KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 . jaanuar 2016. a, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-11018 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Nurm

) § 199 lg 2 p 4, § 4231 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav M.A isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine Kaitsja advokaat Eve Laine riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 lg 1 p 5 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.A

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm

§ 423vangistust. 1 järgi ja mõista karistuseks kaks

§ 424järgi ja mõista karistuseks üks

§ 64lg 1 alusel mõista M.A-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks

§ 74lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub M.A kohesele ärakandmisele kuus

§ 68

lg 1 alusel arvata M.A poolt kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 9. augustist 2015. a.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa M.A-le mõistetud karistusest, s.o ühteteist

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata M.A-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75lg 2 p 5 alusel määrata M.A-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus pöörduda kuue

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata M.A-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata M.A katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata M.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. M.A suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest või tema poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest. Tsiviilhagi rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.A-lt kannatanu M.V. (isikukood: XXXX; arveldusarve: XXXX, Swedbank) viissada kakskümmend viis

§ 424järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

M.A süüdistatakse veel selles, et tema juhtis

1. augustil
2. a kella 12:06 paiku Tartu linnas Ihaste teel suunaga Kalda tee poole kuni Ihaste tee ja Kalda tee ristmikul asuva Statoili parklani mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja pannes teo toime süstemaatiliselt, olles varasemalt 3 kahel korral tabatud mootorsõiduki juhtimiselt vastavalt
3. märtsil
4. a ja 7.juunil
5. a, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. M.A rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Sellega pani M.A toime

§ 423mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

M.A süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides

1. mail
2. a ajavahemikul kella 16:00st kuni 18:00ni XXXX korteri juurde kuuluvas ühiskasutatavas keldriosas, võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.V. kuuluva mootorsae Stihl KrafTWelle väärtusega 250,00 eurot ja mootorsae Husqvarna 354 väärtusega 525,00 eurot, kokku vara väärtusega 775,00 eurot. Sellega pani M.A toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kokkulepe (sõlmitud 29.12.2015 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris) Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus M.A-le karistuseks 1 aastat 4 kuud vangistust.

§-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus M.A-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo eest küsib prokurör kohtus M.A-le karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista M.A-le liitkaristus mõistetavatest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, millest kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust ja 11 kuud vangistust tingimisi täitmisele ei pöörata, kui M.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. M.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi

§ 75

lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti on M.A käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma järgmisi

§ 75

lg-st 2 tulenevaid kohustusi: osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis; mitte tarvitama alkoholi; pöörduma 6 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma vajadusel arsti poolt määratud ravile.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning osaliselt kandmisele kuuluva karistusaja algust arvestada alates

1. augustist
2. a. 4 Menetlus kohtus Kohtuistungil andis prokurör Mariken Arro ülevaate sõlmitud kokkuleppest ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav M.A kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta kinnitas kohtuistungil, et sõlmitud kokkulepe vastab tema tahtele ning selle kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. M.A taotles menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale, sest vabanedes tal tööd ei ole ning ka tsiviilhagi tuleb kannatanule hüvitada. M.A võttis õigeks ka tema vastu M.V. poolt summas 525 eurot esitatud tsiviilhagi(tl.70) Kaitsja Eve Liane jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele ning kokkulepe võib otsusele aluseks võtta. Kaitsja Eve Laine oli seisukohal, et menetluskulude tasumiseks tuleks M.A-le(M.A) anda üks aasta, sest M.A on 2 ülalpeetavat last ning ka tsiviilhagi hüvitada. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav M.A väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 1 M.A tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, § 423 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõend – mootorsaag Stihl, mis on tagastatud kannatanu M.V. – tuleb vabastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendi staatusest.(tl. 76-77). Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu M.V. summas 525 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud M.A poolt kannatanule kuriteoga varalise kahju tekitamine. Samuti on tõendatud M.A süü kannatanule varalise kahju tekitamisest ning et tekitatud varalise kahju suurus vastab kannatanu tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.A menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et M.A puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle sissetuleku teenimise võimalused on vabaduses ilmselt piiratud ning praeguseks on ta viibinud mitu kuud ka vahi all, mis on piiranud sissetuleku teenimise võimalusi veelgi, samuti aga asjaolu, et süüdistataval tuleb käesoleva kohtuotsuse kohaselt hakata tasuma kannatanu tsiviilhagi ning tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg-üks aasta - koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtunik Peet Teidearu 5