KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2018 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-178 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretärid Ingrid KODDO Jane

§227lg.1 järgi G.U sünd.

XXX, isikukood XXX, xxx Jevgeni KRIŠTAFOVITŠ Tartu Ülikool, õigusteaduskond, õigusteaduse magister, 2016 E B Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patru lli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K 30.12.2017 kiirmenetluse otsus nr.10220162195005 G.U karistamise osas Liiklusseaduse §230 lg.

1 §227 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot – jätta muutmata. 100 G.U kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. 30 Riigikohtule päeva jooksul alates otsuse avalikult Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v õimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik A K 30.12.2017 kiirmenetluse otsusega nr.10220162195005 määrati G.U -le Liiklusseaduse §230 lg.

§227

lg.1 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis G. U 30.12.2017 kell 13.xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit ja sooritas möödasõitu vasakult poolt pärisuunas otse liikuvast autorongist. Juht ei veendunud, et sõidurada, millele juht suundub, on vajalikus ulatuses vaba, juht möödasõitu ei katkestanud, kui talle ilmnesid takistusena vastuliikuvad sõidukid, juht lõpetas möödasõidumanöövri, tekitades oma tegevusega liiklusohu. Samuti juhtis G.U xxx kell 13.33 mootorsõidukit kiirusega 103 +/- 6 km/h, kui lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h. Sama kiirmenetluse otsuse kohaselt andis G. U ütlusi, mille kohaselt sõitis ta xxx ja tekitas avariiohtliku olukorra, sest arvas, et jõuab möödasõidu lõpetada. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. G.U esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles põhjendas möödasõitu asjaoluga, et oli veendunud manöövri ohutuses. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et rikkumine ei ole tõendatud ja ta palus kiirmenetluse otsuse tühistada. Viru Maakohtu 30.01.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ja selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei olnud kaebuses täidetud Väärteomenetluse seadustiku §2, §115 lg.1 p.4, 6, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §10 lg.1, 3 nõuded. G.U esitas 08.02.2018 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada ning tutvuda rikkumise aluseks oleva videosalvestisega. 2 Maakohtu istung 28.02.2018 Kaebuse esitaja G.U taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist seoses asjaoluga, et ta ei saanud kiirmenetluse otsusest aru, sest oli šokiseisundis. Varasemalt on teda karistatud rahatrahv iga summas 100 € kiiruse ületamise eest, nimetatud karistus tundus loogiline. Tunnistaja N I ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on kaebuse esitaja abikaasa. Kuna ta on ise samuti juht, vaatas ta spidomeetrit ja kinnitas, et kiirus ei olnud mitte rohkem kui 100 km/h. Maakohus leidis, et kuna kaebusest ja kiirmenetluse otsusest on näha, et kasutatud on videotehnikat, tuleb asja arutamine edasi lükata ja kohustada politseid esitama kohtule CD. Maakohtu istung 22.03.2018 Tunnistaja A V i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tegemist on 10 aastase staažiga abipolitseinikuga, kes oli patrullis xxx tankla vastas. Sõiduauto ületas 70 km/h alas kiirust, fikseerisid kiiruse, sõitsid autole järgi. Järgmises kurvis tegi sõiduk möödasõidu, möödus eessõitvast veoautost, vastu tuli mitu sõiduautot, 1 oli veoauto. Vastutulevad autod võtsid teeserva, üks veoautodest andis ka signaali. Sõiduk kiirendas intensiivsemalt ja ületas veelgi rohkem kiirust, patrull fikseeris rikkumise. Menetlusalune i sik tegi veel möödasõite, siis peatasid politseinikud sõiduki ja veoauto, võtsid v eoauto juhilt kontaktid, kes ütles, et manööver oli ohtlik. Politseinikud jätkasid menetlust pärast seda, kui olid veoauto juhi ära lubanud. Menetlusalune isik ei saanud algul aru, milles rikkumine seisnes, hiljem nõustus. Veoauto ja vastutulev auto võtsid kõrvale, muidu oleks juhtunud õnnetus. Tunnistaja oli patrullis koos A K ga, auto oli eravärvides, roolis oli A K, nad m õõtsid kiirust mõlemalt poolt, menetlusaluse isiku auto tuli xxx poolt. Maakohus vaatas kohtuistungil Ida Prefektuuri poolt esitatud CD-d salvestusega menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse osas. Maakohtu istung 17.04.2018 Tunnistaja S G ütluste kohaselt oli tema selle veoki roolis, millest menetlusalune isik sooritas möödasõidu, möödasõit oli väga ohtlik, vastu tuli palju autosid, pidi pidurdama ja võtma kõrvale, et vältida avariid. Seal on teel pisike lauge kurv, tunnistaja pidurdas päris kõvasti, paremale poole polnud ruumi võtta. Kuna tunnistaja veokil oli poolhaagis, jälgis ta pide valt tagasivaatepeegleid ja nä gi menetlusaluse isiku sõidukit peeglitest kohe, kui see alustas möödasõitu. Juba enne tunnistaja veokit sõitis menetlusalune isik tunnistaja taga olles mitmest autost korraga mööda, seejärel tunnist aja veokist ja tema eest sõitvast autost. 3 – 4 autot sõitis vastu, vastutulevad võtsid paremale. Kaitsja Jevgeni Krištafovitš taotles menetluse lõpetamist kõigis menetlusalusele isikule etteheidetud tegudes. Möödasõidu osas taotles kaitsja lõpetada menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel, sest teos puuduvad väärteo 3 tunnused. Kaitsja leidis, et ei ole tõendatud, et isik sooritas möödasõidu ohtlikult. Tunnistaja S G ütlustes on möödarääkimisi, isik ei mäletanud auto värvi. Abipolitseiniku ütluste kohaselt viitas isik mitu korda, et teostasid liiklusjärelevalvet maanteel. Menetlusaluse isiku autot märgati, kui ületas kiirust ja see fikseeriti, kuid eraldi protokolli selle kohta ei ole. Väidetavalt fikseeriti kiiruse ületamine mitu korda, aga vaatamata sellele ei tulnud ühtegi ko rda pähe lülitada sisse pardakaamera. Videos on näha , et ületas 6 – 7 km/h võrra kiirust. Seega lõpetada menetlus kiiruse ületamise osas Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Tunnistab, et menetlusalune isik ei ole just „aasta liikleja “ – tal on 2 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, kuid trahvid on makstud. Ületamine oli ainult 6 – 7 km/h, see oli toime pandud ettevaatamatusest ja isik vabandab rikkumise eest. Kohtuvälis e menetleja esindaja E B oli seisukohal, et otsus tuleb jätta muutm ata ja kaebus rahuldamata, kuna menetlusaluse isiku süü on tõendatud. Tunnistajate ütluste kohaselt oli möödasõit ohtlik, menetlusalune isik seadis sellega omakorda ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Varasemalt on teda karistatud kahel korral kiiruse ületamise eest. Määratud karistused olid keskmisest määrast kõrgemad, kuid see pole menetlusalust isikut pannud mõtlema ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Otsuses ei ole tõendite lahtris ära toodud videot kui eraldi iseseisvat tõendit, kuid see on protokolli lisa. Arvestades isiku süüd ja rikkumise tõsidust ning raskust, pole alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistaja te ütlused, leidis, et G. U kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §230 lg.

