Obsah (4)

§ 69§ 199§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. märtsil 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5075 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mihhail Ponomarjov 38907312241, määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON

2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
3. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2014 otsusega tunnistati Mihhail Ponomarjov süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1, 2, § 121, § 266 lg 2 p-de 1, 3, § 275, § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistusaja lahutamisel jäi M.

Ponomarjovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 21 päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 702.

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati M.

Ponomarjovit üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 08.07.

2. 13.11.2015 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata M. Ponomarjovi karistus tegemata tundide ulatuses

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Ettekande esitamise tingis asjaolu, et seisuga 12.11.2015 oli M. Ponomarjov sooritanud

1. töötunnist vaid 27 tundi ning ta oli korduvalt rikkunud registreerimiskohustust.
2. Viru Maakohtus 24.11.2015 toimunud kohtuistungile M. Ponomarjov ei ilmunud. Kohtukutse oli jäänud isikule kätte andmata. Kohtukordniku sõnade järgi teatas süüdimõistetu, et ta ei saa kohtusse tulla, kuna töötab Tallinnas.
3. Järgmisele kohtuistungile 03.12.2015 M. Ponomarjov taas ei ilmunud. Kohtukutse oli jäänud kätte andmata. Kohtukordnik helistas M. Ponomarjovile, kes ütles, et töötab Tallinnas ja ei saa tulla.
4. Viru Maakohus 04.01.2016 määrusega valis M. Ponomarjovile tõkendiks vahistamise ja kuulutas ta tagaotsitavaks. Kohtumääruse alusel peeti süüdimõistetu kinni 28.01.
6. Kohtuistung kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande läbivaatamiseks toimus alles 29.01.
7. Samal kuupäeval koostatud määrusega pööras Viru Maakohus M. Ponomarjovile Viru Maakohtu 20.06.2014 otsusega mõistetud karistuse täitmisele, lugedes selle ära kandmata osaks 11 kuud 7 päeva vangistust. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. 6.1 Kohus tuvastas, et M. Ponomarjov ei tulnud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele mõjuva põhjuseta 08.09.2014, 30.09.2014, 24.10.2014, 31.10.2014, 05.01.2015, 29.06.2015, 28.09.2015, 23.10.2015 ja 05.11.
8. Sellega rikkus ta

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet.

Samuti hoidub M. Ponomarjov kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ta on täitmiseks määratud 702. töötunnist sooritanud 27 tundi. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks. 6.2 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja M. Ponomarjovi seletusi asus kohus veendumusele, et süüdimõistetu hoidub käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kriminaalhoolduse teostamine ei ole otstarbekas ja M. Ponomarjovi karistus tuleb

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Ponomarjov, taotledes lahendi tühistamist. Vastavat taotlust põhjendab süüdimõistetu järgmiselt. 7.1 Süüdimõistetu kinnitab, et tema eesmärgiks ei olnud kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumine, vaid sellise olukorra tingis temal elu- ja töökoha puudumine. Ta magas trepikodades ja mõtles esimeses järjekorras sellele, kust süüa saada, et mitte nälga surra. Kui ta oleks tahtnud kriminaalhooldusest kõrvale hoiduda, ei oleks ta üldse hooldajaga ühendust võtnud. Tema võimalusel aga helistas. 7.2 M. Ponomarjov tunnistab, et elu selliseks kujunemises ja praeguse olukorra tekkimises on süüdi vaid tema ise, kuid ta palub viimast võimalust oma elu muuta. Praeguseks on ta asunud ametlikult tööle OÜ-sse XXX . Firma kindlustab talle ka elukoha Maardu linnas. Tema karistuse täitmisele pööramisel kaotab ta nii töö- kui elukoha. 7.3 M. Ponomarjov lubab ära teha kõik üldkasuliku töö tunnid ning tasuda võlad riigile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning M. Ponomarjovi määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt süüdimõistetu esitatud edasikaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
3. Esmalt toonitab apellatsioonikohus, et asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. Praeguselt on maakohus tuvastanud, et M. Ponomarjov on rikkunud üldkasuliku töö tingimusi ulatuslikult, s.o ta on korduvalt eiranud registreerimiskohustust ning samuti on ta pidevalt hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viimati nimetatud rikkumisviisi silmas pidades peab märkima, et kohtuotsusega ettenähtud
4. töötunnist on süüdimõistetu ära teinud kõigest 27 tundi. Eelmärgitud käitumist süüdimõistetu määruskaebusest selguvalt ka ei eita. Küll püüab ta kohtulahendiga talle määratud kohustuste korrektset täitmata -2- jätmist põhjendada elu- ja töökoha puudumise ning sellest tulenevate igapäevaelus ette tulevate raskustega.
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega, leiab, et M. Ponomarjovi rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. Vastupidise seisukoha välistab juba see asjaolu, et M. Ponomarjov on ligikaudu pooleteise aasta jooksul ära teinud vaid 27 tundi temale määratud üldkasulikust tööst. Sellist massilist töötundide tegemata jätmist (s.o tegemata on 675 tundi) pika ajaperioodi jooksul ei saa põhistada eluja töökoha puudumise ning sellest tulenevate raskustega. Samuti, vaadates süüdimõistetu poolt registreerimiskohustuse eiramist, ei saa kuidagi välja vabandada ka M. Ponomarjovi sellist toimimisviisi. Kriminaalhooldaja juurde tulemata jätmised on olnud korduvad ning alates septembri lõpust 2015 ei ole ta registreerimistele enam ilmunud. Ehk siis, süüdimõistetu on üles näidanud vastutustundetut suhtumist ja hoolimatust kohtuotsuse täitmisel ning M. Ponomarjovi rikkumised on olnud nii ulatuslikud, et tingivad tema karistuse täitmisele pööramise. Asjaolu, et nüüdseks on süüdimõistetu saanud nii ametliku töökoha kui selle kaudu ka eluaseme ning väljendanud soovi nii üldkasuliku töö tundide tegemiseks kui võlgade tasumiseks, eelmärgitud seisukohta ei väära.
6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Tiit Lõhmus