← Eesti

1-09-20549/6

Obsah (5)§ 209§ 199§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuaril 2010. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-09-20549 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teev

§ 209

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav H.S Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX XXXXXX XX-X Isikukood või sünniaeg: XXX Töökoht või õppeasutus: OÜ Arson Kinnisvara juhatuse esimees Karistatus: kriminaalkorras karistatud viiel

(5)korral, sealhulgas: 1) 02.11.2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, so 7100 krooni: 2) 09.06.2003 Tartu Maakohtu poolt Kr

K § 143 lg 2 p 2 järgi liitkaristusega 3 aastat vangistust; väärteokorras karistatud seitsmel

(7)korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.09.2009 (tl 34) Riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.S

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.S ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on H.S kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada H.S käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju igakuuliste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kannatanu H.S. arvelduskontole nr XXXXXX AS-s Swedbank igakuuliste maksetena 4 (neljal) kuul järjest vähemalt summas 500.- (viissada) krooni kuu 15.-ndaks kuupäevaks kuni kuriteoga tekitatud varalise kahju 2000.- (kaks tuhat) krooni täieliku hüvitamiseni. Määrata H.S katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: Rahuldada H.S. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel H.S-ilt H.S. kasuks 2 000.- (kaks tuhat) krooni, milline summa tuleb tasuda arvelduskontole nr XXXXXX AS Swedbank. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja H.S-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu 960.- (üheksasada kuuskümmend) krooni;  postikulu 32 (kolmkümmend kaks) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „H.S , 1-09-20549, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi T trikkumise M k ht peale T t Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide . Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu H.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 2009 aasta augustikuus Tartumaal lõi H.S. ’le ja Ü.S. `le teadvalt ebaõige ettekujutuse, et ta hangib nendele 10 m3 küttepuid ja lubas need küttepuud Tartumaal Nõo vallas XXX külas Ankru talus Ü.S. elukohta toimetada. Küttepuude hankimise eest talle vanavaraga tasumise ettekäändel pettis H.S ajavahemikul 21.08.2009.a. kuni 25.08.2009.a. ühise tahtlusega kannatanutelt välja neile kuuluvat vara järgmiselt: Ü.S. `lt – vaskkausi väärtusega kolmsada

(300)krooni; H.S. `lt – kakskümmend viis
(25)vana raamatut väärtusega kokku üks tuhat
(1000)krooni, akordioni „Weltmeister“ koos kastiga väärtusega neli tuhat
(4000)krooni, kolmkümmend
(30)tsaariaegset münti ja viiskümmend
(50)märki väärtusega kokku kaks tuhat
(2000)krooni, akordioni väärtusega kaks tuhat viissada
(2500)krooni, kitarri väärtusega viissada
(500)krooni, metsasarve väärtusega üks tuhat
(1000)krooni, viis vanaaegset tooli väärtusega kokku üks tuhat
(1000)krooni, fotoaparaadi „Zorki“ väärtusega üks tuhat
(1000)krooni, vanaaegse ikooni väärtusega üks tuhat
(1000)krooni, vanaaegse mõõga väärtusega üks tuhat
(1000)krooni. Kelmusega tekitas H.S H.S. `le varalist kahju kokku viisteist tuhat (15 000) krooni ja Ü.S. `le varalist kahju kolmsada
(300)krooni. Sellega pani H.S toime

209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Kuriteoga tekitas H.S kannatanu H.S. ’le varalist kahju viisteist tuhat

(15000)krooni ja kannatanu Ü.S. le kolmsada
(300)krooni. Kannatanu H.S. on esitanud tsiviilhagi summas kaks tuhat
(2000)krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskulu määratud kaitsja Anu Pärtelile kohtueelse menetluse käigus makstud tasu summas kaheksasada nelikümmend
(840)krooni.

§-s 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks

(1)aasta kuus
(6)kuud vangistust. Lähtudes

§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus H.S suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.S ei pane kahe aasta ja kuuekuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

  1. elada kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
  5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 järgi on H.S käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju igakuuliste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kannatanu H.S. arvelduskontole nr XXXXXX AS-s Swedbank igakuuliste maksetena neljal kuul järjest vähemalt summas viissada

(500)krooni kuu 15. kuupäevaks kuni kuriteoga tekitatud varalise kahju kaks tuhat
(2000)krooni täieliku hüvitamiseni. 3 Süüdistatav H.S on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu H.S. kasuks summas kaks tuhat
(2000)krooni (arvelduskonto number XXXXXX AS Swedbank). II Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et H.S-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et H.S on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.S süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et H.S on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista määratud kaitsjatele riigi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluva tasu summas 960.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu 32.krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.