järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav V.H , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidus, elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, juhutööd, kehtivaid kriminaalkorras karistusi neli, viimati karistatud 28.05.2013 Tartu Maakohtu poolt
alusel viiekuulise vangistusega;
lg 2 alusel liitkaristusega üks aasta kaks kuud ja 25 päeva vangistust; vabanes karistuse kandmise järgselt 30.03.2015, Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 07.08.2015 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.H
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust V.H suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui V.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata V.H katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada V.H suhtes kohtuotsuse jõustumisel.
Kokkuleppe sisu
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör V.H-le karistuseks ühe aasta ja kuus kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus V.H suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata V.H katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.H, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.H süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.H menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot) ning kaitsjatasu kokku 98,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. V.H on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades V.H sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades V.H varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 683,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.