. Tartu Maakohtu 28.oktoobri 2011.a määrusega jäeti E.L mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.detsembril 2011.a. E.L-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.detsembril 2012.a. E.L on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2007.a otsusega
lg 2 p 7, 8 alusel 3-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga koos kriminaalhooldusele allutamisega; 2. Tartu Maakohtu 12.juuni 2008.a otsusega
lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti
lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati 1080 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat; 3. Tartu Maakohtu 20.märtsi 2009.a otsusega
lg 2 p 1, 3 alusel 1-aastase vangistusega, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 3 kuud; 4. Tartu Maakohtu 31.märtsi 2010.a otsusega
lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 16 päeva vangistust. E.L on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.L-i mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel asuks E.L elama oma elukaaslase juurde, kelle sõnul on süüdimõistetul võimalik vabaduses ka tööd saada. Samuti käib süüdimõistetu elukaaslane ise tööl. Lähedastest on süüdimõistetul peale elukaaslase veel ka ema. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt oleks E.L vabanemisel oluline hoiduda alkoholi tarvitamisest ning osaleda vastavates sotsiaalabiprogrammides ja käia psühholoogilisel nõustamisel. Samuti oleks oluline tööle asumine. E.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, elada edaspidiselt seadusekuulekalt ning järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Tal on enda sõnul võimalus leida tööd raudteel, kus tema elukaaslase vanemad töötavad. Elama asuks ta oma elukaaslase juurde X aadressil, kus ta ka enne vangistust elas. Ta ei ole pidanud ühendust enda endiste kuriteokaaslastega ja ei soovi nendega ka edaspidi suhelda. Prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha E.L-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik ja põhjendatud.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on E.L ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.L-i puhul on positiivne vabaduses toetavate lähisuhete ja kindla elukoha olemasolu. Samuti on tal vabanemisel ilmselt võimalik asuda tööle. Vangistusest puuduvad tal distsiplinaarrikkumised. Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi X ning lõpetab koheselt õpingud X 12. klassis. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on nüüdseks oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning tal on olemas motivatsioon selle muutmiseks ja edaspidiselt seadusekuulakalt elamiseks. Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Ta on mitmel korral rikkunud katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi ning pannud toime uusi kuritegusid. Samas on tegemist noore inimesega, kes kannab reaalset vangistust esmakordselt ning seega on ka vangistuse positiivne mõju tema suhtes ilmselt mõnevõrra tugevam. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu kuritegelikku käitumist iseloomustanud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemine, siis tuleb tema õigusvastase käitumise peamiseks riskiteguriks lugeda majanduslikku ebastabiilsust, mida on ka süüdimõistetu ise tunnistanud. Samas aga nähtub materjalidest, et ilmselt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda tööle ning isegi kui ta seda teha ei saa, on ta planeerinud ennast töötuna arvele võtta ja hakata koheselt ka tööd otsima. Seega tuleb järeldada süüdimõistetu motivatsiooni oma kuriteoriskide maandamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks seaduslikul teel. Samuti on süüdimõistetu vangistuses analüüsinud oma sõltuvusainete tarvitamise harjumusi ja nende kahjulikkust, on läbinud vastava sotsiaalabiprogrammi ja kavatseb vabaduses sõltuvusainetest loobuda, mistõttu tuleb tunnustada ka tema motivatsiooni selles osas oma elu muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et E.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja võimalik. Süüdimõistetu kannab oma esimest reaalset vangistust, tema käitumine vangistuses on olnud positiivne ja ta on asunud tegelema oma kuriteoriskide maandamisega. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmase vangistuse kandmine oma eesmärgi täitnud ning ta omab piisavat motivatsiooni oma eluviisi edaspidiseks muutmiseks. Samuti toetavad ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna kuritegude toimepanemise peamised riskitegurid tulenevad süüdimõistetu puhul tema majanduslikust ebastabiilsusest, siis peab kohus vajalikuks määrata talle vabanemiseks kohustus asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele. Tööle asumine aitaks lisaks majanduslikule stabiilsusele maandada süüdimõistetu kuriteoriski ka mõtestatud tegevusega hõivatuse läbi, mis vähendab võimalust õigusvastase käitumise viljelemiseks. Kuna materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutada ka sõltuvusainete tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustus. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude riskifaktoreid peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada oht uute kuritegude toimepanemiseks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada E.L (IK X) temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
p 2 alusel hakata E.L-i katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata E.Lkatseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse (asuk. Võru, Jüri 19A) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada E.L katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata E.L-ile katseajaks järgmised lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.