) § 121 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav S.B, ik. XXX, Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.B kuriteos
2.
MS § 202 lg 6 alusel arvata S.B ’ ale mõistetud karistusest maha kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse täidetud osa, milleks on 18 tundi üldkasulikku tööd, mis
lg 1 sätetest tulenevalt moodustab 18 päeva vangistust, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. 3.
§-s 69 sätestatud korras.
Prokuröri poolt kohtus S.B-le nõutud karistus:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
MS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse täidetud osa, milleks on 18 tundi üldkasulikku tööd, mis
lg 1 sätetest tulenevalt moodustab 18 päeva vangistust, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. 2 Kriminaalasi nr 1-15-9978
sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Süüdistatav S.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub ennast vabastada osaliselt menetluskulu kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, kuna õpib ja seetõttu rahaline sissetulek puudub. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab S.B süüdi
lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.
alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend – ei kohaldatud Tsiviilhagi – tsiviilhagi puudub Asitõendid – asitõendina vaadeldud esemed puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (
MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. S.B-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasuks kokku 120,00 eurot, mis kuuluks süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades S.B materiaalset olukorda (ei tööta, õpib Kuressaare A metikoolis omandades eriala), peab põhjendatuks ta vabastada arvestatud kaitsjatasu 120,00 euro tasumisest riigituludesse. On ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib S.B-le üle jõu. S.B on varem kriminaalkorras karistamata isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.