Kohustada B.E katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada B.E katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhtlema sõltuvusaineid tarvitavate isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata B.E kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada B.E karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju ja Murru Vangla esitas 26.02.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetav B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.03.2016 määrusega edastati materjalid läbivaatamiseks Viru Maakohtule, kuna 14.03.2016 teatas Harju ja Murru Vangla, et alates 15.03.2016 kannab kinnipeetav B.E karistust Viru Vanglas. Viru Vangla edastas 15.04.2016 Viru Maakohtule Harju ja Murru Vangla materjalid kinnipeetav B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 B.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.08.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.2, 3 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta alates 25.08.2015. Harku ja Murru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab samuti teist korda. Mõlemad kuriteod on olnud kehalised väärkohtlemised oma pensionärist ema vastu. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Individuaalset täitmiskava kinnipeetava suhtes ei ole koostatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käinud kahel korral lühiajalisel kokkusaamisel lähedastega. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama eramusse, millest pool kuulub temale ja teine pool kuulus jaanuaris 2016 surnud kinnipeetava emale, pärimise vormistamine on pooleli. Kinnipeetaval on keskharidus ja autojuhi eriala. Enne vangistust oli kinnipeetav töötu. Kinnipeetaval on seisuga 02.02.2016 tasumata rahalisi kohustusi summas 676,64 € ja vabanemisfondis on 193,13 €. Kinnipeetava lähedaste ringi kuuluvad elukaaslane ja 4 täiskasvanud last, kellega kinnipeetav suhtleb. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on neutraalne ja koostööaldis. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 13%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava vanemad on surnud, tema lähedaste ringi kuuluvad 4 täiskasvanud last. Üks poegadest toetab kinnipeetavat tema võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht. Tegemist on kahekordse ahiküttega eramuga, kus elamiskõlbulik on maja esimene korrus. Pool majast kuulub kinnipeetavale, pool kuulub kinnipeetava surnud emale, pärimisasjad on pooleli. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab alkoholi liigtarvitamine. Maakohtu istung Kinnipeetav B.E seletas maakohtu istungil, et kavatseb vabaduses kohe tööd otsida, ta suhtleb kõigi laste ja lastelastega, probleeme ei ole. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, mõlemad kuriteod on seotud kehalise väärkohtlemisega. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust seoses tubakatoodete enda juures hoidmisega, kuid karistuseks oli määratud kartser tingimisi. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja distsiplinaarkaristuste olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka vangistuses ettenähtud tegevustega. Vangistust on kinnipeetaval jäänud kanda on karistust veel 3,5 kuud. Samuti arvestab maakohus alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab karistuse lõpuni vanglas ja vabaneb 3,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel 6 kuu vältel. Kui kinnipeetav vabaneb 3,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht. Tegemist on eramuga, millest poolt kuulub kinnipeetavale. Kinnipeetava lähedaste ringi kuuluvad tema 4 täiskasvanud last, kellest üks poeg elab samuti Lääne-Virumaal ja kes on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vastavalt KarS §76 lg.5 määratakse katseaeg mitte lühemana kui 6 kuud. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on antud kinnipeetava puhul käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kriminaalhoolduse all olles on kinnipeetaval võimalik maandada uute kuritegude toimepanemise ohtu ning kinnipeetav saaks kinnistada positiivseid hoiakuid. 4 Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 676,64 €. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 3,5 kuud enne tähtaega koos katseajaga 6 kuud, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 3,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.5 määrab maakohus kinnipeetavale katseajaks 6 kuud. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda sõltuvusaineid tarvitavate isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud, et ta tarbis vabaduses alkoholi, mille tagajärjel muutus vägivaldseks. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja sõltuvusaineid tarvitavate isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendavad nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses sõltuvusainete tarvitamisega, kuid sotsiaalprogrammi sisu ja suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.