§227lg.1 järgi, kohaldades Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid.

Liiklusseaduse §230 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht. poolt Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik liikus kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas, sooritas liikluses möödasõitu ja kas selle möödasõiduga oli tekitatud liiklusoht. Nagu nähtub 30.12.2017 kiirmenetluse otsusest nr.10220162195005, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §51 lg.3, 4 sätteid. 4 Liiklusseaduse §51 lg.3 sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sama paragrahvi lg.4 sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et menetlusalune isik liikus 30.12.2017 kell 13.32 sõidukil xxx poole, liikumises sooritas ta ka möödasõite, rikkumine on fikseeritud maantee 125-ndal kilomeetril. Nendes osades vaidlust väärteoasjas ei ole, neid kinnitab ise ka menetlusalune isik. Samad asjaolud nähtuvad ka tunnistajate A Vi ja S G ütlustest. Samas on olemas vaid lus selle üle, kas menetlusaluse isiku poolt teostatud möödasõidud olid ohutud ja ei takistanud teisi liiklejaid. Tunnistajate A Vi ja S G ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ajal, mil menetlusalune isik sooritas möödasõite, s.h. tunnistaja S G juhitud veokist, ei olnud vastassuunavöönd vaba, vastu tuli mitu sõidukit, mis võtsid paremale teeserva ning üks andis ka helisignaali. Samuti kinnitas tunnistaja S G, et tema oli sunnitud oma poolhaagisega veokiga järsult pidurdama, kuna paremale teeserva ei olnud võimalik võtta. Maakohus peab eelnimetatud tunnistajate ütlusi antud väärteoasjas õigeteks, usaldust väärivateks ja asjakohasteks. Ühe tunnistaja puhul on tegemist abipolitseinikuga, kes teostas antud ajal ja kohas liiklusjärelevalvet patrullis, teise tunnistaja puhul on tegemist veokijuhiga, kelle veokist menetlusalune isik ohtliku möödasõidu sooritas. Tegemist on tunnistajatega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja mingeid suhteid neil menetlusaluse isikuga ei ole. Maakohus peab oluliseks ja tähelepanu väärivaks ka asjaolu, et mõlemad tunnistajad nägid ohtlikke möödasõite vahetult pealt. Abipolitseinikust tunnistaja ütluste kohaselt sõitsid nad menetlusaluse isiku sõidukile järele ja peatasid selle hiljem. Maakohtu istungil vaadatud videosalvestiselt nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukile liikus vastu kokku 9 sõidukit. Tunnistaja N I ei andnud möödasõitude ohtlikkuse osas mingeid ütlusi. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et eelnimetatud rikkumine ei ole tõendamist leidnud ning väärteoasja menetlus tuleb lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel, kuna asjas puuduvad väärteo tunnused. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses eespool. Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik liikus kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja k ohas ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Nagu nähtub 30.12.2017 kiirmenetluse otsusest nr.10220162195005, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid. 5 Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Nagu juba käesolevas kohtuotsuses on ülalpool tuvastatud, liikus menetlusalune isik 30.12.2017 kell 13.32 sõidukil Renault Espace Tallinn – Narva maanteel suunaga Tallinna poole, rikkumine on fikseeritud kell 13.33 maantee 123-ndal kilomeetril. Nendes osades vaidlust väärteoasjas ei ole, neid kinnitab ise ka menetlusalune isik. Samad asjaolud nähtuvad ka tunnistaja A Vi ütlustest ja vi deosalvestisest. Samas on olemas vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus on mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker DSR2X nr.DP021147, antennid KC068304; KR021389, tabloo 200-0723-

