← Eesti

4-18-5287/9

4-18-5287 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2018.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-5287 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi

§ 227lg 2 järgi).

Kaebuse esitaja N.V (ik XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaat Ott Lepmets LENO, e-post: ott@leno.

  1. ee)Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur (registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, e-post: laane@politsei.
  2. ee)RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 227

; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas: (advokaadibüroo Jätta N.V kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsus väärteoasjas nr 2670,18,003590 muutmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 24.10.2018.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 24.10.2018.a. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Rahatrahv 260 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE403300333416110002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas (viitenumber 10220185117510). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 1

(5)4-18-5287 Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg -le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 14.11.2018.a. Asjaolud 10.09.2018.a koostati väärteoprotokoll ABXXX selle kohta, et 10.09.2018.a kella 12:30 ajal juhtis N.V mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 131km/h +/- 8km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas N.V lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsusega väärteoasjas nr 2670,18,003590 määrati N.V-le liiklusseaduse (

) § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks. 11.10.2018.a esitas N.V kaitsja kaebuse eelmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes lisakaristuse kohaldamata jätmist. 16.10.2018.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et tegu on tõendamist leidnud ning otsus on seaduslik ja põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Kohtuväline menetleja palus jätta esitatud kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (

) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus, kui mõõtja sõidab 81 -100 km/h ja vastassuunas sõitev sõiduk 101 -133 km/h, 8 km/h. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab , et

§ 227lg- s 2 sätestatud väärteo toimepanemine N.V poolt on leidnud tõendamist.

Toimepandud väärtegu on tõendatud 10.09.2018.a väärteoprotokolli nr ABXXX, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning muude väärteomenetluses kogutud tõenditega. 10.09.2018.a v äärteoprotokollist nr ABXXX nähtub, et 10.09.2018.a kell 12.30 on XXX mnt 2

(5)4-18-5287 121 km 90 km/h alas mõõdetud XXX reg. m ärgiga XXX , mida juhis N.V, kiiruseks 131 +/-8 /km/h. Sellega ületas N.V suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 10.09.2018.a kell 12:25 mõõdeti N.V juhitud sõiduki kiiruseks 90 km/h alas mitte vähem kui 123 km/h. Lisaks on väärteomenetluses politseiametnik Kaidi Mölder kinnitanud, et 10.09.2018.a kell 12.25 ületas N.V suurimat lubatud sõidukiirust enam kui 30 km/h. Kohus märgib, et väärteoprotokollist nähtub väärteo toime panemise kellaajaks 12:30, samas kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja tunnistaja ülekuulamise protokollis on toime panemise kellaajaks märgitud 12:
  1. Ilmselt selline kellaja 5-minutiline erinevus on tingitud erinevate dokumentide vormistamise vahele jäänud ajast, st kiirusmõõturi kasutamise protokoll vormistati kell 12:25 ning väärteoprotokoll veidi hiljem, mistõttu on seal kellaajaks märgitud 12:
  2. Tegemist ei ole sellise erinevusega, mis kuidagi mõjutaks väärteo toime panemise aja tõendatust. Väärteo toimikust nähtub üheselt, et tegu on toime pandud 10.09.2018.a kella 12:30 paiku ning ei ole määrav, kas tegu pandi toime 5 minutit varem või hiljem. Ka ei ole N.V ise kaebuses vaidlustanud väärteo toime panemist, vaid üksnes lisakaristust. Seega menetlusalune isik ka ise tunnistab, et on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. N.V on esitatud kaebuses väitnud, et ületas lubatud suurimat sõidukiirus möödasõidul. Sama on kaebuse esitaja väitnud ka politseile esitatud kahetsuskirjas. Kohus leiab, et märgitu ei vasta tõele. Nimelt nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mootorsõiduk liikus üksinda. Samas kiirusmõõturi kasutamise protokolli vormil on olemas ka valikud nt sooritas möödasõitu, sõidukite kolonn vms. Käesoleval juhul on siiski kiirusmõõturi kasutamise protokolli märgitud, et N.V juhitud sõiduk liikus üksinda. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kiirusemõõturi protokolli tõele vastavuses. Seda enam, et menetlusalune isik ei ole ka väärteoprokokolli koostamisel vahetult sündmuskohal avaldanud, et ületas kiirus möödasõidu tõttu. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku selgitused kiiruse ületamise kohta möödasõidul on ilmselgelt tagantjärele otsistud, püüdmaks vähendada rikkumise raskust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 10.09.2018.a kell 12.25 ületas kaebuse esitaja XXX suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Eeltooduga on täidetud

§ 227lg- s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust t eadlikult, kuivõrd niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei saa toimuda n.ö. kogemata ehk ettevaatamatusest. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist N.V poolt

§ 227lg -s 2 sätestatud väärteo toime panemine.

