lg 5 alusel allutada H.N katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohustada H.N käitumiskontrolli ajal täitma
lg 2 p 2, 5, 9 sätestatud kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur, esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 3) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 14.11.2014 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 kuud ja 18 päeva. Kohtuotsus jõustus 12.09.2015.a. 2 Karistuse kandmise algus oli 02.09.2015 ja lõpp on 20.03.2016. H.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostatud, sest karistusaeg on alla 1 aasta. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab H.N-i vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. H.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et H.N on vabanemisjärgselt olemas elukoht Tallinnas, xxx, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteris elav kinnipeetava abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt on H.N võimalus saada tööd XXXOÜ-s. H.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, on nõus minema alkoholivastasele ravile. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab H.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.N on varem kohtu poolt karistatud viis korda, kuid vangistuses viibib esimest korda. Karistuse kandmise ajal on osalenud sotsiaalprogrammis, mis käsitles pere ja paarisuhetes vägivalda, kuivõrd kannatanuks oli abikaasa. Abikaasa toetab H.N-i vabanemist ja nähtuvalt vangla iseloomustusest on H.N motivatsioon loobuda vabaduses alkoholi kuritarvitamisest. Prokurör leiab, et on otstarbekas määrata kuuekuuline katseaeg ja allutada H.N
käitumiskontrollile, samuti leiab, et on vajalik lisakohustusena määrata alkoholi tarvitamise keeld. H.N on käesoleval hetkel õigus vabaneda nii elektroonilise järelevalve alla kui ka katseajaga tingimisi enne tähtaega ning selle jätab prokurör kohtu otsustada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et H.N-i võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta viimati mõistetud 6 kuu ja 18 päeva pikkusest karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude põhiliseks käivitajaks alkoholi 3 liigtarvitamine ning mõtlematu/hoolimatu suhtumine oma tegude võimalikesse tagajärgedesse. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp on juba vähem kui 2 kuu pärast, kuid vastavalt
lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, siis on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab H.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on H.N olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.