1. Seadme korrasolekut testiti 30.12.2017 kell 08.15, seade oli töökorras. Vastavalt 30.12.2017 koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokollile mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust asulavälisel hea nähtavusega teel, valgel ajal, sademeteta ja kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Patrullauto liikus teisel sõidurajal, patrullauto kiirus oli 105 km/h. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, teel liikus mitu sõidukit, mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 103 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ - 6 km/h, mõõtetulemus 97 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu allkirja vastu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat
2. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on kooskõlas ka videosalvestis ning tunnistajate N G ja A V i ütlused. Nii nähtub maakohtu istungil vaadatud videosalvestiselt, et 90 km/h fikseeritud menetlusaluse isiku sõiduki kiirus vähemalt 101 km/h. alas oli Tunnistaja N G ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus ei olnud rohkem kui 100 km/h. Tunnistaja A V i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et politseipatrull fikseeris kiiruse ületamise menetlusaluse isiku poolt, seejärel kiirendas menetlusalune isik veel intensiivsemalt. Politseipatrull sõitis menetlusaluse isiku sõidukile järele ja peatas selle. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamist menetlusaluse isiku poolt kinnitas maakohtu istungil ka kaitsja, kuid leidis, et tegemist on rikkumisega, mille võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, ka vähesel määral, on raske liiklusalane rikkumine. Käesoleval juhul oli tegemist vaid kahesuunalise kurvilise intensiivse liiklustihedusega põhimaanteega, rikkumine oli 6 toime pandud päevasel ajal. Ilmselgelt ei saa väita, et sellisel juhul on menetlusaluse isiku süü väike. Ületades sellisel ajal ja sellises kohas suurimat lubatud sõidukiirust, pani menetlusalune isik sellega ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Väärteoasja kohtuliku menetluse käigus on kaitsja viidanud ka asjaolule, et kuigi menetlusaluse isiku autot märgati, kui see ületas kiirust ja see fikseeriti, siis eraldi protokolli selle kohta ei ole. Samuti heitis kaitsja ette, et pardakaamera ei olnud sisse lülitatud. Maakohtule jäävad sellised kaitsja seisukohad arusaamatuks. Kaitsja ei täpsustanud, missuguse protokolli puudumine on käesolevas asjas taunitav. Maakohus viitas juba käesolevas kohtuotsuses eespool, et 30.12.2017 oli koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kiirus oli mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Mis puutub pardakaamera kasutamisse, siis maakohus leiab, et selle sisselülitamise otsustamine on politseipatrulli enda pädevuses tulenevalt kohapealsest konkreetsest vajadusest. Pardakaamera mittesisselülitamise pärast ei ole kaebuse rahuldamine kuidagi ja millegagi põhjendatud. Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.1 ja §230 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 ja §51 lg.3,
3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud mõlema väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, siis kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süütegude koosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §2 30 lg.2 näeb karist usena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, kohaldades Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. 7 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse kahe väärteo eest täpselt rangeima sanktsiooni keskmises määras. Kohtupraktika kohaselt peaksid järgnevad karistused minema edaspidi rangemaks. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut varem karistatud väärtegude toimepanemise eest kahel korral, mõlemal korral oli tegemist suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega, s.h. suuremal määral, kui käesolevas väärteoasjas. Mõlemal korral on menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid, vastavalt 50 ja 68 trahviühikut. Nimetatud karistused on samuti pool ja veidi üle poole sanktsiooni keskmise määra. Mõlemad rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt tasutud vähem kui aasta möödumisel. Siinkohal peab maakohus vajalikuks märkida, et menetl usaluse isiku väide selle kohta, et teda on korra karistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga 100 € ulatuses, ei ole õige. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole teda sellise suurusega rahatrahviga karistatud. Kuigi käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule taaskord rahatrahvi nüüd juba 2 väärteo toimepanemise eest keskmises määras, mis praktikas ei ole tavapärane, nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja loodab, et kolmandat korda väärteo toimepanemine ning rahatrahvi tasumine hoiab menetlusalust isikut edaspidi väärtegude toimepanemisest. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §2 30 lg.

§227

lg.1 järgi ning asjaolu, et tal on 2 kehtivat väärteokaristust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ei kuulu rahuldamisele ka G.U kaistja Jevgeni Krištafovitši taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks summas 300 €. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8