Karistusest Kaebuse esitajat karistati

§ 227

lg 2 järgi 260-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati

§ 227

lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.

§ 227

lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning

§ 227

lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on

§ 227lg 2 alusel määranud rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 26 0 eurot, milline karistus on sanktsiooni keskmises määras , ületades seda veidi. Rahatrahvi 3

(5)4-18-5287 määramisel on arvestanud sellega, et isikul on kehtivad karistused samalaadse te rikkumise eest. N.V-le on

§ 227

lg 2 järgi 10 .11.2017.a otsusega määratud rahatrahv 45 trahviühikut ehk 180 eurot ning 27.04 .2018.a otsusega on määratud rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, N.V puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuna kiirust ületati möödasõidul. Eelnevalt juba kohus märkis, et kohtu hinnangul on isiku selgitused kiiruse ületamise kohta möödasõidul ilmselgelt tagantjärele otsitud ning kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus menetlusalune isik oma sõidukiga üksi. Kohus leiab, et N.V süüd tuleb keskmisest pidada siiski suuremaks. Esiteks on tegemist korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vaid veidi enam kui kolm kuud. Süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks ka seetõttu, et kiiruse ületamise ajal liikus menetlualune isik oma sõidukiga teel üksi ehk tal ei olnud ühtegi aktsepteeritavad põhjust, nt möödasõit vms, kiiruse ületamiseks, mis võiks isiku süüd vähendada. Käesoleval juhul oli menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ületada kiirust olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus. Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik N.V mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. N.V on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Kusjuures antud rikkumise puhul on tegemist juba kolmanda rikkumisega aasta jooksul, s.o esimene rikkumine 10.11.2017.a, teine 27.04.2018.a ning kolmas 10.09.2018.a Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et N.V on süstemaatiline kiiruse ületaja. Seega ilmselgelt ei ole varasemad karistused, s.o rahatrahvid, mõjutanud isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). N.V-le varasema te rikkumiste eest määratud karistus ed on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on N.V karistatud samuti

§ 227lg 2 alusel 10.11.2017.a ja 27.04.2018.a otsustega.

Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas N.V aas 10.09.2018.a kiirust. Seega ei ole N.V eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt N.V-le määratud karistus 65 trahviühikut ehk 260 eurot vastab N.V süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisaks kohaldati N.V -le

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja 4

(5)4-18-5287 käituks edaspidi seaduskuulekalt. Käesoleval juhul oli tegemist juba kolmanda samalaadse rikkumisega vähem kui aasta jooksul. Nimetatu tähendab, et varasemalt määratud rahatrahvid ei avaldanud isiku käitumisele mitte mingit mõju ning N.V pani lühikese aja pärast toime uue samalaadse rikkumise. Arvestades, et isik on vähem kui aasta jooksul pannud toime kolme kiiruse ületamist, võib öelda, et tegemist on süstemaatilise kiiruse ületajaga (RKKKo 3 -1-1-87-08 p 10). Sellises olukorras üksnes taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad vahendid (rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja raskemaid mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab N.V -le rohkem mõju kui ainult rahatrahv, sest varem määratud rahatrahvi d ei ole mõjutanud N.V käitumist ning isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult korduvate rahatrahvide määramine mõju ei ole avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Ainult rahatrahvi määramine ei ole N.V puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuväline menetleja kohaldas täiendavat mõjutusvahendit lisakaristuse näol. Kaebuse esitaja kaitsja on kaebuses märkinud, et N.V vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööalaselt, samuti perekonnaelu korraldamisel. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus lisakaristuse tühistamiseks. Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse. Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kaheks kuuks kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Lisakaristust on kohaldatud keskmises määras. Kohus leiab, et määratud lisakaristus vastab N.V süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, samuti jäetakse esitatud kaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et N.V on toime pannud

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et määratud rahatrahv ja lisakaristus vastavad isiku süü suurusele. Seega jätab kohus N.V kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsuse väärteoasjas nr 267018,003590 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.