Kriminaalasi nr. 1-15-9522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25. novembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Maksim Tšurkin juuresole

§ 199lg 2 p 5 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas V.K ´it süüdistatakse selles, et viibides 15.08.2015 ajavahemikul kella 05.25-st kuni kella 05.35-ni Tallinnas aadressil Kivila 15 maja juures, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata võttis XXX kasutuses olevast sõiduautost Opel Zafira, registreerimisnumbritega XXX, PUMA embleemiga rahakoti maksumusega 15 eurot, milles oli juhiluba XXX nimele ja taksoveo tegevusluba XXX nimele, erinevad kliendikaardid, aga ka sularaha summas 230 euro, tekitades sellega kahju kogusummas kokku 245 eurot. Seega V.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, mis on

§ 199lg 2 p 5 järgi ettenähtud kuritegu. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav V.K ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et V.K ´ile taotleb abiprokurör kohtus

§ 199

lg 2 p 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub V.K temale

§ 199

lg 2 p 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub V.K ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb V.K´lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas kannatanu XXX (XXX) poolt esitatud tsiviilhagi summas 230 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 73

lg 1,3, § 78 p 1, VÕS § 1043, § 1045 kohus: otsustas Süüdi tunnistada V.K

§ 199lg 2 p 5 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 73

lg-le 1 ja lg-le 3 jätta vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.K ei pane18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada V.K´ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.11.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista V.K´ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 72 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse V.K ´il e e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Välja mõista V.K´ilt tsiviilhagi summas 230 eurot XXX (XXX) kasuks. Raha kanda a/a XXXXXXXXXXXXX Nordea pank. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Margot Mikler Kohtunik 3