Obsah (4)

§ 251§ 69§ 199§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-1969 (2316,15,009770) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi R.K.

§ 251

- § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. mai 2018 määrus tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane R.K. (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 25.08.2015 otsusega väärteoasjas nr 2316,15,009770 karistati R.K.

§ 251- § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 11.09.

1. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 07.10.2015 täitemenetlus. Kohtutäitur on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas 12.04.2018 Tartu Maakohtule avalduse R.K. e määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Tartu Maakohtu 31.05.2018 määrusega asendati R.K. e PPA Põhja prefektuuri 25.08.2015 otsusega määratud rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses summas 220 eurot 5 päevase arestiga. VTMS § 205 lg-st 2 tulenevalt kuulub asenduskaristusena määratud 5 päeva aresti R.K. i poolt ärakandmisele viivitamatult pärast Harju Maakohtu 30.04.2018 otsusega mõistetud 3 kuu ja 14 päeva vangistuse kandmiselt vabanemist (karistust kannab alates 28.04.2018).
4. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane R.K. ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et R.K. e määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. R.K. e on määratud karistuseks rahatrahv

§ 251§ 218 lg 1 järgi 55 trahviühikut, s.

o. 220 eurot, mis on kohtule esitatud andmete kohaselt tasumata ja mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja

§-st 72 asendada 5 päevase arestiga (55:10). 5.

§ 69

lg 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Seega on aresti asendamine üldkasuliku tööga kohtu kaalutlusotsus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine materiaalseid aluseid asenduskaristuse määramiseks eelkõige põhjusel, et kohtu hinnangul ei oleks üldkasulik töö R.K. i puhul tema isikut, avaldatud tervislikku seisundit ning senist puudulikku tööharjumust arvestades tulemuslik. 6. Harju Maakohtu 30.04.2018.a otsusega on R.K. kriminaalasjas nr 1-18-3703

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 4 kuud, mida on vähendatud Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud ja 20 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust maakohtu 28.09.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 24 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 kuud ja 14 päeva (karistust kannab alates 28.04.2018). Kohtuotsus jõustus 01.05.

1. Arvestades asjaolu, et R.K. kannab vangistust, siis kuulub asendatud 5 päeva aresti kandmisele viivitamatult pärast eelnimetatud kriminaalkaristuse ärakandmist. MÄÄRUSKAEBUS
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.K. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga.
3. Süüdlane toob kaebuses välja, et ta on pidevalt viibinud kinnipidamiskohas ning tal ei ole olnud võimalik rahatrahvi tasuda. Talle on määratud ka osaline töövõimetus, mis lubab tal seaduse alusel teha tööd 8 tundi päevas. R.K. taotleb rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga 5 tunni ulatuses, mis on kaebuse esitajale sobilik, et tööga harjuda. Kui R.K. 10.08.2018 vabaneb, on tal vajalik ennast koheselt töötukassas arvele võtta ja Mõisaküla linnavalitsusse pöörduda, et taotleda toimetulekutoetust, mida saab teha kuni 10.08.
4. R.K. e on juba varasemalt määratud 2 ööpäeva aresti. Kui R.K. peaks vabanemise korral 7 ööpäeva aresti ära kandma, jääb ta ajahätta ega jõua esitada toimetulekutoetuse taotlust. Töötukassa kaudu saab ta septembrist pensioni äärmiselt vähe, mis eeldab seda, et ta on praktiliselt rahatu, mis sunnib teda vargile minema. Arestimajast ei ole R.K. võimalik töötukassasse ega linnavalitsusse sõita. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist.
6. Kõnealune rahatrahv määrati R.K. e 25.08.
7. Kuna R.K. ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 07.10.2015 täitemenetlust. Kuni käesoleva hetkeni on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Märkimisväärne on, et rahatrahv määrati R.K. e 25.08.2015, s.o ajal, mil isik veel kinnipidamiskohas ei viibinud, kuid enne kinnipidamiskohta karistuse 2 kandmisele asumist ei teinud R.K. ühtegi rahatrahvi tasumise osamakset. Seega on isikul olnud piisavalt aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks, mistõttu ei ole käesoleval juhul enam oluline, et R.K. ei ole kinnipidamiskohas viibides võimalik temale määratud rahatrahvi ära tasuda.
8. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et R.K. e ei ole asenduskaristusena võimalik määrata üldkasulikku tööd. Karistusregistri õiendi kohaselt on R.K. 7 kehtivat väärteokaristust, mille eest on R.K. e määratud erinevas ulatuses rahatrahve. Karistusregistri andmetel on kõik määratud rahatrahvid tasumata. Seega saab öelda, et kergemaliigilised karistused, s.o rahalised karistused, ei ole taganud R.K. i õiguskuulekust, vaid ta on jätkanud erinevate väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine kui kergemaliigiline karistus R.K. i puhul oma eesmärki ning temale mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga.
9. Käesoleval juhul ei kuulu maakohtu määrus tühistamisele ka põhjusel, et R.K. i sõnul on tal on vajalik koheselt pärast kinnipidamiskohast vabanemist taotleda endale toimetulekutoetust. Ringkonnakohus, tutvudes Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel oleva informatsiooniga toimetulekutoetuste kohta, nähtub sellest, et taotlus toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks linna- või vallavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht. Seega on R.K. i sellekohased kaebuses toodud argumendid, et vastav taotlus tuleb esitada hiljemalt 10.08.2018, asjakohatud. Vastava taotluse saab esitada sisuliselt igal ajahetkel.
10. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et väärteokaristusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, mistõttu on maakohus õigustatult asendanud R.K. e määratud rahatrahvi 5 päevase arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast kriminaalkaristusena määratud vangistusest vabanemist.
11. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 31.05.2015 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
12. Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Mati Kartau Kohtunik 3