Kaebuse esitaja N.V (ik XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaat Ott Lepmets LENO, e-post: ott@leno.
; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas: (advokaadibüroo Jätta N.V kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsus väärteoasjas nr 2670,18,003590 muutmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 24.10.2018.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 24.10.2018.a. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Rahatrahv 260 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE403300333416110002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas (viitenumber 10220185117510). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 1
) § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks. 11.10.2018.a esitas N.V kaitsja kaebuse eelmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes lisakaristuse kohaldamata jätmist. 16.10.2018.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et tegu on tõendamist leidnud ning otsus on seaduslik ja põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Kohtuväline menetleja palus jätta esitatud kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (
) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus, kui mõõtja sõidab 81 -100 km/h ja vastassuunas sõitev sõiduk 101 -133 km/h, 8 km/h. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab , et
Toimepandud väärtegu on tõendatud 10.09.2018.a väärteoprotokolli nr ABXXX, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning muude väärteomenetluses kogutud tõenditega. 10.09.2018.a v äärteoprotokollist nr ABXXX nähtub, et 10.09.2018.a kell 12.30 on XXX mnt 2
Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust t eadlikult, kuivõrd niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei saa toimuda n.ö. kogemata ehk ettevaatamatusest. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist N.V poolt
Karistusest Kaebuse esitajat karistati
lg 2 järgi 260-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati
lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.
lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning
lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on
lg 2 järgi 10 .11.2017.a otsusega määratud rahatrahv 45 trahviühikut ehk 180 eurot ning 27.04 .2018.a otsusega on määratud rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, N.V puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuna kiirust ületati möödasõidul. Eelnevalt juba kohus märkis, et kohtu hinnangul on isiku selgitused kiiruse ületamise kohta möödasõidul ilmselgelt tagantjärele otsitud ning kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus menetlusalune isik oma sõidukiga üksi. Kohus leiab, et N.V süüd tuleb keskmisest pidada siiski suuremaks. Esiteks on tegemist korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vaid veidi enam kui kolm kuud. Süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks ka seetõttu, et kiiruse ületamise ajal liikus menetlualune isik oma sõidukiga teel üksi ehk tal ei olnud ühtegi aktsepteeritavad põhjust, nt möödasõit vms, kiiruse ületamiseks, mis võiks isiku süüd vähendada. Käesoleval juhul oli menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ületada kiirust olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus. Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik N.V mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. N.V on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Kusjuures antud rikkumise puhul on tegemist juba kolmanda rikkumisega aasta jooksul, s.o esimene rikkumine 10.11.2017.a, teine 27.04.2018.a ning kolmas 10.09.2018.a Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et N.V on süstemaatiline kiiruse ületaja. Seega ilmselgelt ei ole varasemad karistused, s.o rahatrahvid, mõjutanud isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). N.V-le varasema te rikkumiste eest määratud karistus ed on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on N.V karistatud samuti
Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas N.V aas 10.09.2018.a kiirust. Seega ei ole N.V eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt N.V-le määratud karistus 65 trahviühikut ehk 260 eurot vastab N.V süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisaks kohaldati N.V -le
Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja 4
Kohus leiab, et määratud rahatrahv ja lisakaristus vastavad isiku süü suurusele. Seega jätab kohus N.V kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsuse väärteoasjas nr 267018,003590 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.